[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

kivistama1 kivi|stama Jõe Kuu eP(kibi- L HaLä, -ssämä Kod), -stamma Hlj, VNg, -stämmä Lüg, -stämä Ran Se, -steme Krk San, -stõmõ Krl
1. võrgule kive külge panema verk saab `paati kivistattud, `umbes kaksteist kivi `vergu `kohta Jõe; `enne `saivad `veiked `võrgud kõik kivistattud Hlj; vörgud kivistatse ää; ennemini kalamihed kivistasid ega `öhta Mus; mena olen küll `vörkuse kivistan, pistat kivi kotuse `sesse Phl; Võrgud kivistadi ära, sis rulliti ja `viiti `paati Hää; vörk sai ära kivistud, piker`korne kivi see `seisis paeladega [võrgu allääres] Ris; teene mies `viskas võrgud `sisse, teene kivistas HMd; kammeljavõrgul on raam, kiluvõrgul ega `räimevõrgul ei ole, nied kivistatakse `paati Kad Vrd kivestama
2. kividega katma, sillutama tee `roopad ää kibistud; kao oo seest kibistud Mar; kui ti̬i̬ ei õllu vi̬i̬l kivisset, õli nii porine nagu lidisi Kod || kiviseks muutuma kividest ja `põõsist pidi põld puhas olema, kotusside olli väega ärä kivistedu Kam
3. kivistuma lubi kivistäb Lüg; sukkur kivistand ee; sau oo `rumli `külge ää kivistand Khk; See lubi oli ea kivistama, omikuks oli köva kut luu Pöi; sool kibistas tahi ää, et änäm ei põlend Mar; tihteriit, see pidi kopso kivistaja olema Kul; mõni asi lähäb nagu kõvass kui kivi, `öetse kivistan ää Tõs; lubja põletajal kivistas kops ää Tor; kui vesi seisab sies ja ei puhastata, kivistab ju ää riistad Kad; ku jalg ärä kuevab, nahk kõvass `piäle ärä kivissänd; luisk on ärä kivissänd, tahm lü̬ü̬b luesule `külge Kod; kusi olli ärä kivisten, `lupja täis Krk; mes simendigä om valõtu, tu̬u̬ kivistäb ruttu ärä Ran; är kivistedu muna San Vrd kivistümä
4. kiviks moonduma `Kestla `metsäs `tehto pühä`päiväl `einä`kuhja, nüid on kuhi `puolelli, `ärjäd ja `saadud `juures – kivistänned kived Lüg; seal kusagil tie ääres pidi olema - - üks inimese kuju ja - - siis oli vanaste räägitud, et oli üks pruut́ sedavisi seal ära kivistand Kad; Näśsi Juaspi naene õlema ärä kivissänd Kod || täl om kivistõnuʔ süa, ta ei lepü ilmangi tõ̭sõgõ äräʔ Krl
Vrd kivitama

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur