[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kogunisti kogu|nisti, kogo- Pöi Emm(-nesti) Rei Hää/-niśti/ Juu Lai Plt KJn Lei, -niste Jõe Kuu Lüg Jõh Muh Rei Mar/-neste/ Mär Kse Tõs Tor Juu Jür VJg Iis Trm Äks M Puh Nõo spor V(-nistõ), -nist Muh Kse Hää Amb JMd Krk Har, -nest Kei Se a. isegi Kui ma äi eksi, siis vanal oli vist kogunisti kolm `poega Pöi; mina käesin pühaba kośjas või oli koguniste `lauba `õhta Äks; sa piat tõttam, sa mud́u jäät `iĺläss kogunist Krk b. täiesti, sootuks, suisa see oo koguniste `kat́ki, sest saa änam kedagi `ühti Mär; ma ole kogunist `aige, końdid valutavad Hää; See ju koguniste võeras inime Jür; mul on kogonisti teräv kirves KJn; mea ole koguniste otsan Hls; ma änäp tagasi ei taha, si̬i̬ om kogunist sinu, selle ma anna kogunist ärä Krk; si̬i̬ asi om koguniste pime vai tume, mina sest aru ei saa Hel; Me jääme nüid küll koguniste üü pääle Nõo; Imä oĺl mul kogunist nu̬u̬ŕ, kuʔ ärä˽`ku̬u̬li Har; [andsid] kogonistõ vai võõdat tagasi kaʔ Se c. hoopis (vastandavalt) see oo koguniste teesiti Muh; see asi `oĺli koguniste üle eele Tor; ta läits `sinna suurt `saama ja jäi periss ilma kogunist; tõine kõneless tõist rada kogunist (mööda kõnelemisest); tõise riigi om arvanu, et ei massa rahvast äävite ja koguniste vi̬i̬l eesti rahvast Krk d. sugugi, üldsegi (mitte) Ei ma ole koguniste `kiigal `millaski käünd Kuu; Sie asi ei `kõlba koguniste mitte Jõh; ma koguniste ei ole kuuln seda Muh; see pole kogunisti `öige Emm; ta kutsub küll, aga ma koguniste ei lähe Kse; Mina seda ei tää koguniśti mitte, kas ta isi `oĺli‿nd `säädinu või Hää; ja mina seda küll koguniste kuuld ei ole, muust on ta nii kuulmata Juu; sial oli nisuke, ahi ja, neil kogunist `pliiti ega midagi ei old Amb; seda ei tie ma kogunist JMd; tema ka töö `vasta ei ole sugugi, kohe kogunisti ei ole Lai