kobamakoba|maRspor eP, -meKrkSan 1.a.kompima; otsides puudutama; käsikaudu liikuma mis sa kobad pimedas, ega sa tied `leiaJõe; mida sa kobad seal `kasti `kallalVNg; pimedäs käsi`kaudu kobasin, en saand kätteLüg; kobab pümest pεεst `ümber ja katsub kätegaKhk; seal olnd nii pime, põlla näind kedagi, siis ta koband mud́u `ummes Mär; Käsikauda kobades ma ikka lähä ja too leba ääHan; kobab teene mud́u, ei leia kedägiTõs; ma koba pimedas toas, või ju kukku kahHää; kobades aasin nuriku `ümmerSaa; mis sa kobad seal pimedasRis; ma koban ikke `kääga ette, mud́u löö pea kusagille `vastu; kobavad ahju taga vinnalt `ot́sidaJuu; mutku kobab aga pimedas, kedagi kätte ei suaVMr; pime alate kobab kepigäKod; ta kobap `käege, kunass si̬i̬ uśs tule; Akaś pimmesel lavva päält midägi kobame ja ai lambi ümmerKrk || figkoba aga näid mõt́tid piäajode sidess ja `ütle sulleKodb. kompima, katsuma midä siä alalde toist kobad, alalde üks kobamineVai; poesid läksid kobama ulualusid mööda tüdrekiTõs; tüdrek `ütleb ka vahest, kui lähäd `aśsa `katsuma: mis sa siält kobadKJn; mis sa iki kobat ja käbat mustSan Vrdkobahutma, kobeldama 2. virutama; ära lööma Kuhu sa oled nüd henes pää koband, on kohe `kukla pääl pürst `hiuste sees; Kobas kohe pimejäss `nurga tagand `toisele pähäKuu 3.varastama ei õle õma tü̬ü̬, kõikone kobatud, varassetKod Vrdkobima1