klappklappEmmPhl, g klapiJMdTrmKodPltRõnSan, g klappiVNgLügIisR; klaṕpKrl, g klapiHanVarRanNõoSe/-ṕ-/ 1.mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa; seadis millegi katteks obuse `silmade ees `käivad klappidVNg; lukku klapp, mis läheb `võtme `augu etteLüg; Tahma klapidHan; mul oli püksi klapp `lahtiTrm || härghöövli terale kinnitatav raud ärg`üövli raud on klappiga; toppel`raua klappLüg; topeltü̬ü̬vel, klapiga raud käib `piäleVar || seadis vedeliku või õhu läbipääsu reguleerimiseks lõõtsa klapp Lüg; pumba klapp jäi `kinniJMd; kaks klappi on lõõtsa siden, puuss klapidKod; pumbal omma klaṕiʔ, kui vi̬i̬ üless tõmbass, siss lasõ õi `allaSeVrdlapis 2. organismi või organi osa a. südameklapp südämel on kõrvad, ni̬i̬d klapid `lü̬ü̬mä vere `käimäKodb. kõrikaas klapp lähäb ingekõri etteKodc. silmalaug pane klaas vett täis, siĺm `siśse, tõsta klaṕp üless, siss tulep puru `väĺläRan