koerkoer g koeraeP(g koiraspor Sa) Mspor u T(n koirPuh), u Rõu; kuer g kueraEmmMärKeiJürHJnJäViKIisLaiPil, g `kueraR(`koiraHlj, `koe- VNgVai); n, g `koera Vai, `kue- VNgVai, `koi- Hlj; koir g koirau V 1.koduloom, koer silidä `kuera, et kui sa `kuerale midägi `annad, siis kuer `tundeb sinu ärä; Olen `nindagu vana vigane kuer, kes kuhugi ei `kelbaKuu; `kuera `lähtä `karjast `lonka-`lanka VNg; sie `üellässe tige kuer õlema kel vali karv ja must `kurgu lagiLüg; `Kuera ei `lastud `süämäajal `silmi `vahtida, siis pidi menema `kümmä `aastat vanemast Jõh; koera keele pεεl üheksa `ohtu (rohtu), kassi keele pεεl üheksa töbeKhk; Koer oksendab tuleb `ullu `ilmaPöi; punane koer vahib läbi luise aa = keel ja hambad Muh; Kuer kikerdab, santi ilma tulebEmm; kaśs nä koerde käe olndRid; koerdel oo kõigil sabad `rõngas, ainult kui koer rumal oo, siis tääl põle saba `rõngas; ma ei saand mette koera perssetki (mitte midagi) sealtMar; soldati näĺg või koera küĺm, see oo üks (sellest ei hoolita) Kse; Koer aab `ända, änd änna`otsa, ännaots `villa, vill ei viitsi Han; `lambad said `koera (koer hirmutas) ja tulid tagasiTõs; Koõrdõ kärä‿mte maksa tähele `pannaKhn; see oo naa liba koer, ei seesa kodosAud; koera kõht krouksub nõnda kõvasti, siis tuleb `tormi; Aia iga kolm `aastat, koer elab kolm aia iga, obune kolm koera iga; Koera `perse `kooku tegema (vastus küsimusele: kuhu lähed) Hää; siitsamast viis [hunt] üks must koer äraRis; sai koerast ammustadaKei; neli annab, neli kannab, kaks koera `tõrjujad, üks parmu pitsuke = lehmJuu; `soarmuse kuer pika kerega ja kollase `silmadegaJür; `üeldi kui kuer oksendab, et siis pidi `kurja `ilma tulemaJJn; kui koer ammussab, põleta koera `karvu ja pane karva `tuhka `piäle, siis karva tuhk `võtma valu ärä; (nürist noast) si̬i̬nuga kõhe `viska koera kätteKod; emane koer piab `pulmi kaua, kolm nädäladLai; si̬i̬ om äbelik lait́s, tõne pane või koerage purelemeTrv; tõise `vastu om ku koer, iuh auh, iuh auh Krk; kolm `lu̬u̬ma om, kes keelege `ti̬i̬ńve omale `leibä: kukk, koer ja kooliõpeteiHel; ega `ti̬i̬nder vanast midägi es `massa, talu koerast `peeti `rohkemb lugu ku talu `tütrigustPuh; istuss kui esänd, sõit kui saks, tallatass kui vanna `koera = vokk Kam; ää lait́s, lapik and, sapa vaja, vaĺmiss koerSan; koera kotti ajamanorskama Ärä nüüd tänä `üäsä akka `kuera kotti ajama Jõh; üle koera kaela ~ seljalohakalt `Põllutüöd võib ka üle `koera `selja teha Jõh; sain teisibä einad üle kuerakaela uńnikusse kua, vihm aga oli kohe kannulKad; teeb kõik üle koera kaelaPlt || Niitma hakates lõi peremees esimese ümmarguse ringi, öeldes: ma löö koeraKaa 2.fig a.(võrdlused) `Ninda `vastu`mielselt `uĺjub `teine tüö `juure, et `jusku kuer `karja; `seisis kui kuer, saba `jalte vahelIisR; sihantse suure kasuga lapse `kohta `eetasse: see kut suure koira poegKhk; Köveras kut kuera kerpEmm; vigurid täis kui koer `kerpuRei; Jusku koer `tõmmab kondi ja läheb (ei täna); Jusku koer einakuhja `otsas: ei sü̬ü̬ isi, ei lase teist `süia; Ädas ku koer kirikus; (keelepeksust) Jusku koertel końt käes närida Hää; poisid juoksevad nagu kabud kuerad `ringi Kad; Su jutt on just nagu kuera kusiVJg; kellel on isesugused `riided, see on nagu kirju koer Lai; petäb `niigu `koera kanika järeleKJn; silmä äbi täis ku koeralTrv | (vaenulikkusest, riiust) `Justku kirp `kuera `persesKuu; Kisuvad kui `kuerad `raibe `kallalIisR; ni̬i̬ eläv ku kassi ja koera, `kaklev `pääle kateksiKrkb.(ilmekad ütlused, vanasõnad, kõnekäänud jne) `Kuergi jääb `leivä ies vagusi; Ei sie kuer jänest `haugu migä vägise `metsä `aeda; `kesse `kuera sava `tostab kui kuer `itse ei `tostaKuu; ärä `arva `kuera `karva, vahi `ammastVNg; Ega vana kuer valet `haugu; `Kuerale `kuera palk; sie [töö] on `kuera `muodi `tehtod, `kuergi ei `õksenda `pääle; Mida kuer ei nää, seda kuer ei `augu; Küll kuer oma `aavad lakkub, oma süü iest `vastutabLüg; Küla`kueradki akkavad `naerma, kui nisukese `riietega `välja lähedIisR; lahe (lase) koer `kirku ta lihab viimaks `kantsli `pεεle kaJäm; kust koer `süia saab `sönna ta augubVll; Läks koera `kombel kodunt ääPöi; Mida änam kueri koos, seda vesisem lakeEmm; koera `moodi `kelkab mo kallalMar; not́tisid ta metsavahel maha, kuer koa ei `aukund takkaMär; Koeral ikka koera `kombedHan; Kaua üks koer üksi augub, kui teine `vasta ei augu; Koer, keda kutsutakse, `õige mi̬i̬s tuleb isi Hää; noor koer äritab ja vana koer `salvabHag; sittugu kõik küla koerad mo `peale, mul põle kopikastki `taskusJuu; kui oled üle kuera suand, siis suad üle saba kua JMd; kes seda `enne näind et kaśs ja kuer ühest süevadKad; kurja naise `kohta `ööldi, et kuri koer kaitseb õuePlt; Kes koera ändä muu kerguteb kui ta esi Pst; ku sa üle koera olet `astun, siss astu üle ännä kahKrk | Ega kuer `karva ei `muuda Lüg; Koer `viskab `karva, aga ei `viska `viisiHää | Enne seisab kuera kaalas makk kut senel taskus raha; mis on koera suus, see on koera `persesEmm; kava koera kaalan voŕss seesäb Kod | Omad koerad `kiśvad ja `leṕvad `jälleHan; Oma koera pureleva, oma koera lepiv kahPst | Kuer `aukub, tuul `kandabKuu; Tundis kohe oma kuera εε (häbenes oma laimujuttu) Emm; Koer saanud kondi suhuTrv | Käib mütmes peres päiliseks – on noh mütme pere koerPha 3.pej(alatust, tigedast, riivatust inimesest) küll oled sa kuerKuu; Ma teid `kueri ei taha nähägi Jõh; `tütrukud, `kuerad, `käisivad `laupä vana`poissi `irmutamasIisR; sihantse koiraga‿b maksa midagid kaubelda Khk; Oh sina äbematu koer oma tegudegaPöi; tema oo se pea koer; see oo ühna `püsti koer oma `tempudegaMuh; Pole sene kueral änam äda midagid (haige juba naljatab) Emm; esmabä edeb, teisibä tige - - laubä laisk, pühäbä `püsti koer (inimese omadused vastavalt sünni päevale) Mar; `narris tüdruku ää, va `ilma kuerMär; Minia on ämmaga väga koerHää; mis valetab ja võtab, on nihuke koer ja keĺmJuu; Mis mul koeral äda, ma nagu vanajumala selja tagaJür; sina oled sie pia kuerJMd; küll on `kueri maa`ilmas ja `ilgeid inimesiKad; assa viimane koerTrm; tämä koer ti̬i̬b vale `vekslid ja tükkäKod; kis varastab, on koer ja keĺmPal; varastab ja võtab salaja - - sihuke äbemata koerPlt; sa oled `püsti koerTrv; Paul `olli igävene koer latsest saanikelt; poig olna koerass lännu Nõo; om nuid ka, kiä `ausa inemise ommaʔ, kiä ei olõ˽koiraʔHar; `Poiskõnõ ollõv jo˽hirmus koer, koolin ka oṕpi ei˽`viisvätRõu; patt iks oĺl külʔ nail koirõl nii uĺlikõist `tsuśkiʔVas; sa olt `õkva pääkoir, sa olõ õi väikene koir eiʔ; sis mõne˽`poiskõsõ˽jäl oĺliva˽sääntse˽koiraʔ, sis tuĺlivaʔ tütärlastõ kaŕa manoSe || fig(kurjusest, tigedusest) Läks `kurjad sanad `kuertena `kannulKuu; võttas `kuera `põvvest `vällä Lüg 4.a ulakas, üleannetu; kelm, suli `Kuerad `lapsed, `kuerad vanemad, `auta elävädKuu; Kuda sa `ninda kuer poiss õledJõh; `koerad `lapsed tekköd `paĺlo `koerustükküVai; nii koer laps, seda‿b jöva `ükskid keelda; nii koiraks läind, p‿kuule midagid `keeldu änamKhk; Meite Seiu oo nii koer poiss kut vähegid veel veib ollaKaa; Poiss lapsed on elu aja koeremad olnd kut tüdrukudPöi; Tede pojad mede `poõgõst koõrõmadKhn; Tema oli ikka elus old koer mees koa, valetas ja varastasKei; mõlemad on ullud, teene on teesest koerem veelJuu; küll on sie poiss kuer, aga eks neid on kueremaid `vielgiAmb; poiss on kuerem kui kuerJMd; eks nied `ańdjad old koa kuerad, ükskord `ańtsivad [vaesele] mau`rasvaJJn; see on üks piakuer inimene iga viguri `piale valmisKoe; `u̬u̬ta `u̬u̬ta koer laps, mes `koeruss ti̬i̬dKod; üks koer noĺp on sialKsi; ühed koerad kõik, põle üks koerem ku teenePlt; esä om koer, poig vi̬i̬l koerepKrk; ess siin ole `koeri poesikesi külläldPuh; koer `olli ta küll, aga meele ta koerestikku es ti̬i̬; aga koer mut́t `olli, es ti̬i̬ eli, ku mia taren käesiNõo; ma ei ole esi koer, siss ei mõista pellätä tõist ka jällekineOte; koir mi̬i̬śs, taalõ `piäsi˽küll˽kõ̭iḱ külä tiko `andmaVas || kui se va vihmane ilm on, ne (kirbud) on siis `uopis koeremad kui ne muul ajal onRis; kes lehm `väega koer `olli, kes es kuule es `peĺgä karjust, tu̬u̬ `panti pääpõrnussideNõo 5. üleannetus, vallatus; nali; sulitemp ma `tahtsi `koera tehaJäm; `Meitegä sõni küll `koõra tehtüdKhn; kis `koera ti̬i̬b, si̬i̬ `koĺki saabHää; Leida utsitess vahel poissi, ku ta `koera tege, and valu Hel; edi`otsa `olli sõdse küll kui inimene konagi, aga peräst nakass mulle `koera tegemä, nakass `kraami talust `väĺlä `kanmaNõo; `koira timä tege `õkva süäme perästSeVrdkoerus1 6. raskus kootava kalavõrgu küljes, mis hoiab võrgusilmad sirged kuer `pandi rippuma, luust `tehtud, üks kramm sies, et ois `vergu `silmad `sirgedKuu; kui `vörku kojutesse, siis pannasse koer `teisse `ääre, `teissest `äärest akatasse kudumaKhk; mõrra koer võtab silmad `kangele, kui sa kojod Muh; kene pεεl sa kujud, se on kalase ja vörgu all on koerEmm; koer `pantags εεrimese selma `külge, et peab selmad `sergus, et lεhe segamesi endKäi; võrgu koer kes selmad laiali oiab, koer `ambut pidi `kinni seal `selmasMarVrdkoerus3 7. noodatiiva otsapuu nooda koεr, teine ots alumise kööve küljes, teine ots `peelmise kööve küljes, `keskel on auk, sönna pannasse see köis `kinni, millega `noota `väätesseKhk; [nooda] reite `otsas olid `kaikad, nee said koirdeks kutsutudPhaVrdkoerpuu2 8. osaline kihlusel miu mehe isa oli koeraks, siis koer ot́sib linnu ülesse, `aukus auh, auh ja lind tuli `peigme ja isame etteJuu