[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

keine kei|ne Sa Muh, `kei|ne Kod, g ‑se keene, keedest koosnev `mitme `sitme keised jämed kööved Khk; täna akkame köit kogu `lööma, see tehakse kolme ehk nelja keine Vll; nooda vεo kööved o `mitme keised; pool keine kaŋŋas `olli koa, lõim linane ja kude villane Muh; `keträn villad ärä ja `ki̬i̬ran kahe `keisess; kolme `keine lõng one kõva Kod|| Kolme keine kõige kõvam (tööd tehakse kolm korda, tegijaid on kolm vms) Krj
keiser `keis|er g ‑ri R eP, g ‑re Mär PäPõ Kos VlPõ M; n, g `keis|ri T V(‑re Räp Se); `keidser g `kei(d)sre Ran, g `kei(d)sri Puh; van`köis|er g ‑ri Sa, g ‑re Juu, `köös|er g ‑ri Juu; n, g `käisri Lei(n ‑eŕ)
1. riigivalitseja, imperaator valitsus ei tahand kala `keisri ajal Hlj; `keisri ei õle enamp ei kuninga Lüg; [teenis] `keisri `oue `polgus Vai; maksa mette `rääkida neid vanu `keisrite `asju Jäm; `tötsid `linna `keisri `vastu, kellel selleks oli `usku (Sõrve laulust) Ans; vene `keiser oli ühe`koora, kut vene riik oli; punassed `tapsed vene `köisri ää Khk; Kui ma veel koolis keisi, oli köiser suure au sehes Kaa; vene `keiser nink tsaar, see on üks Vll; `Rohkem emasid `köisrid ma pole kuulnd kut see va Katarina Venemoal oli Pöi; nüid on `keisrid troonild maas Emm; see oo jo `metmed saead `aastad seal Talinas olnd see `keiser `Peetri maea Mar; ega nüid änam `keisert ole `ühti Mär; `keisritel oli vanaste koa ronu abe, alt kahe aralene PJg; kirikus `tehti ikke tänu `köisre ja `köisre proua `eest Juu; meil põle änam `keisrid JMd; `keiser annab manivesti Koe; mõned üiavad `keisrid kuningast VJg; piäd tämädä `pelgämä kui suurt `keisrid Kod; Keisre valitsuse aaĺ es ole muud massu kui pääraha Trv; telli ku juut́ ja massa ku `keiser Krk; jummal `keisret kaedsa sa; kes siss targemba `oĺliva, nu̬u̬ kirjutiva `keidsrele; egäl pu̬u̬l olliva `keisre pildi Ran; mes om `keisril viga elädä, ‑ ‑ sü̬ü̬b sia pekki ja `rasva ja kate `kaska all makap Puh; miä `tahtse `keisri käest `endäle abiraha nõoda, a `keisri visati troonild ärä Nõo; Vene `keisril `oĺli suur ilma maa käen Ote; miis eläss kui keisriʔ (hästi) Rõu; `inne vana `keisri `aigu käveʔ sańdikõsõ˽kot́t säläh; `keisri jal‿peĺgäss umma ello, tu̬u̬l om kõ̭gõ mõ̭õ̭k jõhvegaʔ asõmõ kottal Vas; `keisri om riigi suurõmb amõtnik vai pää ehk valitsõja Räp|| lähen `senna, kus `keiser jala käis (väljakäiku) Kei; Kohe keisrege jalkse lätt Räp
2. teat kartulisort suured `valged ümmärgused kartulid õlid `keisrid; `keisrid õlid küll suuremad, aga pitergused Kod
3. teat (suur)puri `iivige `keiser üles Hää
kleever `leever ristikhein – Saa
klempner `klemp|ner Hel Nõo(‑när) Ote, ‑nääŕ Hel Oteplekksepp `Klempneri `olli alasi otsitu tüümihe Hel; ku tullu klempnääŕ kardanomidega nigu kõllin Ote
klepper klepper g `klepre Aud, g klepperi Hää; lepper Khk Var Aud, g `lepri Jäm Khn, ‑e Hää(n leper); lepar g ‑i JõeKpuksiirlaev `lepper viib sadamast `vällä Var; klepper oo see, mis teist `paati ees vääb; lepper, mis tuli nagu teist ära `viima Aud; `võeti lepper ette ja saeme `Riiga Hää Vrd slepper
kliine `klii|ne g ‑se Vai Jäm Rei Trm Plt; `liine Khkkliisid sisaldav `kliised jahud Jäm; nii `liine sai, liid oleks olnd `välja `sööluda Khk; `kliine kot́t Plt
kliiver `kliiv|er Hlj Vai Rei, g ‑ri Jõe Kuu VNg(n, g `kliiveri) Jäm Emm Phl Rid(‑är) JõeK, ‑re Aud Hää Ris Ran; `liiv|er Kuu Trv, g ‑ri Hlj Khk Mus Khn, ‑re Hää, ‑eri VNglaeva või paadi kolmnurkne eespuri kova tuul old, nii et `purjet ei ole saand `näütä, `mutku `ainult `liiver old siis et sai `ruuli pidädä Kuu; Pεεpurjusi aa purjulaevadel änamesti neli tükki: taakvokk, taaksel, kliiver ja pudingkliiver Emm; Tuul lei esimese `liivri narmastõks puruks Khn; purje venedel oo `kliivred Aud; `kliiver on nina otsa peal Ris; `kliivre üless`tõmbamise nü̬ü̬r käip `kliivre nuka küĺlest `kliivre kõõra pääle Ran Vrd kliiver|puri, ‑seil
klinker `klink|er g ‑ri Kan, ‑eri Mar, ‑re Lai; `link|er g ‑ri Sa, ‑re Var PJg Tor Hää Nis Krk; `lint|er g ‑ri spor Sa, Muh, g ‑re Emmtelliskivi `lintri soue, missega `lintrid kogu pannatse Jäm; pane uie `linkri liidisu (pliidisuu) ede Mus; `Lintri põletamine see oli õppend meiste töö Pöi; `linkred oo änam põletud Var; leerid tehasse ka `linkretest PJg; Soomest `toodi. `üiti soome `linkred, olid `valged kibid Nis Vrd klinkerkivi
koiner `koiner = koinar nesuke va `koiner VMr; `koiner ehk `ihnur kuogib igalt puolt omale Kad Vrd koier

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur