[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

esik2 esi|k Hlj Mus Han Tõs, g -ku Krj Kei spor ViK(ls), Plt, -ki Muh
1. peigmehe või pruudi abiline a. isamees paljas esik ja ema kεisid ja siis pruut ja peig ka [laulatusel kirikus] Mus; peigmees tuli siis esikuga `kosja. esikuks oli möni peigmihe ea tuttav vei sugulane Krj; nahk kott o esikil [kosjas] `kaelas ja, viina pudel koa `taskus, ruut `andis sarve `kindad kosilastele, peigmehele ja `peigme esikile Muh b. pruudi nais- või meessaatja annete kogumiselKrj Muh `mendi ruudi `köima `köima. esik `olli isane inimene; `ruutide eest `joosti ää, aga esik köis kõik kohjad läbi [inimesi otsides] Muh c. pruudipoolne pulmategelane esik `laotab `kirkus `valge `riide maha, ruut ja `peimees `lähtvad siis `valge `riide `peale; `järgmine `olli ja esik `olli [pruudil pulmas]. sel `olli tanu peas sel esikil Muh
2. sanditalutaja – Hlj
3. tähtsuselt esimene a. esilekippuja esik kes tahab teistest ette `jõuda oma jutuga ja ikka kõige targem `olla Kei; agronoomid on esikud, eks nad kanna jutud [sovhoosidirektorile] ette Plt b. juht esik tuli `sisse [võrku ja kogu kalaparv tuli järele] Tõs
esi|mees
1. ülemus; juhataja a. kolhoosi esimees – spor üld `koluo·si vanemb ehk esimies ise läks `einamad `mõõtama Lüg; Oli korra sii esimees ka Pöi; läksid esimehega `väńti Kos; esimihel ka kolm `poiga ja naene ka `aige Rõn; nüüd sai meile küll hää esimiiss Krl b. (igasugune) juht, juhataja, vanem kubjas oli töö juhataja ehk esimees Vll; sii `õigeusu kirikus oo kiriku esimees se vanem Tõs; ned esimihed kis kihutasivad [1905. aastal] Pee; maakonna valitsuse isimi̬i̬s Krk; egän seĺtsin om iks üt́s esimi̬i̬ss Räp Vrd esimik
2. peigmehe või pruudi abiline; pulmategelane a. isamees – spor Sa peiu `söitas - - esmasse oomiku pruudi `järge jah. esimees `vööti ka `ulka ja; [laulatusele minekul] esimees ja ema läksid ede - - siiss jo se pruudipaar `järge Mus; `peimes käis `kosjas, siis oli esimes `seltsis Jaa b. pruudi (nais)saatja annete kogumiselKrj c. eeslaulja (pulmas) ma olli esimees, ja teesed `laulsid takka järele Muh
esimene esime|ne spor R Sa, Muh Hi L K spor I, -i|ne Jõe RId Sa Noa Rid Kir Tõs Aud spor Ha , ViK spor TaPõ, Kõp, g -se; esime hv Lüg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. (järjestuses) esimene, eesotsas olev, loendit või rida alustav lihavõtte esimine pühä Lüg; üks vana `piibel, äga esimine leht on εε kadund Khk; uie `aasta esimise pääval suri ära Kär; Esimene [pudruports] suhu, teina püuse, kolmas luusigusse [tsaarisoldatil] Emm; laps lähäb sügise `kooli esimesse `klaśsi Kul; pole `keegi `julgend esimene (esimesena) üle [silla] `sõita Mih; esimine ilmasõda lõppes Tõs; esimene ja teene katku aeg HMd; kui kolme niiega [kangas] on, siis üks (lõng) pannakse esimesse `niide Juu; Kui peigmees [kosja] tuli, tõi saiakot́i, siis saiakot́i suhu `pańdi koe esimene puar `kindaid ja sukki Amb; esimese `aastatel JJn; [kuu] esimine veerand; nüid kessnädali jääb nädal esimesse `augu·śti Ann; istu kohe esimisse `pinki Sim; mina akasin esimist `aastad tüdrukusse Kõp Vrd ensimäine
2. (ajaliselt) enne muid olev või olnud; kõige varasem esimine tütar oleks kuus`kümmend `seitse old Jõe; tagumised `lapsed oppivad esimestest `targemast VNg; [kevadel] Esimine vihm peseb `talvise `kõntsa; esimesed kured kui `lähvad, siis on `kõige paremb aeg rukkist teha; `karja leib on esimine leib ja `viimane leib; `ernepiim on esime, mis lehm `andas Lüg; tämä on esimine küll `siia tulema Vai; [ta] tegi külas esimesed kaks ratast (käru); esimine ~ keige esimine laps Khk; Esimine vassikas läheb aja taa (esimene töö ebaõnnestub) Kaa; kiived munevad esimesed munad paastu `maarjabe omingu Muh; egä tä ennast elma jätä, tä jo kõige esimene võtab Mar; täna nägin juba esimest pääsukest Mär; esimese `õhtu ja öö oli noorik laulatse riietega Aud; esimesel poeal oo esimese `süńdimese `õigus Tor; lapse esimesed `ammad on liha sees, teesed kasvavad luu `sisse Kei; Ma `käärisin esimist villast kangast Amb; esimine piim seda võtavad ja annavad lehma kätte; ommiku vara oli esimine [töö] kaŋŋas, `viia [pleekima] VMr; esimine `künmine [eelkünd] - - on et́e õhuke Trm; [abiellumisel] esimine mi̬i̬s oli joodik mi̬i̬s Pal || esialgne, esmane kui `tõine akkab `krunti pidama, siis `tõine `aitab `tõise esimese `õtsa `piale; palk läks ~ meni esimese `lopsuga `paigale Lüg
3. varem mitteesinenud või kogetud `mullika tulo esimist `rohto `piimä Vai; kut ma esimist `lingu `Riigas keisi Mus; kui esimeist `korda kevade `lambad karjamale `aedi, siiss - - lammastele `ante veel `süia [lauda ukse ees] Phl; seal nägime esimese korra `autod Mih; Nii kraasitud villad esimisel korral `talgudega ää Amb; see oli esimine [kord], kui ta kottu oli `väĺla saand JJn; ma olin sial esimist `korda VJg; minev`aasta oĺlid ühel jaol [õunapuudest] esimesed õõnad `otses; sel aal (vanasti) es nisujahust es siis esimese akatsega es tehägi `summa [leiba] Vil
4. (väärtuselt, tähtsuselt) esimene, (teiste seast) esileküündiv; parim no sie (lõngaõli) oli juo `ennevanast ige esimene kohu rohi kohe Kuu; moni inimene küll `tahtu `olla esimine igal puol VNg; `õemel õli esimine `õigus isames `õlla Lüg; `Ennemast õlivad nied (lapsed) jua `einalised - - luavõttajad esimised Jõh; oli esimene öppija `koolis Khk; tammetõru jahu oli - - esimene sigade `söötmise raam Pöi; esimese `numbri obo; esimese `numbri tüdrekud Mar; esimene soŕt `seeme`viĺla Juu; ta oli üks esimine keĺm; esimine pueg ei läind `ültse soldatisse, ta sai esimise kergituse Kos; esimise `numbri mua, ja teise `numbri mua Trm; keśsi poolteist vakamad `väĺla `niitis, se oli esimeses töö ringis (väga hea niitja) Lai; sel (üksikul pojal) `oĺli esimene `õigus [kroonusse minekul] KJn
5. eesmine, eespoolne esimeses `rehvis ~ `rievis [puri] VNg; `tõine õli taga `kammer, `tõine esimine `kammer Lüg; ma `jätsi oomiku nee raŋŋid esimisse koda (eeskotta); `ülgel esimesed o käpad, tagumised [on] loivad; [kirve] esimene ning tagumine nukk Khk; Raie `kindad tõmmati esimeste `jalgade `otsa, siis [härg] äi libisend jää peal Pöi; `keldri esimene rind kukkus `alla; ta läks kohe esimese perese Muh; [laeval] esimene, tagumine mast Rei; [kevadel karjuti] et esimesed ette ja tagomesed taha. `suitsed suhu ja `päitsed pähä. siis ned esimesed luiged pidid taha `pöörmä; vahest müiässe ikke kas seal või, esimene pool ää ja tagomene jääb kojo Mar; Esimesed eidetse, tagumesed tapetse, `kesmesed koju tulevad Han; [kangal] esimesed ja tagumesed `narmad Kse; raudassidega `vankrel oo tagumese rattal kaksteist [kodarat], esimesel kümme Mih; esimesed `ammad `oidvad piibu vart `kinni PJg; esimene nimi on ristitud nimi, teene on liig nimi Juu; [ree] esimestest kodaratest saadik VMr; [vankril] esimene ja tagumine lakaline Sim; kangas`jalgade esimene võllas ja tagumine võllas Trm; aedal - - esimine ja tagumine sein oli pikem Äks
Vrd esimane
6. peigmehe või pruudi abiline a. isamees teine oli pruudi esimene, teine oli peiu esimene Jäm; [pruudi koju tulles] `peigmes keige ees, ja siis se peiu esimine Ans b. pruudi saatja annete kogumiselJäm Ans Muh viinaplaśs oli selle esimese kääs. esimene se pidi naine olema, see käis inimestele pakkumas seda `viina Jäm; esimene `olli [annete kogumisel] ees, üks mesterahvas, ruut jekib aga järel Muh c. pruudipoolne pulmategelane, kaasanaine kes naene oo, see tuleb [pulmas] esimeseks, ja tüdar tuleb `järgmeseks; naene oo ruudil ees, see oo esimene, tüdrik oo taga, see oo `järgmene; esimene köis aga noorikuga `peale, kirstu võti käe ja Muh
esi|naine pruudi saatja annete kogumisel; kaasanaine – Ans Mus Krj Muh pruudid käisid `kerjamas - - esinaine oli ka ikka, esinaisel oli villakot́t ja tubakakot́t [ühes] Krj; kirstutüdrikud ja esinaine akkasid `rinki `tantsima [pulmas] Muh
higi igi g igi R(h- Kuu) Sa Muh Rei L K I M T Krl Rõu/h-/, ige Hi(h- Phl), ie Kuu(h-) Lei, i̬i̬ van TLä V(h-; hii); kom `iega Mih
1. higinäärmete eritis, higi; higipisar Ei ole kui `aeva vade pühi higi, `ninda sidä `juokseb; higi vajub, `toine `touseb Kuu; sugad on igis VNg; Nägo `liemendab igist; tegi tüöd nda‿t igi pull õli `perses Lüg; Obose igi pane `viele ehk `õllele `ulka, võttab siest `lahti; Palav igi ajab üläs Jõh; äkine `aigus [võeti] vas(s)aku kainu alt igi, `aisti igi, sai `terveks Jäm; Eks nee suured kiviaiad ole keik rohkest igi-vaeva vettand Kaa; `kange igi `laskis perst maha Muh; hobune ösna topane higega Phl; võttis päris igile kohe Rid; et külmäd igid akkavad juba `keima [surma eel] Mar; see (särk) lähäb `ooste `iega kollasess Mih; minu igiga on need põllud kõik `kaetud ja kastetud Rap; ma juo tükk `aega `päikese kääst ää ja nüid alles tuleb igi `otsa Amb; nii pala, silma augud on igi täis JJn; kõhna inimese igi ei aese nõnna Kod; kui palavik, `antasse pärnaõie teed, siis läheb igisse Lai; pala nõnna, et igi otsa ees Plt; küll rühmib, nõnda et igi tilgub Pst; obese igi andass joodikul `sissi - - sõss lää viin tal `irmsess Krk; `amme kaaluss om igiga ärä mädänu. igi sü̬ü̬b kõik ärä Ran; ame om igiga ku̬u̬n, `aiseb igist; ku sa `kangede `peĺgät, siss tulep kah igi `väĺlä Nõo; Kae˽sääne rutt oĺl et es olõ `aigu hiḱi ka `pühkiʔ Urv; hikõ ju̬u̬śk suud `mü̬ü̬dä mahaʔ nigu `herneteŕri Har; ku hain um maahn ja, vihm tulõkil, siss võtat nii et higi `lindass Rõu; pu̬u̬ĺpühä `pańti `hammõ `korsna `taadõ vai müürü pääle `lämmähe et ta nigu hi̬i̬st vallalõ tuĺl Plv; tal tuĺl haĺl pääle, lännüʔ hikkõ Räp; `väega suurõ hi̬i̬-vaiva śeeh om tä Se Vrd ihe, higu1
2. (lamba) villarasv nüid o `lammad `paksu igi sui läbi täis Rid; saastane vill oo pesemata vill, kus `lamma igi sees ja `virtsa Aud Vrd ige3
3. (aknaklaasile, kirvele jne kogunenud) aur, niiskus ku `ammas jo vähe akka `uimendama [pannakse] raua igi `pääle (kirve kohal hoitakse niiskuse kogumiseks põlevat peergu) VNg; kui `külmast pudelid tuba `tuua, siis lähvad igiga kogu Khk; `aknad `joosvad igi (tuleb vihma) Mar; `veise röögatis. [kui] peerunua igi `piale `panna, kadus ää kua Tõs; kui külm kerves `tuatse äkki `su̬u̬ja `tarre, siis lü̬ü̬b üks igi kõrd `piäle. sedä tarvitatse rohoss `tõura rüägätuse ehk ohatuse `vassa Kod; ku `lämmi om, siss kivi aab igi `väĺlä; kirvess paestetass tuliveeren kuumass, siss tuleb igi `väĺlä, `kirve igi om sammasspoole rohi Nõo; akan om igiga Kam; [pudel] tu̬u̬ külmäst `tarrõ, sis `tõmbass kõ̭õ̭ hikkõ Se Vrd ige3, ihe
4. ihe, ihumispuru – Sa Muh Vig Kse Tõs Aud Trv Se kövasi igi Jäm; vahaluisk `tehti käia igist - - ning mee vahast - - igi `saadi mollist Khk; käia `peale tuleb igi Muh; kõbasi märg ja sis kulub, see o kõbasi igi Vig; kõbasil oo koa kueva ajaga igi kord peal Aud; taho higi Se
5. nõgi; (piibu-, korstna)pigi kui igi `koŕjus, `rait́sime sirbi õtsaga `siibri suane `puhtass. [kui vaheldumisi] soe ja külm, ravva küĺjess juakseb, one igi; `korsna igi one muss tökati `taoline, juakseb `alla talvel külmägä. suvel mette ei tule igi Kod; Põleti pabert `valge taldriku pääl ja tõmmati sedä `musta igi säält `pääle [sammaspoolele] Vil; piibu igi, si̬i̬ om paks, mis piibu sehen om Krk; peibu igi Lei
jätme kogumise `jätme koristada ärä [pärast vilja kokkupanekut] Kam Vrd jätis
karja|vainu külavaheline või -äärne rohumaa, kuhu kari kokku aeti karja `vainu, vanasti `aeti loomad [sinna] kokku ja sialt karjamale, `kesket küla Pee; noh karja `vainu sie `üiti siuke kogumise koht oli, kust ta (külakarjane) luomad võt́tis VMr Vrd karivainu, karjasvainu
keris keri|s g -se IisR Sa Muh L HaLä spor , Plt, g -kse spor R, HaId spor , ViK Trm, g -sse Lüg Jõh Mar Mär Vig Tõs Sim TaPõ/keri|ss Pal Lai/ Plt; kere|s g -se LNg Mih /g -si Tõs/ Ris JJn Pil SJn Vil/g -si/ Lei, g -sse LNg Hää MMg Äks Ksi Hel; kere|ss g -se Krk V/-śs Har Rõu Se Lut/, g -sse Plt KJn Vil/g -ssi/ Krk Hel T Kan Plv Vas, g -ssa Trv; all keresal Kõp, keressel(l)e spor V; ill kereśsehe Rõu; kiri|s g -se Khk Kaa Krj Pha Jaa Muh(g -sse) Hi(g -tse) Kul a. raudkivihunnik endisaegse (korstnata) rehetoa (või sauna) ahju küttekolde kohal sooja kogumiseks ja säilitamiseks `Uome saab akkada kerist `kergitama (tahmast puhastama); `Nindagu kerikselt läbi `vietud (määrdunud) Kuu; `enne vanast õlivad `ahjud `reie tuas `ilma kerisseta, minu `muistamisi on kerissega; tuop täis vett kerissele, siis on saun täis ägä; `sauna `ahju kerisse vari (kattekivi) Lüg; moned keriksed on `kimburad, tekköd `sauna `kargest Vai; `saunas kirisega ahi, kivid pääl, kosnast pole Pha; kalad kirisele `küpsema Jaa; Tee siis keris `lahti koa (ava keriseauk) Pöi; ei tea millal ta akkab kerist maha `aama ~ `puistama (kive nõest puhastama); nüid o keris, vana mõiste `olli ahu süda Muh; nää sii oo ukseesine nao keris (kivine) Mar; egä igä ühül põle paat (paekivi) kerisse `kohtes `ühti; `ümmer kerisse oo müirid, liiä mürid Vig; raudkibi ahe. `lahtine kerese ahe Pär; pial oli suur pae kibi, et tuli `vastu lage ei käind. kui `lahtise kerisega ahi oli Nis; keriste puhastamine oli enne rehe`peksu Juu; ja siis `pańdi vorstid kerikselle ja siis me vanad inimesed käesid vel keriksel neid `voŕsta `keeramas Kos; must nagu ahju kerise topp JJn; kaks `koormad kiva läks rehe ahju kerisselle Trm; eks kerissed õle kinnisengi ahjun Kod; keress oo maha tullu, võlli alt katik lännu; keresege ahi ei küdsete `leibä `ästi: oiap `rohkep kerese sehen selle `su̬u̬juse; keresege ahi om ilma `lõõrede Krk; [sauna] ahju pääl `olli keress, raud kivedest. peenembit kive `panti vahe `pääle, muidu keress jäi korõdass Ran; keresselle visatass lõunat. mõ̭nikõrd ku paĺlu `kirpõ om, sõ̭ss pandass `rõiva˽kerese pääleʔ Urv; kereśs oĺl kummu ja võlvi vahe pääl Har; ma `viśksi jo˽keressehe vett Rõu; `viśsi vett kereśsille Plv; nagu kerisele ~ kerise peale ~ kerisesse (ebapiisavast mõjust või hulgast) sai küll `suure kere`täie, sest kedägi `vällä ei tuld, nagu kerissele `viska vett Lüg; Kus `selle `kaĺja ots, mis ägedaga `juovad, läheb nigu kerikselle IisR; See kaob kui kuumale kerisele `viskaks vett Rei; jõi toobi tühäs, tahab veel, isi `ütleb, oli nagu tilk vett keresele Tõs; Näljatse kohta üeldakse: paneb nagu keresele Tor; reägi `suuga juśt nagu kerise `peale `viska vett. sest ei tule kedagi Juu; nõnnagu kuuma kerikselle `viskas vett, ei siit saand midagi VJg; nagu kerissele loobib (aplast söömisest) Trm; niigu piutäis `su̬u̬la `viska keressele (vaese inimese tulutust aitamisest) KJn; `viskab kui keressele, klaas klaasi tävve `järgi (joob palju) Puh; lät́s (~ kattõ) nigu keressehe; taa hobõnõ mütt nigu keressehe (sööb palju) Plv b. fig (sünnitamisest) keres `langes maha - - perenaene tite`voodis `aige PJg; Me noor keris kukkund sisse (tüdruk sünnitas vallaslapse) Sim; juba keres maha lagunu juba Krk; Naesel (sanna) keres sisse sadanu = lat́s ollu Hel c. hum kere; kerise peale andma peksma `Ähvärdas `tõisele kerisse `pääle `andada Jõh; Paha `lapsele `anneti (~ `anti) kerisse `pääle IisR; öhö inimesele annan kerisse `peale Mar; Sellel poisil on vaea kerese `pääle anda San Vrd kirits, saunakeris Vt ahi
kerja|kott kerjuse andide kogumise kott Esä kogunu, poig laiutap ja pojapoig käib kerjäkotiga Nõo
kerja|naine pruudi abiline pulmaeelsel andide kogumisel Ruudil oli kerja naine `seltsis, see pakkus siis nina tubakad, naisele - - meistele lonks `viina Pöi
kives1 kives g -e Kaa Pha Vll Pöi, kivesk Vll kivist küna seasöögi kogumiseks ja segamiseks Tuu paargu eest searakk, pane kivesest sööma täis; Aja `ääres `seisas kives, mille sihes segati sea söömaaeg `valmis Kaa; sea kiveseks `üiti, poole sülla `suurdune oli ikka Pha Vrd kivesti, kivestu, kivik1
koguma kogu|ma (-o-) üld (-mma Rõu, -me M San, -mõ San Krl, -madõ Har); kokoma Räp; da-inf koguda, -o- R eP M(-de) T/-de, -dõ San/ Urv Plv; kokuʔ San Urv Rõu Plv/-/; `ku̬u̬daʔ Har Se(-taʔ)
1. ühte kohta kokku ajama, kokku korjama, koondama `veski `tammedelle kogovad `möldrid vett Lüg; kogos kaik oma varanduse kogo Vai; `andid koguma Jäm; Kaks meest niitsid [vilja], naised sirpidega kogusid ja panid nabrase Pöi; kogu einad kogu Rei; pärast sai neid (viljavihke) kogoma akatud, kuhilasse kogoma Kir; `õhtu pääva `loodeni `võtsid rukid lõigata, siis akkasid koguma Kse; Lähme Piäl`randa lamu kogoma Khn; `villu kogume üks igavene jagu, siss lääme `müima Hää; akkas ja `korjas ja kogos `paĺka, pidi ikke uut maea `sõnna tegema akkama Juu; põrsas kogub aga ära vedelama, jätab paksu `põhja; ammassirp kogub, et sa saad `piuga võtta, sellega saab rukist korjata `piusse JJn; lasnud `laevu kaljude `otsa, siis `riisund `jälle ära, sialt ta ju kogonud omale selle varanduse Äks; sääl siss temä kogus ja sai `ulka varandust omale Vil; looguss om tu̬u̬, mes niidu `aigu [vikatilöe külge] pandass, et ta kogub `kaari, siss tuleb ain ütte unikude, ega ta kaari `pääle maha ei jää Ran; ega võõrass ei kogu, võõrass `laastap, kannap kõ̭ik kodust `väĺlä Nõo; kana nakass `poigõ kokku kogumõ San; mitu länigutäüt `võidu `viidi `Riiga, tu̬u̬ `tahtsõ kõ̭ik `ku̬u̬daʔ, tu̬u̬d oĺl kõ̭iḱ suvi ku̬u̬t Har; paastuh `ku̬u̬t́e pühist suuŕ `tõrdo täüś säänest `piimä Se || (üldisemas, abstraktsemas tähenduses) kogus muret oma `peale Tor; mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `endel, sia olet jo egäpäe mineje Krk; ahi `oĺli kaoni madal, siss kogus parembide `kuuma Ran; mõni kogup `õkva rikkit vaderit, et siss laits saap paĺlu kingitust Nõo || (vilja-, heina)saaki koristama nüid on jo`vilja kogomise `aiga Vai; old jo põllal ärjäbäd kogomas Vig; kaara tahime enne ärä kogude, kaara lääve otsast ärä; `mõisa tüki pääl `minti tükki koguma; siis `anti neil nööri `kaupa kogude Krk; nüid võtame tõene tü̬ü̬ käsile, sügisene aig, kõ̭ik tahap koguda Nõo; tulep `kaara koguma minnä - - kui terä kõva, tulep nakata koguma Kam Vrd kogondama, kogovama
2. säästma; tallele panema tämä kogos ja `kõrjas ja `kannatas `tühjä `kõhtu Lüg; eks ta ole seda puru küll kogun Ris; Varandust juba küll kogotod Khn; tal pailu raha kogutud JMd; ma olen elu aeg `kööpind ja kogund, aga mis mul nüid on Plt; Puiss om ihne ja kogub raha Hls; mis sa tagavara aat, kokku kogut Krk; sul `oĺli ette kogutu, et sa saat `aasta ärä olla, ku vaest nällä`aastak tulõp Rõn; ta oit jälede, kogu raha maja jaoss San; mi‿sa tast varandusõst nipaĺlu kogut, kos tä kõ̭iḱ jääss, ku üt́skõrd koolõt Urv; sai `ku̬u̬daʔ vanadusõ `päivi `pääle Har; oĺ `vaenõ mi̬i̬śs ja kogosi hulga rahha Se || Juhan ja Mari eedävä `paari, kaits om iks kaits, kaits `lindu koguva iks pesä Nõo
3. kogunema, korjuma `siie akkab vett `kõrjamaie ja kogoma Lüg; `Õhtast kogub [kase] `mahla ikke `ämber täis IisR; Ösna east juba [kartuleid kuhja] kogund Pöi; veri oo puhass siia `sisse kogun, seal se kupp siis oo Muh; `pilbesid akkab kogoma, tuleb sadu `jälle Mar; kui ei pese, sis kogub park, tuleb paelu `parka PJg; [vesi] aureb maast ülesse ja kogub pilves kokku Ris; ega siit midagi [heina] kogu JJn; rukkid kogus ligi kolmkümmend vakka, kõluterad veel `piale kauba Trm; loik - - madalam kõst kohe vesi kogob vihma ajal Kod; liimaku ja tuhk kogub riikmasines ala Pst; taevass om `seante, akkass `vihma kogume Krk; `veskiden kogup seräst `tursti, `möldri mü̬ü̬vä toda Puh; kui paĺlu nõge kogub, siss truubi ei `tõmba ja pliit lasep `suitsu `sisse `kü̬ü̬ki Nõo; sonni om köńgäste vahel, kos vesi kogup Kam; madalõidõ kotustõ pääl om vesi kogunuʔ, no˽nakass vesi kogumadõ Har; rahha kogośs `õkva paĺlo ar; sinnä koko vesi Se
4. kokku tulema, kogunema (elusolendeist) `enne `pieti `laatasi, siis kogos inimisi pali kokko Lüg; inimised koguvad keriko Vai; joo `öhtaks akab sugema, `veised koguvad kogu Khk; kured koguvad juba, `tänav`aasta on varem see kogumine Rid; uśsid peavad koguma mätta `peale ennast Kul; nad kogusid endid kokku Kse; `sõnna on kogund kaniste `easte rahvast kokku Juu; kanad kogovad kuke `juure Kod; mud́u temä `oĺli sehake `rahva mi̬i̬s, naesed kogusid talle `ümmer poha ja perisid ta käest Vil; aga Nõo keŕk olna mõtsa `sisse tettu, om inimese sõ̭a `aigu tennuva, om kokku kogunuva ja tennuva Nõo; sügüse tulõkul kogusõ tsirguʔ - - ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindama Kan; siin om lämmi, siia kogusõ [kärbsed] kokku henne Har; väega hüä paŕk `ku̬u̬nu kokko `ju̬u̬ma, nu `ju̬u̬jaʔ (joodikud) Se || `Laupa `õhta kui pühäbä `laulatama `mendi `läksivad siis inimised kokku. `Peikme `puale `läksivad `peikme ja `pruudi `puale `pruudi `pulmalised. Sie õli kogumise `õhta Jõh || kui `laulatamast `tuldi `vällä siis `pruudikodu, siis sie `õhta üks tugev mies `luopis siis `terve sene `pulma`rahva põrandale, kõik üks`tõise `õtsa `unniku - - seda `üäldi siis kogumise `unnik Jõh
5. (ennast) korda seadma; fig viisakalt rääkima sii tüdruk kül ennast ei kogu, `iśti sääl üleven masina veere pääl, va nastak oli paĺlass; sa piat oma suut kogume, mis sa larat Krk; kogu ennäst, et sa iluste `vällä näet Hel; jala `arki, suu töluveli, ei mõesta suud koguda, tat́t joosep suust `vällä Nõo || kas sa ennast ei kogu siit (ei lahku) Krk
kohv kohv g kohvi Rei Kse Aud spor Ha , Iis Hls Hel T, g `kohvi R; koh́v g kohvi, -h́v- Hls Krl Har/ku-/ Rõu Plv Vas; kuhv g kuhvi Pal, kõhv g kõhvi Trm; kohev g kohve Se; n, g kohv|i spor S(-e Sa), L/-b- Mar/ spor K ILõ Trv Pst Krk Kan Urv Plv Räp(n -e); n, g `kohvi Kuu VNg Vai(`kohfi, `kouhi); n, g kopi˛a Lei(kuo-); p kofejat Lut
1. kohviubadest või teraviljast ja siguritest valmistatud jook, kohv taluinimest ige `palju sidä `kohvi ei `juondki Kuu; iga `ommikust oli soust ja `kartuli ja kohv VNg; minä en õle elädeski õld `kohvi `juodik Lüg; tammetüru kohve tegi `ambad siniseks Jäm; Kohved kutsuti ka suslaks Kaa; Küll oli kohvit, `piima ja marjavett Han; Kohvi kieb, panõ piim `piäle Khn; ilus pruun väŕv, nii kui kohvi Ann; `lüödi sial (tantsuplatsi kõrval) kohvikatel ülesse ja ikke jõid sial `kohvi Koe; vanass`muslasele `antud aga kohvi vedeläd, pererahvas süänud paksu Kod; kui `võerit tuli, `käśti mańti `piale `panna kohvile Lai; keedetud päräst sis pańnid kohvi `pääle ja supi `pääle (kitsepiima) Vil; nurikidek `tu̬u̬di `kohvi `nurme Hls; ka‿sa õige `kanget kohvit tahat või lahjapet Krk; kos ikki ube seen, si̬i̬ om iki kohv Puh; edimält ku `kohvi tetti, siss keedeti paks nigu pudõr Ote; kiä ega `päivi `kuhvi seŕb Har; ku vatt vähänü um, siss um koh́v keenüʔ Rõu; `kohve ja tsäid, noid vana ilma `aigo es olõʔ Räp; ommugu ma d́uu kopi˛at, mi keik `d́uome kopi˛at Lei || andide kogumiseks korraldatud kohviõhtu `kolmed `kohvid olid `seltsimajas Vai
2. kohvipulber, kuivsegu kohvijoogi valmistamiseks sigurid olid kodu maass - - nisu ja rukkid ja - - sie oli kodune kohv siis Kuu; `kohvi javan `kohvi `veskigä Lüg; `kuiva `kohvi `ennestü `lahtinaises `riistas Vai; meie kõrvetame `kohvi paa `põhjes Mär; `uhmer oli, `kuhvi oli ia taguda siäl sihes Pal; kohvi kõrvetetasse sigurdest ja kohvi ubadest kah Äks; kohvi kõrvetse pańn Hls; miul om vana kohvi toosi sehen tu̬u̬ kohvipaḱk Puh; ti̬i̬ munast ja koorest munakit, `püidli jahu ka pane, siss saab ää kohv Nõo; `koh́vi tahetagi iss `jauha˽peenükeist, koh́v taheti iks jämehep Vas; `säetäss kofejat, [oad] jahvõtass ärʔ Lut; kohvi jahvatama fig pumpama (vanas söelaevas) Vana park laevades oĺli sõnne kohviveśki, [sellest öeldi] jahvatadaks kohvi `laevas Hää
korjandus korjandu|s spor eP(-o|s Rei), -ss Trv Hls/-nt-/ Nõo, `korjandu|s Kuu VNg Lüg/`kõ-/ Vai, g -se, g -kse Kuu; koŕjandu|ss g -sõ Krl Har
1. korjamine, kogumine (mingiks otstarbeks) `korjanduse `kausid `keriku väräväs Lüg; `korjandus oli, ken kui pali raha `anda Vai; kirgu korjandus, vaeste korjandus Jäm; raha korjandus `palve maja `juures, korjatesse õpetejale tee raha Khk; `kapli korjandos olnd Rei; minu juures `käiti kah korjandust tegimas, `vaeste sõjameste naeste ja laste jaoss Hää; korjanduse kot́id kadusid selle valitsuse aeg ära [kirikust] Saa; sai nesuse korjandust teha kohe, üks võt́tis müt́si ja akas `korjama Kad; seltsimaja ääs om korjantus `vällä pant Hls; tetti `keŕku man korjandust ka `sańte ääss Nõo; tu̬u̬ om vii `saistuss vai koŕjanduss, ku lüüsi silmä kińni pandass Har
2. kogumisega saadu `septembri kuu sies piab õlema meil juo kõik `aasta `kõrjandus (saak) `kõrjetud ja `paigale `pandud Lüg; [ta] Viis oma korjanduse juba ää, teab rubla sada kaks mis tal oli olnd Pöi; `Eisen ja Urt, mõlemile ma ole kümme korjandust saatn [rahvajutte, muistendeid] Tõs; sii oo `päävane marjade korjandus Tor; aga krati vaim läind minema, tema korjanduse suand aga kätte Amb; kevade kui lumi sulab, vetelagu aal, siis `korjab nõu `kohtadesse vie korjandused, vahest üsku järved Kad; sańdi koŕjanduss oĺl tu̬u̬ vili, minga timä ellä `saie Har
Vrd korjandik, korjatus, korjus1
3. sõim ah teie korjandused, `jälle olete siin Kad
korjus1 `korjus Plt Pil; `koŕju|ss g -sõ V(-rj-; -śs Se); korjuss Mär, korjos Pil, g -e; korjuss San
1. korjamine, kogumine kas oli viĺla `korjus (koristus) või muud, sis kis kodu jäi küt́tis `jälle [reheahju] Plt; iga `aasta Kõo laada˛aeaks pidi olema suur raha `korjus Pil; tet́i jälʔ üt́s `koŕjuss, koŕati raha prit́si hääss Kan; timä oĺl `väega `vaenõ, sõbra˽pańni˽`koŕjusõ kokko Vas; `koŕjuśs om saäh (saajas). `koŕjasõ `hõimlasõ `viina päle Se Vrd korguss
2. kogumisega saadu kui kõik `korjus (viljasaak) korjatud on Plt; `leitsin selle korjose ülesse, kus ta oli korjand Pil; Sääl (koorekirnus) oĺl nädäline korjuss San; tütärlatsõl oĺl kat́ssada `kompveḱi papõrd, `poiskõnõ koŕaśs jäl kirä `maŕke, egal ütel oĺl uma `koŕjuss (kollektsioon) Plv
Vrd korjandus
3. hrl pl korjamistehnikas kootud muster `koŕjustõga ü̬ü̬ʔ `oĺli kirevä; `koŕjusõ `oĺli ü̬ü̬ kodamise man tõistsugudsõ langaʔ Urv; `Koŕjuìsiga kangass oĺl koŕjatuidõ `ju̬u̬niga Har; olalappe pääl, rõ̭nna i̬i̬h, `käüsse `väĺdride pääl oĺliʔ `koŕjusõʔ; `korjustõga `hammõʔ Vas; ka mul `käüse `päälgiʔ om `koŕjuss; `koŕjust kudama Se
4. (valimis)koosolek vallavaneba `korjuss; `korjuss vai kuuholõḱ Se
5. olõ õi midagi `koŕjuist (vahet), hand ni hand Se
kärbas1 kärbas Mus Phl JJn ViK IPõ, `kärbas VNg IisR, g `kärpa
1. oksatüügastega puu; tugipuu; toestik suvivilja või heina kuivatamiseks `kaerad panima `kärpa `piale. kaks `niisukest pikka `otsa puud oli ja siis `jälle sie poig puu, neid oli kolm vai kuda `tahtas `kärpast teha VNg; rüstik pannasse `kärpa `pεεle `kuivama Mus; `tehti suured pikkad [rõugud] ja siis arjati kärbastega ära nii kui ned tua akkid `pańdi kaks tükki `vastamisi `piale. nagu nüüd on põllul eina redelid. nied ülesse ja‿ss `pańdi `õĺgi `sinna arja `piale ka ja siis nied `kärpad `pańdi sis `piale Rak; kärbas, raami `muadi, kus vili `panna. vili, vikid, einad, ärjapead `panna `kärpasse VJg; kärbas `tehti kuusest, `jääti õksa töngad `külge; kärbaste `piale `pańdi vili. `löödi kolm kärbast `vastamiisi, pialt siduti kokku; `varda `ümber `lü̬ü̬di kolm ehk neli kärbast - - õts õli raiutud, lõid mua `sisse, sidusid `õkstega `kińni, mõned panid vitsaga, mõned naeltega; `kärpad õlid `õkslikud kuuse ladvad; ku `erne `sarda akati tegema, `pańdi `kärpad ritta, `õkste `piale lat́id Trm; kuhja `kärpad Lai || tõkkepuu `kärpad `pandud `tiele ette, kui ei `lassa läbi VJg; ära mine sialt, kärbas on ees; silla kärbas (sillamaksu kogumiseks) Trm Vrd kärbäts
2. kärbisel asetsev suvivilja või põlluheina hunnik Ühe `kärpa paneb `kõrraga `piale, `rohkem ei mahugi IisR; odrad `niitsime `kaarde maha, ajasime kokku ja panime `kärpasse JJn; niidetud vili, sie `pańdi muidugi `auna, `kärpasse `jälle; mõned `kärpad on viel väilal VMr; anguga sai kuared kokku `kantud ja `kärpa `pandud Sim
3. löe alaossa kinnitatud raod, nn vikatiluud vikati löö `külge `seoti kärbas, kas paeost ehk kasest - - siis `niitis `puhtamast, lõi eina kokku, kaaru `piale kõik; kärbas õli üle jala pikk, kahe aruline või kolme; mina põle `kärpaga `rohkem niitnd kui ühe korra Trm
4. varsa okaspäitsed (imemise takistamiseks) kärbas on varsal nina pial Trm Vrd kärbast, kärvas(i)
Vrd kärbis, kärp1, kärvast(i)
lee|lõugas
1. ahju suu esine; tuha kogumise koht lie edist `üella lie `loukast VNg; kiedame pajaga lie`lõukas Kos; ahju lõugas ehk lie lõugas VJg; tuli on lie`lõukas Iis; tegi tule lie`lõukasse KJn
2. kiviiste lee kõrval istub lee `lõukal ja popsib `piipu Mär; Ka olid mõisa poolt paja rauadki rehe lee augu jäuks ja ka lee lõugas istumise jäuks Kei; vanaste olid ahju ies lie`lõukad, ahju vommi külles oli suur kivi, vahest sai `sinna `istuda ehk `mõnda `aśsa kääst `panna Amb; lapsed `istusid lie`lõukal Iis

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur