kogisemakogi|semaVllPöiKseHääHagJMdVJgPuhNõoOte, -semeHlsKrkSan, -sõmõSanKrl, -sõmmaRõu; (ta) kogisõssRäp 1.deskrühetoonilist, madalat häält tegema sa kogised igalt poolt rinnust ja kurgustKse; vana `aige inime kogiseb ja kögisebHää; kägu kogiseb, odra okas on `kurku lähändVJg; kana kogiseb, teeb koo koo kooHls; ku kõht liialt täis om, siss ta kogisessOte; [haige] kogisi sängün ja es koolõ `ontõgi ärʔ; tsiaʔ kogisese näed ku makasseSan; Ta (vana voodi) niikavva kogisõss ku kokko ärʔ lättRäp || kogelema, kokutama mis sa kogised, kõnele ilustiHls 2.figtorisema, näägutama; plärama; hädaldama kogises naise koheVll; tõisel om terviss `kange, tõine kogisess pähle, nagu oiets ja `kaibass oma ädäKrk; mes sa kogisetPuh; ku inemine ädäldess, [öeldakse:] mis sa alasi kogisõtKrl; Nakas kui kana kogisema – sõnakuulmada teener vastu kõnelema Vas 3. kiduma, põdema kogiseb aga `piale, üeldakse vana inimese `kohta, kui ing `kinniJMd; ai jumalek, sa ei ole üttegi `päevä terve, kogiset iki. kogisess iki oma `aigusegeKrkVrdkogisama, kogistama