kobistamakobistamaKhkKaaMuhReiEmann(-mmaLügVai, -m(m)aV, -tem[e] MSan, -tõmõSanKrl; kovis-Lei) 1.a.kobinat tekitama kobistab`ukse taga Lüg; ma läksi `vaatma, kis säl kobistab Khk; öö ulgosed joba olid `jälle kobistamasRei; ää kobistaTõs; tule `sisse, mis sa kobistadVän; kana kobistab [nokaga] munade pääl, pojad akkavad vist `väĺla tulemaSaa; mis sa seal mürad ja kobistadRis; [koer] akkab `üesse kobistama, `tarvis `väĺla meelitadaJJn; ei tia mis sial nurgas kobistabTrm; kobissas seĺjä tagaKod; saand poole ü̬ü̬ `paiku, [rehepapp] kuuleb, üks kobistab riha allKJn; eläjä laudan kobisteveHls; sa kobistit `lehti manKrk; `vaśka kobistiva lepä `ossegaPuh; ärä kobistegu nii kavva üleven, mine makamaSan; ussõ man kobistass säälSeb. krobisema kui leib on küps, siis alumane `kuorik `nõnda kobistab `vastaLüg 2. askeldama, toimetama, kohendama; kokku koguma; kohmitsema `Koipse `rahvas `eidavad `irmus vara magama `ohta, `üösse, siis kobistatta ülevalJõe; Kes `enne `koitu kobistab, see vara ka `leivämiheks saabKuu; kobistan ike sii kodu natukeRap; toemetab ja kobistab aga `peale `väĺlasJuu; sial oli aed kobistudJJn; kobissab ja `korjab kokko õma `kruamiKod; ma `ümbre kodu kobiste Hel; ta siss midägi kobist, käis ja ot́s midägi `asjuRan; pögsi om üle `perse maha lännuva, kobista pögsi üless; Temä kui tüü mant pässi, siss nakas õkva kotun kobistama ja säädmaNõo; õdagutse söögi `aigu `olli või ja eering kah, siss kobistedi kõ̭iḱ `lavva pääle, et `võtke mis `kiäki tahtOte; ku `aigõss jäät, kidägi ei olõʔ, kis sinnu kobistõssSan; Kobista ilustõ `üśkä hainaʔ, nii et sa maha ei˽`puistaʔUrv; mõts vaia `puhtass kobistaʔ, muidu võip õnnetuss tullaHar; sõ̭ss `võet́i kobistõdi nu̬u̬ʔ rät́i veere kõ̭ik ilusahe kokko ja˽köüdeti kõva langa˽`kińniʔRõu; ku ei˽kobista hinnest, siss jäät alastõʔVasVrdkobistõlõma, kobitsema, koblama 3.kohmakalt liikuma, käima; koperdama ta kobist parsilt ala Kaa; kepi naeal kodin siin veel, `kεia kobistanKul; ma nägin, et sa kobistasid `otsa, pane nied kummikud iest äraJJn; väilas on nii pime, kobista nigu kot́isVMr; vanami̬i̬s kobist ärä tare manu, `jäigi `vihtmadaRan; kobista sa ka hinnäst ülessSe Vrdkobima1, kobisema