[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit
ees|käsi pruudi saatja annete kogumisel Ruudi eeskäsi oli ka öige jutukas Jäm
eest|käibija 1. talutaja pime mees, minu isa oli `talle eest`käibijaks. eest`käibija – kääst `kinni veab oma järel Vll
2. pruudi saatja annete kogumisel `ermus `uhke tubakakot́t oli eest`keibijal Pöi
eest|käija 1. talutaja sańdil oo ees`käija; `esteks noored [härjad] olid, siis oli [kündmisel] eest`käija Mär; minu iest `käija, kes mind tiel juhib ehk talutab VJg
2. pruudi saatja annete kogumisel eest `käijaks oli suuremast `söuke ia suuvärgiga inimene. eest`käija käis ees Krj; iga pää oli uus eest`käija. eest`käija kää oli villakot́t, ninatubaka sari ja `uhke, `pärdlitega ja kardpaeldega tubaka kot́t Jaa
Vrd eest|käibija
3. esimees ta on selel seltsi eest`käija Juu
esik2 esi|k Hlj Mus Han Tõs, g -ku Krj Kei spor ViK(ls), Plt, -ki Muh
1. peigmehe või pruudi abiline a. isamees paljas esik ja ema kεisid ja siis pruut ja peig ka [laulatusel kirikus] Mus; peigmees tuli siis esikuga `kosja. esikuks oli möni peigmihe ea tuttav vei sugulane Krj; nahk kott o esikil [kosjas] `kaelas ja, viina pudel koa `taskus, ruut `andis sarve `kindad kosilastele, peigmehele ja `peigme esikile Muh b. pruudi nais- või meessaatja annete kogumisel – Krj Muh `mendi ruudi `köima `köima. esik `olli isane inimene; `ruutide eest `joosti ää, aga esik köis kõik kohjad läbi [inimesi otsides] Muh c. pruudipoolne pulmategelane esik `laotab `kirkus `valge `riide maha, ruut ja `peimees `lähtvad siis `valge `riide `peale; `järgmine `olli ja esik `olli [pruudil pulmas]. sel `olli tanu peas sel esikil Muh
2. sanditalutaja – Hlj
3. tähtsuselt esimene a. esilekippuja esik kes tahab teistest ette `jõuda oma jutuga ja ikka kõige targem `olla Kei; agronoomid on esikud, eks nad kanna jutud [sovhoosidirektorile] ette Plt b. juht esik tuli `sisse [võrku ja kogu kalaparv tuli järele] Tõs
1. peigmehe või pruudi abiline a. isamees paljas esik ja ema kεisid ja siis pruut ja peig ka [laulatusel kirikus] Mus; peigmees tuli siis esikuga `kosja. esikuks oli möni peigmihe ea tuttav vei sugulane Krj; nahk kott o esikil [kosjas] `kaelas ja, viina pudel koa `taskus, ruut `andis sarve `kindad kosilastele, peigmehele ja `peigme esikile Muh b. pruudi nais- või meessaatja annete kogumisel – Krj Muh `mendi ruudi `köima `köima. esik `olli isane inimene; `ruutide eest `joosti ää, aga esik köis kõik kohjad läbi [inimesi otsides] Muh c. pruudipoolne pulmategelane esik `laotab `kirkus `valge `riide maha, ruut ja `peimees `lähtvad siis `valge `riide `peale; `järgmine `olli ja esik `olli [pruudil pulmas]. sel `olli tanu peas sel esikil Muh
2. sanditalutaja – Hlj
3. tähtsuselt esimene a. esilekippuja esik kes tahab teistest ette `jõuda oma jutuga ja ikka kõige targem `olla Kei; agronoomid on esikud, eks nad kanna jutud [sovhoosidirektorile] ette Plt b. juht esik tuli `sisse [võrku ja kogu kalaparv tuli järele] Tõs
esi|mees
1. ülemus; juhataja a. kolhoosi esimees – spor üld `koluo·si vanemb ehk esimies ise läks `einamad `mõõtama Lüg; Oli korra sii esimees ka Pöi; läksid esimehega `väńti Kos; esimihel ka kolm `poiga ja naene ka `aige Rõn; nüüd sai meile küll hää esimiiss Krl b. (igasugune) juht, juhataja, vanem kubjas oli töö juhataja ehk esimees Vll; sii `õigeusu kirikus oo kiriku esimees se vanem Tõs; ned esimihed kis kihutasivad [1905. aastal] Pee; maakonna valitsuse isimi̬i̬s Krk; egän seĺtsin om iks üt́s esimi̬i̬ss Räp Vrd esimik
2. peigmehe või pruudi abiline; pulmategelane a. isamees – spor Sa peiu `söitas - - esmasse oomiku pruudi `järge jah. esimees `vööti ka `ulka ja; [laulatusele minekul] esimees ja ema läksid ede - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; `peimes käis `kosjas, siis oli esimes `seltsis Jaa b. pruudi (nais)saatja annete kogumisel – Krj c. eeslaulja (pulmas) ma olli esimees, ja teesed `laulsid takka järele Muh
1. ülemus; juhataja a. kolhoosi esimees – spor üld `koluo·si vanemb ehk esimies ise läks `einamad `mõõtama Lüg; Oli korra sii esimees ka Pöi; läksid esimehega `väńti Kos; esimihel ka kolm `poiga ja naene ka `aige Rõn; nüüd sai meile küll hää esimiiss Krl b. (igasugune) juht, juhataja, vanem kubjas oli töö juhataja ehk esimees Vll; sii `õigeusu kirikus oo kiriku esimees se vanem Tõs; ned esimihed kis kihutasivad [1905. aastal] Pee; maakonna valitsuse isimi̬i̬s Krk; egän seĺtsin om iks üt́s esimi̬i̬ss Räp Vrd esimik
2. peigmehe või pruudi abiline; pulmategelane a. isamees – spor Sa peiu `söitas - - esmasse oomiku pruudi `järge jah. esimees `vööti ka `ulka ja; [laulatusele minekul] esimees ja ema läksid ede - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; `peimes käis `kosjas, siis oli esimes `seltsis Jaa b. pruudi (nais)saatja annete kogumisel – Krj c. eeslaulja (pulmas) ma olli esimees, ja teesed `laulsid takka järele Muh
esimene esime|ne spor R Sa, Muh Hi L K spor I, -i|ne Jõe RId Sa Noa Rid Kir Tõs Aud spor Ha Jä, ViK spor TaPõ, Kõp, g -se; esime hv Lüg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (järjestuses) esimene, eesotsas olev, loendit või rida alustav lihavõtte esimine pühä Lüg; üks vana `piibel, äga esimine leht on εε kadund Khk; uie `aasta esimise pääval suri ära Kär; Esimene [pudruports] suhu, teina püuse, kolmas luusigusse [tsaarisoldatil] Emm; laps lähäb sügise `kooli esimesse `klaśsi Kul; pole `keegi `julgend esimene (esimesena) üle [silla] `sõita Mih; esimine ilmasõda lõppes Tõs; esimene ja teene katku aeg HMd; kui kolme niiega [kangas] on, siis üks (lõng) pannakse esimesse `niide Juu; Kui peigmees [kosja] tuli, tõi saiakot́i, siis saiakot́i suhu `pańdi koe esimene puar `kindaid ja sukki Amb; esimese `aastatel JJn; [kuu] esimine veerand; nüid kessnädali jääb nädal esimesse `augu·śti Ann; istu kohe esimisse `pinki Sim; mina akasin esimist `aastad tüdrukusse Kõp Vrd ensimäine
2. (ajaliselt) enne muid olev või olnud; kõige varasem esimine tütar oleks kuus`kümmend `seitse old Jõe; tagumised `lapsed oppivad esimestest `targemast VNg; [kevadel] Esimine vihm peseb `talvise `kõntsa; esimesed kured kui `lähvad, siis on `kõige paremb aeg rukkist teha; `karja leib on esimine leib ja `viimane leib; `ernepiim on esime, mis lehm `andas Lüg; tämä on esimine küll `siia tulema Vai; [ta] tegi külas esimesed kaks ratast (käru); esimine ~ keige esimine laps Khk; Esimine vassikas läheb aja taa (esimene töö ebaõnnestub) Kaa; kiived munevad esimesed munad paastu `maarjabe omingu Muh; egä tä ennast elma jätä, tä jo kõige esimene võtab Mar; täna nägin juba esimest pääsukest Mär; esimese `õhtu ja öö oli noorik laulatse riietega Aud; esimesel poeal oo esimese `süńdimese `õigus Tor; lapse esimesed `ammad on liha sees, teesed kasvavad luu `sisse Kei; Ma `käärisin esimist villast kangast Amb; esimine piim seda võtavad ja annavad lehma kätte; ommiku vara oli esimine [töö] kaŋŋas, `viia [pleekima] VMr; esimine `künmine [eelkünd] - - on et́e õhuke Trm; [abiellumisel] esimine mi̬i̬s oli joodik mi̬i̬s Pal || esialgne, esmane kui `tõine akkab `krunti pidama, siis `tõine `aitab `tõise esimese `õtsa `piale; palk läks ~ meni esimese `lopsuga `paigale Lüg
3. varem mitteesinenud või kogetud `mullika tulo esimist `rohto `piimä Vai; kut ma esimist `lingu `Riigas keisi Mus; kui esimeist `korda kevade `lambad karjamale `aedi, siiss - - lammastele `ante veel `süia [lauda ukse ees] Phl; seal nägime esimese korra `autod Mih; Nii kraasitud villad esimisel korral `talgudega ää Amb; see oli esimine [kord], kui ta kottu oli `väĺla saand JJn; ma olin sial esimist `korda VJg; minev`aasta oĺlid ühel jaol [õunapuudest] esimesed õõnad `otses; sel aal (vanasti) es nisujahust es siis esimese akatsega es tehägi `summa [leiba] Vil
4. (väärtuselt, tähtsuselt) esimene, (teiste seast) esileküündiv; parim no sie (lõngaõli) oli juo `ennevanast ige esimene kohu rohi kohe Kuu; moni inimene küll `tahtu `olla esimine igal puol VNg; `õemel õli esimine `õigus isames `õlla Lüg; `Ennemast õlivad nied (lapsed) jua `einalised - - luavõttajad esimised Jõh; oli esimene öppija `koolis Khk; tammetõru jahu oli - - esimene sigade `söötmise raam Pöi; esimese `numbri obo; esimese `numbri tüdrekud Mar; esimene soŕt `seeme`viĺla Juu; ta oli üks esimine keĺm; esimine pueg ei läind `ültse soldatisse, ta sai esimise kergituse Kos; esimise `numbri mua, ja teise `numbri mua Trm; keśsi poolteist vakamad `väĺla `niitis, se oli esimeses töö ringis (väga hea niitja) Lai; sel (üksikul pojal) `oĺli esimene `õigus [kroonusse minekul] KJn
5. eesmine, eespoolne esimeses `rehvis ~ `rievis [puri] VNg; `tõine õli taga `kammer, `tõine esimine `kammer Lüg; ma `jätsi oomiku nee raŋŋid esimisse koda (eeskotta); `ülgel esimesed o käpad, tagumised [on] loivad; [kirve] esimene ning tagumine nukk Khk; Raie `kindad tõmmati esimeste `jalgade `otsa, siis [härg] äi libisend jää peal Pöi; `keldri esimene rind kukkus `alla; ta läks kohe esimese perese Muh; [laeval] esimene, tagumine mast Rei; [kevadel karjuti] et esimesed ette ja tagomesed taha. `suitsed suhu ja `päitsed pähä. siis ned esimesed luiged pidid taha `pöörmä; vahest müiässe ikke kas seal või, esimene pool ää ja tagomene jääb kojo Mar; Esimesed eidetse, tagumesed tapetse, `kesmesed koju tulevad Han; [kangal] esimesed ja tagumesed `narmad Kse; raudassidega `vankrel oo tagumese rattal kaksteist [kodarat], esimesel kümme Mih; esimesed `ammad `oidvad piibu vart `kinni PJg; esimene nimi on ristitud nimi, teene on liig nimi Juu; [ree] esimestest kodaratest saadik VMr; [vankril] esimene ja tagumine lakaline Sim; kangas`jalgade esimene võllas ja tagumine võllas Trm; aedal - - esimine ja tagumine sein oli pikem Äks
Vrd esimane
6. peigmehe või pruudi abiline a. isamees teine oli pruudi esimene, teine oli peiu esimene Jäm; [pruudi koju tulles] `peigmes keige ees, ja siis se peiu esimine Ans b. pruudi saatja annete kogumisel – Jäm Ans Muh viinaplaśs oli selle esimese kääs. esimene se pidi naine olema, see käis inimestele pakkumas seda `viina Jäm; esimene `olli [annete kogumisel] ees, üks mesterahvas, ruut jekib aga järel Muh c. pruudipoolne pulmategelane, kaasanaine kes naene oo, see tuleb [pulmas] esimeseks, ja tüdar tuleb `järgmeseks; naene oo ruudil ees, see oo esimene, tüdrik oo taga, see oo `järgmene; esimene köis aga noorikuga `peale, kirstu võti käe ja Muh
1. (järjestuses) esimene, eesotsas olev, loendit või rida alustav lihavõtte esimine pühä Lüg; üks vana `piibel, äga esimine leht on εε kadund Khk; uie `aasta esimise pääval suri ära Kär; Esimene [pudruports] suhu, teina püuse, kolmas luusigusse [tsaarisoldatil] Emm; laps lähäb sügise `kooli esimesse `klaśsi Kul; pole `keegi `julgend esimene (esimesena) üle [silla] `sõita Mih; esimine ilmasõda lõppes Tõs; esimene ja teene katku aeg HMd; kui kolme niiega [kangas] on, siis üks (lõng) pannakse esimesse `niide Juu; Kui peigmees [kosja] tuli, tõi saiakot́i, siis saiakot́i suhu `pańdi koe esimene puar `kindaid ja sukki Amb; esimese `aastatel JJn; [kuu] esimine veerand; nüid kessnädali jääb nädal esimesse `augu·śti Ann; istu kohe esimisse `pinki Sim; mina akasin esimist `aastad tüdrukusse Kõp Vrd ensimäine
2. (ajaliselt) enne muid olev või olnud; kõige varasem esimine tütar oleks kuus`kümmend `seitse old Jõe; tagumised `lapsed oppivad esimestest `targemast VNg; [kevadel] Esimine vihm peseb `talvise `kõntsa; esimesed kured kui `lähvad, siis on `kõige paremb aeg rukkist teha; `karja leib on esimine leib ja `viimane leib; `ernepiim on esime, mis lehm `andas Lüg; tämä on esimine küll `siia tulema Vai; [ta] tegi külas esimesed kaks ratast (käru); esimine ~ keige esimine laps Khk; Esimine vassikas läheb aja taa (esimene töö ebaõnnestub) Kaa; kiived munevad esimesed munad paastu `maarjabe omingu Muh; egä tä ennast elma jätä, tä jo kõige esimene võtab Mar; täna nägin juba esimest pääsukest Mär; esimese `õhtu ja öö oli noorik laulatse riietega Aud; esimesel poeal oo esimese `süńdimese `õigus Tor; lapse esimesed `ammad on liha sees, teesed kasvavad luu `sisse Kei; Ma `käärisin esimist villast kangast Amb; esimine piim seda võtavad ja annavad lehma kätte; ommiku vara oli esimine [töö] kaŋŋas, `viia [pleekima] VMr; esimine `künmine [eelkünd] - - on et́e õhuke Trm; [abiellumisel] esimine mi̬i̬s oli joodik mi̬i̬s Pal || esialgne, esmane kui `tõine akkab `krunti pidama, siis `tõine `aitab `tõise esimese `õtsa `piale; palk läks ~ meni esimese `lopsuga `paigale Lüg
3. varem mitteesinenud või kogetud `mullika tulo esimist `rohto `piimä Vai; kut ma esimist `lingu `Riigas keisi Mus; kui esimeist `korda kevade `lambad karjamale `aedi, siiss - - lammastele `ante veel `süia [lauda ukse ees] Phl; seal nägime esimese korra `autod Mih; Nii kraasitud villad esimisel korral `talgudega ää Amb; see oli esimine [kord], kui ta kottu oli `väĺla saand JJn; ma olin sial esimist `korda VJg; minev`aasta oĺlid ühel jaol [õunapuudest] esimesed õõnad `otses; sel aal (vanasti) es nisujahust es siis esimese akatsega es tehägi `summa [leiba] Vil
4. (väärtuselt, tähtsuselt) esimene, (teiste seast) esileküündiv; parim no sie (lõngaõli) oli juo `ennevanast ige esimene kohu rohi kohe Kuu; moni inimene küll `tahtu `olla esimine igal puol VNg; `õemel õli esimine `õigus isames `õlla Lüg; `Ennemast õlivad nied (lapsed) jua `einalised - - luavõttajad esimised Jõh; oli esimene öppija `koolis Khk; tammetõru jahu oli - - esimene sigade `söötmise raam Pöi; esimese `numbri obo; esimese `numbri tüdrekud Mar; esimene soŕt `seeme`viĺla Juu; ta oli üks esimine keĺm; esimine pueg ei läind `ültse soldatisse, ta sai esimise kergituse Kos; esimise `numbri mua, ja teise `numbri mua Trm; keśsi poolteist vakamad `väĺla `niitis, se oli esimeses töö ringis (väga hea niitja) Lai; sel (üksikul pojal) `oĺli esimene `õigus [kroonusse minekul] KJn
5. eesmine, eespoolne esimeses `rehvis ~ `rievis [puri] VNg; `tõine õli taga `kammer, `tõine esimine `kammer Lüg; ma `jätsi oomiku nee raŋŋid esimisse koda (eeskotta); `ülgel esimesed o käpad, tagumised [on] loivad; [kirve] esimene ning tagumine nukk Khk; Raie `kindad tõmmati esimeste `jalgade `otsa, siis [härg] äi libisend jää peal Pöi; `keldri esimene rind kukkus `alla; ta läks kohe esimese perese Muh; [laeval] esimene, tagumine mast Rei; [kevadel karjuti] et esimesed ette ja tagomesed taha. `suitsed suhu ja `päitsed pähä. siis ned esimesed luiged pidid taha `pöörmä; vahest müiässe ikke kas seal või, esimene pool ää ja tagomene jääb kojo Mar; Esimesed eidetse, tagumesed tapetse, `kesmesed koju tulevad Han; [kangal] esimesed ja tagumesed `narmad Kse; raudassidega `vankrel oo tagumese rattal kaksteist [kodarat], esimesel kümme Mih; esimesed `ammad `oidvad piibu vart `kinni PJg; esimene nimi on ristitud nimi, teene on liig nimi Juu; [ree] esimestest kodaratest saadik VMr; [vankril] esimene ja tagumine lakaline Sim; kangas`jalgade esimene võllas ja tagumine võllas Trm; aedal - - esimine ja tagumine sein oli pikem Äks
Vrd esimane
6. peigmehe või pruudi abiline a. isamees teine oli pruudi esimene, teine oli peiu esimene Jäm; [pruudi koju tulles] `peigmes keige ees, ja siis se peiu esimine Ans b. pruudi saatja annete kogumisel – Jäm Ans Muh viinaplaśs oli selle esimese kääs. esimene se pidi naine olema, see käis inimestele pakkumas seda `viina Jäm; esimene `olli [annete kogumisel] ees, üks mesterahvas, ruut jekib aga järel Muh c. pruudipoolne pulmategelane, kaasanaine kes naene oo, see tuleb [pulmas] esimeseks, ja tüdar tuleb `järgmeseks; naene oo ruudil ees, see oo esimene, tüdrik oo taga, see oo `järgmene; esimene köis aga noorikuga `peale, kirstu võti käe ja Muh
esi|naine pruudi saatja annete kogumisel; kaasanaine – Ans Mus Krj Muh pruudid käisid `kerjamas - - esinaine oli ka ikka, esinaisel oli villakot́t ja tubakakot́t [ühes] Krj; kirstutüdrikud ja esinaine akkasid `rinki `tantsima [pulmas] Muh
keris keri|s g -se IisR Sa Muh L HaLä spor Jä, Plt, g -kse spor R, HaId spor Jä, ViK Trm, g -sse Lüg Jõh Mar Mär Vig Tõs Sim TaPõ/keri|ss Pal Lai/ Plt; kere|s g -se LNg Mih Pä/g -si Tõs/ Ris JJn Pil SJn Vil/g -si/ Lei, g -sse LNg Hää MMg Äks Ksi Hel; kere|ss g -se Krk V/-śs Har Rõu Se Lut/, g -sse Plt KJn Vil/g -ssi/ Krk Hel T Kan Plv Vas, g -ssa Trv; all keresal Kõp, keressel(l)e spor V; ill kereśsehe Rõu; kiri|s g -se Khk Kaa Krj Pha Jaa Muh(g -sse) Hi(g -tse) Kul a. raudkivihunnik endisaegse (korstnata) rehetoa (või sauna) ahju küttekolde kohal sooja kogumiseks ja säilitamiseks `Uome saab akkada kerist `kergitama (tahmast puhastama); `Nindagu kerikselt läbi `vietud (määrdunud) Kuu; `enne vanast õlivad `ahjud `reie tuas `ilma kerisseta, minu `muistamisi on kerissega; tuop täis vett kerissele, siis on saun täis ägä; `sauna `ahju kerisse vari (kattekivi) Lüg; moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargest Vai; `saunas kirisega ahi, kivid pääl, kosnast pole Pha; kalad kirisele `küpsema Jaa; Tee siis keris `lahti koa (ava keriseauk) Pöi; ei tea millal ta akkab kerist maha `aama ~ `puistama (kive nõest puhastama); nüid o keris, vana mõiste `olli ahu süda Muh; nää sii oo ukseesine nao keris (kivine) Mar; egä igä ühül põle paat (paekivi) kerisse `kohtes `ühti; `ümmer kerisse oo müirid, liiä mürid Vig; raudkibi ahe. `lahtine kerese ahe Pär; pial oli suur pae kibi, et tuli `vastu lage ei käind. kui `lahtise kerisega ahi oli Nis; keriste puhastamine oli enne rehe`peksu Juu; ja siis `pańdi vorstid kerikselle ja siis me vanad inimesed käesid vel keriksel neid `voŕsta `keeramas Kos; must nagu ahju kerise topp JJn; kaks `koormad kiva läks rehe ahju kerisselle Trm; eks kerissed õle kinnisengi ahjun Kod; keress oo maha tullu, võlli alt katik lännu; keresege ahi ei küdsete `leibä `ästi: oiap `rohkep kerese sehen selle `su̬u̬juse; keresege ahi om ilma `lõõrede Krk; [sauna] ahju pääl `olli keress, raud kivedest. peenembit kive `panti vahe `pääle, muidu keress jäi korõdass Ran; keresselle visatass lõunat. mõ̭nikõrd ku paĺlu `kirpõ om, sõ̭ss pandass `rõiva˽kerese pääleʔ Urv; kereśs oĺl kummu ja võlvi vahe pääl Har; ma `viśksi jo˽keressehe vett Rõu; `viśsi vett kereśsille Plv; nagu kerisele ~ kerise peale ~ kerisesse (ebapiisavast mõjust või hulgast) sai küll `suure kere`täie, sest kedägi `vällä ei tuld, nagu kerissele `viska vett Lüg; Kus `selle `kaĺja ots, mis ägedaga `juovad, läheb nigu kerikselle IisR; See kaob kui kuumale kerisele `viskaks vett Rei; jõi toobi tühäs, tahab veel, isi `ütleb, oli nagu tilk vett keresele Tõs; Näljatse kohta üeldakse: paneb nagu keresele Tor; reägi `suuga juśt nagu kerise `peale `viska vett. sest ei tule kedagi Juu; nõnnagu kuuma kerikselle `viskas vett, ei siit saand midagi VJg; nagu kerissele loobib (aplast söömisest) Trm; niigu piutäis `su̬u̬la `viska keressele (vaese inimese tulutust aitamisest) KJn; `viskab kui keressele, klaas klaasi tävve `järgi (joob palju) Puh; lät́s (~ kattõ) nigu keressehe; taa hobõnõ mütt nigu keressehe (sööb palju) Plv b. fig (sünnitamisest) keres `langes maha - - perenaene tite`voodis `aige PJg; Me noor keris kukkund sisse (tüdruk sünnitas vallaslapse) Sim; juba keres maha lagunu juba Krk; Naesel (sanna) keres sisse sadanu = lat́s ollu Hel c. hum kere; kerise peale andma peksma `Ähvärdas `tõisele kerisse `pääle `andada Jõh; Paha `lapsele `anneti (~ `anti) kerisse `pääle IisR; öhö inimesele annan kerisse `peale Mar; Sellel poisil on vaea kerese `pääle anda San Vrd kirits, saunakeris Vt ahi
kerja|kott kerjuse andide kogumise kott Esä kogunu, poig laiutap ja pojapoig käib kerjäkotiga Nõo
kerja|naine pruudi abiline pulmaeelsel andide kogumisel Ruudil oli kerja naine `seltsis, see pakkus siis nina tubakad, naisele - - meistele lonks `viina Pöi
kives1 kives g -e Kaa Pha Vll Pöi, kivesk Vll kivist küna seasöögi kogumiseks ja segamiseks Tuu paargu eest searakk, pane kivesest sööma täis; Aja `ääres `seisas kives, mille sihes segati sea söömaaeg `valmis Kaa; sea kiveseks `üiti, poole sülla `suurdune oli ikka Pha Vrd kivesti, kivestu, kivik1
kohv kohv g kohvi Rei Kse Aud spor Ha Jä, Iis Hls Hel T, g `kohvi R; koh́v g kohvi, -h́v- Hls Krl Har/ku-/ Rõu Plv Vas; kuhv g kuhvi Pal, kõhv g kõhvi Trm; kohev g kohve Se; n, g kohv|i spor S(-e Sa), L/-b- Mar/ spor K ILõ Trv Pst Krk Kan Urv Plv Räp(n -e); n, g `kohvi Kuu VNg Vai(`kohfi, `kouhi); n, g kopi˛a Lei(kuo-); p kofejat Lut
1. kohviubadest või teraviljast ja siguritest valmistatud jook, kohv taluinimest ige `palju sidä `kohvi ei `juondki Kuu; iga `ommikust oli soust ja `kartuli ja kohv VNg; minä en õle elädeski õld `kohvi `juodik Lüg; tammetüru kohve tegi `ambad siniseks Jäm; Kohved kutsuti ka suslaks Kaa; Küll oli kohvit, `piima ja marjavett Han; Kohvi kieb, panõ piim `piäle Khn; ilus pruun väŕv, nii kui kohvi Ann; `lüödi sial (tantsuplatsi kõrval) kohvikatel ülesse ja ikke jõid sial `kohvi Koe; vanass`muslasele `antud aga kohvi vedeläd, pererahvas süänud paksu Kod; kui `võerit tuli, `käśti mańti `piale `panna kohvile Lai; keedetud päräst sis pańnid kohvi `pääle ja supi `pääle (kitsepiima) Vil; nurikidek `tu̬u̬di `kohvi `nurme Hls; ka‿sa õige `kanget kohvit tahat või lahjapet Krk; kos ikki ube seen, si̬i̬ om iki kohv Puh; edimält ku `kohvi tetti, siss keedeti paks nigu pudõr Ote; kiä ega `päivi `kuhvi seŕb Har; ku vatt vähänü um, siss um koh́v keenüʔ Rõu; `kohve ja tsäid, noid vana ilma `aigo es olõʔ Räp; ommugu ma d́uu kopi˛at, mi keik `d́uome kopi˛at Lei || andide kogumiseks korraldatud kohviõhtu `kolmed `kohvid olid `seltsimajas Vai
2. kohvipulber, kuivsegu kohvijoogi valmistamiseks sigurid olid kodu maass - - nisu ja rukkid ja - - sie oli kodune kohv siis Kuu; `kohvi javan `kohvi `veskigä Lüg; `kuiva `kohvi `ennestü `lahtinaises `riistas Vai; meie kõrvetame `kohvi paa `põhjes Mär; `uhmer oli, `kuhvi oli ia taguda siäl sihes Pal; kohvi kõrvetetasse sigurdest ja kohvi ubadest kah Äks; kohvi kõrvetse pańn Hls; miul om vana kohvi toosi sehen tu̬u̬ kohvipaḱk Puh; ti̬i̬ munast ja koorest munakit, `püidli jahu ka pane, siss saab ää kohv Nõo; `koh́vi tahetagi iss `jauha˽peenükeist, koh́v taheti iks jämehep Vas; `säetäss kofejat, [oad] jahvõtass ärʔ Lut; kohvi jahvatama fig pumpama (vanas söelaevas) Vana park laevades oĺli sõnne kohviveśki, [sellest öeldi] jahvatadaks kohvi `laevas Hää
1. kohviubadest või teraviljast ja siguritest valmistatud jook, kohv taluinimest ige `palju sidä `kohvi ei `juondki Kuu; iga `ommikust oli soust ja `kartuli ja kohv VNg; minä en õle elädeski õld `kohvi `juodik Lüg; tammetüru kohve tegi `ambad siniseks Jäm; Kohved kutsuti ka suslaks Kaa; Küll oli kohvit, `piima ja marjavett Han; Kohvi kieb, panõ piim `piäle Khn; ilus pruun väŕv, nii kui kohvi Ann; `lüödi sial (tantsuplatsi kõrval) kohvikatel ülesse ja ikke jõid sial `kohvi Koe; vanass`muslasele `antud aga kohvi vedeläd, pererahvas süänud paksu Kod; kui `võerit tuli, `käśti mańti `piale `panna kohvile Lai; keedetud päräst sis pańnid kohvi `pääle ja supi `pääle (kitsepiima) Vil; nurikidek `tu̬u̬di `kohvi `nurme Hls; ka‿sa õige `kanget kohvit tahat või lahjapet Krk; kos ikki ube seen, si̬i̬ om iki kohv Puh; edimält ku `kohvi tetti, siss keedeti paks nigu pudõr Ote; kiä ega `päivi `kuhvi seŕb Har; ku vatt vähänü um, siss um koh́v keenüʔ Rõu; `kohve ja tsäid, noid vana ilma `aigo es olõʔ Räp; ommugu ma d́uu kopi˛at, mi keik `d́uome kopi˛at Lei || andide kogumiseks korraldatud kohviõhtu `kolmed `kohvid olid `seltsimajas Vai
2. kohvipulber, kuivsegu kohvijoogi valmistamiseks sigurid olid kodu maass - - nisu ja rukkid ja - - sie oli kodune kohv siis Kuu; `kohvi javan `kohvi `veskigä Lüg; `kuiva `kohvi `ennestü `lahtinaises `riistas Vai; meie kõrvetame `kohvi paa `põhjes Mär; `uhmer oli, `kuhvi oli ia taguda siäl sihes Pal; kohvi kõrvetetasse sigurdest ja kohvi ubadest kah Äks; kohvi kõrvetse pańn Hls; miul om vana kohvi toosi sehen tu̬u̬ kohvipaḱk Puh; ti̬i̬ munast ja koorest munakit, `püidli jahu ka pane, siss saab ää kohv Nõo; `koh́vi tahetagi iss `jauha˽peenükeist, koh́v taheti iks jämehep Vas; `säetäss kofejat, [oad] jahvõtass ärʔ Lut; kohvi jahvatama fig pumpama (vanas söelaevas) Vana park laevades oĺli sõnne kohviveśki, [sellest öeldi] jahvatadaks kohvi `laevas Hää
korjandus korjandu|s spor eP(-o|s Rei), -ss Trv Hls/-nt-/ Nõo, `korjandu|s Kuu VNg Lüg/`kõ-/ Vai, g -se, g -kse Kuu; koŕjandu|ss g -sõ Krl Har
1. korjamine, kogumine (mingiks otstarbeks) `korjanduse `kausid `keriku väräväs Lüg; `korjandus oli, ken kui pali raha `anda Vai; kirgu korjandus, vaeste korjandus Jäm; raha korjandus `palve maja `juures, korjatesse õpetejale tee raha Khk; `kapli korjandos olnd Rei; minu juures `käiti kah korjandust tegimas, `vaeste sõjameste naeste ja laste jaoss Hää; korjanduse kot́id kadusid selle valitsuse aeg ära [kirikust] Saa; sai nesuse korjandust teha kohe, üks võt́tis müt́si ja akas `korjama Kad; seltsimaja ääs om korjantus `vällä pant Hls; tetti `keŕku man korjandust ka `sańte ääss Nõo; tu̬u̬ om vii `saistuss vai koŕjanduss, ku lüüsi silmä kińni pandass Har
2. kogumisega saadu `septembri kuu sies piab õlema meil juo kõik `aasta `kõrjandus (saak) `kõrjetud ja `paigale `pandud Lüg; [ta] Viis oma korjanduse juba ää, teab rubla sada kaks mis tal oli olnd Pöi; `Eisen ja Urt, mõlemile ma ole kümme korjandust saatn [rahvajutte, muistendeid] Tõs; sii oo `päävane marjade korjandus Tor; aga krati vaim läind minema, tema korjanduse suand aga kätte Amb; kevade kui lumi sulab, vetelagu aal, siis `korjab nõu `kohtadesse vie korjandused, vahest üsku järved Kad; sańdi koŕjanduss oĺl tu̬u̬ vili, minga timä ellä `saie Har
Vrd korjandik, korjatus, korjus1
3. sõim ah teie korjandused, `jälle olete siin Kad
1. korjamine, kogumine (mingiks otstarbeks) `korjanduse `kausid `keriku väräväs Lüg; `korjandus oli, ken kui pali raha `anda Vai; kirgu korjandus, vaeste korjandus Jäm; raha korjandus `palve maja `juures, korjatesse õpetejale tee raha Khk; `kapli korjandos olnd Rei; minu juures `käiti kah korjandust tegimas, `vaeste sõjameste naeste ja laste jaoss Hää; korjanduse kot́id kadusid selle valitsuse aeg ära [kirikust] Saa; sai nesuse korjandust teha kohe, üks võt́tis müt́si ja akas `korjama Kad; seltsimaja ääs om korjantus `vällä pant Hls; tetti `keŕku man korjandust ka `sańte ääss Nõo; tu̬u̬ om vii `saistuss vai koŕjanduss, ku lüüsi silmä kińni pandass Har
2. kogumisega saadu `septembri kuu sies piab õlema meil juo kõik `aasta `kõrjandus (saak) `kõrjetud ja `paigale `pandud Lüg; [ta] Viis oma korjanduse juba ää, teab rubla sada kaks mis tal oli olnd Pöi; `Eisen ja Urt, mõlemile ma ole kümme korjandust saatn [rahvajutte, muistendeid] Tõs; sii oo `päävane marjade korjandus Tor; aga krati vaim läind minema, tema korjanduse suand aga kätte Amb; kevade kui lumi sulab, vetelagu aal, siis `korjab nõu `kohtadesse vie korjandused, vahest üsku järved Kad; sańdi koŕjanduss oĺl tu̬u̬ vili, minga timä ellä `saie Har
Vrd korjandik, korjatus, korjus1
3. sõim ah teie korjandused, `jälle olete siin Kad
korjus1 `korjus Plt Pil; `koŕju|ss g -sõ V(-rj-; -śs Se); korjuss Mär, korjos Pil, g -e; korjuss San
1. korjamine, kogumine kas oli viĺla `korjus (koristus) või muud, sis kis kodu jäi küt́tis `jälle [reheahju] Plt; iga `aasta Kõo laada˛aeaks pidi olema suur raha `korjus Pil; tet́i jälʔ üt́s `koŕjuss, koŕati raha prit́si hääss Kan; timä oĺl `väega `vaenõ, sõbra˽pańni˽`koŕjusõ kokko Vas; `koŕjuśs om saäh (saajas). `koŕjasõ `hõimlasõ `viina päle Se Vrd korguss
2. kogumisega saadu kui kõik `korjus (viljasaak) korjatud on Plt; `leitsin selle korjose ülesse, kus ta oli korjand Pil; Sääl (koorekirnus) oĺl nädäline korjuss San; tütärlatsõl oĺl kat́ssada `kompveḱi papõrd, `poiskõnõ koŕaśs jäl kirä `maŕke, egal ütel oĺl uma `koŕjuss (kollektsioon) Plv
Vrd korjandus
3. hrl pl korjamistehnikas kootud muster `koŕjustõga ü̬ü̬ʔ `oĺli kirevä; `koŕjusõ `oĺli ü̬ü̬ kodamise man tõistsugudsõ langaʔ Urv; `Koŕjuìsiga kangass oĺl koŕjatuidõ `ju̬u̬niga Har; olalappe pääl, rõ̭nna i̬i̬h, `käüsse `väĺdride pääl oĺliʔ `koŕjusõʔ; `korjustõga `hammõʔ Vas; ka mul `käüse `päälgiʔ om `koŕjuss; `koŕjust kudama Se
4. (valimis)koosolek vallavaneba `korjuss; `korjuss vai kuuholõḱ Se
5. olõ õi midagi `koŕjuist (vahet), hand ni hand Se
1. korjamine, kogumine kas oli viĺla `korjus (koristus) või muud, sis kis kodu jäi küt́tis `jälle [reheahju] Plt; iga `aasta Kõo laada˛aeaks pidi olema suur raha `korjus Pil; tet́i jälʔ üt́s `koŕjuss, koŕati raha prit́si hääss Kan; timä oĺl `väega `vaenõ, sõbra˽pańni˽`koŕjusõ kokko Vas; `koŕjuśs om saäh (saajas). `koŕjasõ `hõimlasõ `viina päle Se Vrd korguss
2. kogumisega saadu kui kõik `korjus (viljasaak) korjatud on Plt; `leitsin selle korjose ülesse, kus ta oli korjand Pil; Sääl (koorekirnus) oĺl nädäline korjuss San; tütärlatsõl oĺl kat́ssada `kompveḱi papõrd, `poiskõnõ koŕaśs jäl kirä `maŕke, egal ütel oĺl uma `koŕjuss (kollektsioon) Plv
Vrd korjandus
3. hrl pl korjamistehnikas kootud muster `koŕjustõga ü̬ü̬ʔ `oĺli kirevä; `koŕjusõ `oĺli ü̬ü̬ kodamise man tõistsugudsõ langaʔ Urv; `Koŕjuìsiga kangass oĺl koŕjatuidõ `ju̬u̬niga Har; olalappe pääl, rõ̭nna i̬i̬h, `käüsse `väĺdride pääl oĺliʔ `koŕjusõʔ; `korjustõga `hammõʔ Vas; ka mul `käüse `päälgiʔ om `koŕjuss; `koŕjust kudama Se
4. (valimis)koosolek vallavaneba `korjuss; `korjuss vai kuuholõḱ Se
5. olõ õi midagi `koŕjuist (vahet), hand ni hand Se
lee|lõugas
1. ahju suu esine; tuha kogumise koht lie edist `üella lie `loukast VNg; kiedame pajaga lie`lõukas Kos; ahju lõugas ehk lie lõugas VJg; tuli on lie`lõukas Iis; tegi tule lie`lõukasse KJn
2. kiviiste lee kõrval istub lee `lõukal ja popsib `piipu Mär; Ka olid mõisa poolt paja rauadki rehe lee augu jäuks ja ka lee lõugas istumise jäuks Kei; vanaste olid ahju ies lie`lõukad, ahju vommi külles oli suur kivi, vahest sai `sinna `istuda ehk `mõnda `aśsa kääst `panna Amb; lapsed `istusid lie`lõukal Iis
1. ahju suu esine; tuha kogumise koht lie edist `üella lie `loukast VNg; kiedame pajaga lie`lõukas Kos; ahju lõugas ehk lie lõugas VJg; tuli on lie`lõukas Iis; tegi tule lie`lõukasse KJn
2. kiviiste lee kõrval istub lee `lõukal ja popsib `piipu Mär; Ka olid mõisa poolt paja rauadki rehe lee augu jäuks ja ka lee lõugas istumise jäuks Kei; vanaste olid ahju ies lie`lõukad, ahju vommi külles oli suur kivi, vahest sai `sinna `istuda ehk `mõnda `aśsa kääst `panna Amb; lapsed `istusid lie`lõukal Iis
pruut|käimine pruudi käimised annete kogumiseks ruut kεis ruut`kεimist - - `anti `kindud ja poar `paelu Pöi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|