[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kobistama kobistama Khk Kaa Muh Rei Emann(-mma Lüg Vai, -m(m)a V, -tem[e] M San, -tõmõ San Krl; kovis- Lei)
1. a. kobinat tekitama kobistab `ukse taga Lüg; ma läksi `vaatma, kis säl kobistab Khk; öö ulgosed joba olid `jälle kobistamas Rei; ää kobista Tõs; tule `sisse, mis sa kobistad Vän; kana kobistab [nokaga] munade pääl, pojad akkavad vist `väĺla tulema Saa; mis sa seal mürad ja kobistad Ris; [koer] akkab `üesse kobistama, `tarvis `väĺla meelitada JJn; ei tia mis sial nurgas kobistab Trm; kobissas seĺjä taga Kod; saand poole ü̬ü̬ `paiku, [rehepapp] kuuleb, üks kobistab riha all KJn; eläjä laudan kobisteve Hls; sa kobistit `lehti man Krk; `vaśka kobistiva lepä `ossega Puh; ärä kobistegu nii kavva üleven, mine makama San; ussõ man kobistass sääl Se b.  krobisema kui leib on küps, siis alumane `kuorik `nõnda kobistab `vasta Lüg
2. askeldama, toimetama, kohendama; kokku koguma; kohmitsema `Koipse `rahvas `eidavad `irmus vara magama `ohta, `üösse, siis kobistatta üleval Jõe; Kes `enne `koitu kobistab, see vara ka `leivämiheks saab Kuu; kobistan ike sii kodu natuke Rap; toemetab ja kobistab aga `peale `väĺlas Juu; sial oli aed kobistud JJn; kobissab ja `korjab kokko õma `kruami Kod; ma `ümbre kodu kobiste Hel; ta siss midägi kobist, käis ja ot́s midägi `asju Ran; pögsi om üle `perse maha lännuva, kobista pögsi üless; Temä kui tüü mant pässi, siss nakas õkva kotun kobistama ja säädma Nõo; õdagutse söögi `aigu `olli või ja eering kah, siss kobistedi kõ̭iḱ `lavva pääle, et `võtke mis `kiäki taht Ote; ku `aigõss jäät, kidägi ei olõʔ, kis sinnu kobistõss San; Kobista ilustõ `üśkä hainaʔ, nii et sa maha ei˽`puistaʔ Urv; mõts vaia `puhtass kobistaʔ, muidu võip õnnetuss tulla Har; sõ̭ss `võet́i kobistõdi nu̬u̬ʔ rät́i veere kõ̭ik ilusahe kokko ja˽köüdeti kõva langa˽`kińniʔ Rõu; ku ei˽kobista hinnest, siss jäät alastõʔ Vas Vrd kobistõlõma, kobitsema, koblama
3. kohmakalt liikuma, käima; koperdama ta kobist parsilt ala Kaa; kepi naeal kodin siin veel, `kεia kobistan Kul; ma nägin, et sa kobistasid `otsa, pane nied kummikud iest ära JJn; väilas on nii pime, kobista nigu kot́is VMr; vanami̬i̬s kobist ärä tare manu, `jäigi `vihtmada Ran; kobista sa ka hinnäst üless Se
Vrd kobima1, kobisema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur