kogunikoguni, kogoniüld (kogoneRäpSe) adva.isegi ukse saab koguni eest ää `töstaKhk; ärra `söitis, neli obustees, mönel oli koguni kuusPöi; nisukesi `järvesid on pailu, mis nisukesed umbjärved on, mõni `ütleb vel koguni sumbjäŕv või sumpjäŕvKadb.üsna koguni vähe puid on `ahjus Khk; eente ses oli kogoni tore magadaMärc.täiesti, sootuks, suisa mes ei kao kogoni, see on `jäädav asiKul; muld põleb punases kogoni, tulimuldVig; tüürakala on teises meres koguni, soolatse vii sihisHää; täna ta (tervis) on koguni pahaRis; läks kottu `väĺla koguniKos; ilm oli koguni `selgeKoe; ku esä suress, om pu̬u̬ĺ kodu kadunu, ku emä är suress, kodu koguni kadunuKrk; mina olli laits koguni, mäletä toda vanainimest vähäkese vi̬i̬lRan; koguni kadunu, ei olegi enämb oleman Puh; ei ole ta (puder) sake ei ole koguni vetel, siss om ta pütelKam; ta om jo˽koguni vana miiśs, ei lähä ma˽taalõ külh; ta om koguni illuss, tu̬u̬sama nigu `väega illuss; siihn koguni süvä ei olõHar; egal puul om ku̬u̬ŕ katõ kõrralene, kogone pääl om `ohkõnõ ku̬u̬ŕ nigu nahkRäp; kaarnõss om kogoni must a varõss om esiʔ, hahebSed. hoopis (hrl vastandavalt) `arvas, et nied olid lapulesed - - sie oli koguni `peidmes Koe; egass ma jaheduse peräst minemada es jätä, mul `tulli koguni tõene asi ette Nõo; põh́a pu̬u̬l om kogoni tõõnõ ki̬i̬l, sääl kõnõldass kogoni tõist `mu̬u̬du Võne.sugugi, üldsegi (mitte) sie ei õle kogoni õige jutt, midä sa `räägidLüg; ma‿p liha koguni mitteJäm; Äi ma äi tää seda koguni mitteRei; jalad ei kanna kogoniMar; see uuvitab mend nii `kangeste, et saa kogoni maeale `mennagiKul; mõni inime taha‿mte anda teesele kogoni, olga tal küllKhn; `oska ma rehkendada kogoniRis; nad nüid küll - - `ütlevad jumala oopis ära, et jumalad ei olegi koguni Hag; ma `miskil `kombel ei taha kogoni `sõnna `minnaJuu; Minu lehm ei tahtnd nõgesid. Koguni ei võtndKJn; kilu`meetri ei olõ verstast koguni paĺlu lühembHar Vrdkogani, kogones, koguna, kogundi, kogundist, kogunigi, koguniisi, kogunisti, koguollagi