kobisemakobisemaüld (-mmaLügVai, -mäKJn, -m[e] MSan, -sõm(m)a V[-sõmõKrl]) 1.vaikset tuhmi heli tekitama sie puu akkab mädänemmä, kobiseb juoLüg; Vene `saapa `säered `jäened `ninda `kuivast ja kõvast, et kobisevadIisR; kut kase tohk kobiseb Khk; vana kasukas kobiseb, kui ma ta `ülle aaMuh; tahetasse neokest kõba puud, mis kõliseb, aga malts puu kobisebVig; `õhta tuln tuba, särgi ännäd kobisen ühnä, noh külmetanVar; kapp kuiv nõnna et ta kobisebRis; nahk kobiseb nõnna tuule kää, kui puu peal ehk kusagil onJuu; nii `kangesti olid märjad `riided, sielikud kobisesid [külma käes] JMd; ku luama sidess täis ajab, kopotad siis kobisebKod; vähid kobisesid paeasKJn; nõu kobiseb ku ta är kujunu omHls; ega ta sääl pikält ei pisu (püsi), tule ku kondsa kobiseveKrk; tühi sain kobiseb, õõsikuss ärä `aetuRan; suure seeriku, nu̬u̬ `väega kobisivaKam; Vanast ku alumitse koorigu pääle kopudi, sõ̭ss ku˽kumisi `vasta vai kobisi, sõ̭ss oĺl leib kütseUrv; `kiäḱi käüse, `saapa kobisõseSeVrdkobistama 2.pomisema; porisema; riidlema `Räegi `selgelt, ära kobiseIisR; üks paha inime kobiseb teisegaJäm; ole vaid, mis sa `peaksid kobisemaKhk; kobiseb taga kui laps ep tee nönda kut tahadKär; Kedagid pole kobisema akkand ning jähi nönda, naat Linda oli `rääkindKaa; Vana kobiseb küll, aga noored teevad ikka mis nad tahtvadPha; Pole asja eest teist taga, aga ta kobiseb ikkaPöi; Kobised sa ise voi kobiseb so nahk (öeld omaette pomisejale) Emm; Ta kobises midagi `vasta iseRei; see üks paha asi oo, et tä teise `kohta sedäsi kobisebMar; mis sa kobised seal `nurkasKse; Ää kobisõg ikka `vasta, kui `ühte kästäkseKhn; Kobiseb ku vana kasukasHää; mis sa muidu kobised siin kui sa kedagid ei tiaHag; mis `aśja sa kobised elu˛aa, et sa oma kobinad koa ei lõpetaJuu; kobiseb alatasa nigu vähja kot́tHJn; kobiseb na et ei kuulegi KJn; Sea jõḿm, kasva viil, siss kobiseHls; ku tõne vi̬i̬l kobisess, siss `ütle mis sa pimme võlsitHel; mis sä taah kobisõt vi̬i̬lRäp || (loomade häälitsusest) siili siga kobiseb `pöösa allKhk; mesilase emä kobiseda seal [taru] sees na `kangesteMar 3. kihisema, kobrutama; korisema mis läheb `kiesima, ta (piim) on apu ja kidiseb kohe ja kobiseb sedasiKad; leeva, saia `käitus kobisebTrm; leem on apu, kõik kobisema läindPlt; piim `oĺli tünnin joba tulitama lännu, kibisi ja kobisiRan; mul kõtt kobiseb, näiss kas kõtust `valla lü̬ü̬bNõo; ta pand `sisse muidogi mis üless aase vai [taina] kobisõma (kerkima) pandPlv Vrdkobisama