[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kobisema kobisema üld (-mma Lüg Vai, -mä KJn, -m[e] M San, -sõm(m)a V[-sõmõ Krl])
1. vaikset tuhmi heli tekitama sie puu akkab mädänemmä, kobiseb juo Lüg; Vene `saapa `säered `jäened `ninda `kuivast ja kõvast, et kobisevad IisR; kut kase tohk kobiseb Khk; vana kasukas kobiseb, kui ma ta `ülle aa Muh; tahetasse neokest kõba puud, mis kõliseb, aga malts puu kobiseb Vig; `õhta tuln tuba, särgi ännäd kobisen ühnä, noh külmetan Var; kapp kuiv nõnna et ta kobiseb Ris; nahk kobiseb nõnna tuule kää, kui puu peal ehk kusagil on Juu; nii `kangesti olid märjad `riided, sielikud kobisesid [külma käes] JMd; ku luama sidess täis ajab, kopotad siis kobiseb Kod; vähid kobisesid paeas KJn; nõu kobiseb ku ta är kujunu om Hls; ega ta sääl pikält ei pisu (püsi), tule ku kondsa kobiseve Krk; tühi sain kobiseb, õõsikuss ärä `aetu Ran; suure seeriku, nu̬u̬ `väega kobisiva Kam; Vanast ku alumitse koorigu pääle kopudi, sõ̭ss ku˽kumisi `vasta vai kobisi, sõ̭ss oĺl leib kütse Urv; `kiäḱi käüse, `saapa kobisõse Se Vrd kobistama
2. pomisema; porisema; riidlema `Räegi `selgelt, ära kobise IisR; üks paha inime kobiseb teisega Jäm; ole vaid, mis sa `peaksid kobisema Khk; kobiseb taga kui laps ep tee nönda kut tahad Kär; Kedagid pole kobisema akkand ning jähi nönda, naat Linda oli `rääkind Kaa; Vana kobiseb küll, aga noored teevad ikka mis nad tahtvad Pha; Pole asja eest teist taga, aga ta kobiseb ikka Pöi; Kobised sa ise voi kobiseb so nahk (öeld omaette pomisejale) Emm; Ta kobises midagi `vasta ise Rei; see üks paha asi oo, et tä teise `kohta sedäsi kobiseb Mar; mis sa kobised seal `nurkas Kse; Ää kobisõg ikka `vasta, kui `ühte kästäkse Khn; Kobiseb ku vana kasukas Hää; mis sa muidu kobised siin kui sa kedagid ei tia Hag; mis `aśja sa kobised elu˛aa, et sa oma kobinad koa ei lõpeta Juu; kobiseb alatasa nigu vähja kot́t HJn; kobiseb na et ei kuulegi KJn; Sea jõḿm, kasva viil, siss kobise Hls; ku tõne vi̬i̬l kobisess, siss `ütle mis sa pimme võlsit Hel; mis sä taah kobisõt vi̬i̬l Räp || (loomade häälitsusest) siili siga kobiseb `pöösa all Khk; mesilase emä kobiseda seal [taru] sees na `kangeste Mar
3. kihisema, kobrutama; korisema mis läheb `kiesima, ta (piim) on apu ja kidiseb kohe ja kobiseb sedasi Kad; leeva, saia `käitus kobiseb Trm; leem on apu, kõik kobisema läind Plt; piim `oĺli tünnin joba tulitama lännu, kibisi ja kobisi Ran; mul kõtt kobiseb, näiss kas kõtust `valla lü̬ü̬b Nõo; ta pand `sisse muidogi mis üless aase vai [taina] kobisõma (kerkima) pand Plv
Vrd kobisama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur