kogistamakogis|tamaKuuVai/-mma/ ReiVigKseIisK, -temeHlsKrk; nud-part kogistnuVõn 1. ühetoonilist, madalat häält tegema, häälitsema [kägu] natuke kogistab kurgust, siis akab see kukkumene järäle `jäemä, `öötasse et odra okas `kurkusVig; mis sa kogistad selle rögaga seal `kurkus, aa `väĺlaKse; kukk kogistab kanade `ümberIis; kana kogistess, naa teeve `seesi kokk kokk kokkKrk; siss `pesnuva nii, et ta (surnust äratatud parun) kogistnu ja `rüüknu ja ojanuVõn 2. kogelema `siivute (korralikult) ei saa enämb `rääki, kogistaVai; mis sa kogistad, räägi `selgestiRei Vrdkogisema