[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kistutama kistu|tam(m)a T V, -tem(e) M San, -tõmõ Krl
1. kustutama (põlevat) tuld või valgustust kistute tuli ärä Hls; Oless na kogu aig kistute saanu, siss oless iki ärä kistuten kah, aga vesi lõpeś ju otsa Krk; [susi] raput annaga vett tule `pääle, kistut tuld Ran; kui `leibä tetäss, siss kistutadass üidse ärä Puh; ku tuli ärä kistutedi, sis koolipoesi `säńgest kõneliva vana aja jutte; `pikse tuld muu ei kistutana kui rõõsk piim; nigu tuld kistutama `tulli, `õkva jälle `ümbre tõõsipäedi ja minemä (kiirustamisest) Nõo; laḿp om är kistutedu San; Kuiv vili - - vai sa˽tu̬u̬d inäp kistuta saat Rõu; Kistutagõ ar tuli, väläh om joh `valgõ Se; ma kistuda tulõ vällä Lei; lõpõsõ `pallusõʔ, `kündle kistutadass äraʔ Lut | päikeseloojangust Jüri ao `läütäss, Jaań ao kistutass Plv; Jüri `läütäss ao, Jakaṕ kistutass Vas || fig vanaduss kistutass siĺmä nägemise, muu ei saa kistutaʔ Har Vrd kiustamma
2. fig lõpetama, vaigistama a. janu, nälga, puudust vm kistutap jänu ärä Trv; Mia kistuti suure näĺlä ärä Hls; sellege saat jälle raasikse `aiga ädä ärä kistute Krk; kas tu̬u̬ pät́s peenikest `leibä miu `näĺgä kistutap Nõo; seh, ma anna sullõ toobi vett, vaest saat `taaga umma joogi jannu kistutaʔ Har; vett võetass jano kistotamisess Plv; `kiste uma joogi jano arʔ, `tahtsõ juvvaʔ Se b. pahameelt, viha; valu ta tulli vihage miu `seĺgä, kistut́ viha ärä Hls; `süĺgäp kui tuld ja `tõrva, tu̬u̬ om viha kistutusess Ran; Aenu (Aino) tõi serätsit troppe, kes valu kistutap Rõn; ta kistutõss ummaʔ viha Krl; [tal] is olõ muial umma viha kistuta ku kotun uḿmi `lat́si pääle Har; kistutamada viha; ma kistuti näide tülü ärʔ Plv; ku saat kelle tu̬u̬d pahha kõnõlda, kes tu̬u̬d pahha kistutass Se c. heli summutama rogotka `väega tilisess, sõ̭s kudõnõmise `aigo tulõvat [luts] hellü kistutamma Räp
3. põletatud lubjale vett lisama Si̬i̬ om kistuted lubi Hls; lubi kistutõdass ärä Nõo; `lupja kistutadass `vi̬i̬ga Kan; lubja palutajaʔ kistutiveʔ `luṕja Krl; taa kaĺk piat vällä kistutamma, siss karastuss `pi̬i̬nüss Har; palotõt lubjakiviʔ ummaki kistutamadaʔ lubi Plv
4. ära kustutama, maha pühkima ma kistute selle `numbre maha Hls; siss raami sehen `oĺli serätse kivi `tahvled, kirjutid `krihvlega `pääle, perän kistutit ärä Ran; kistutame teie võla maha Nõo; sa olõt taa sõna võĺssi kirutanuʔ, taa kistuda mahaʔ Har; sügüse lät́s peremi̬i̬ss `päivi kistutamma (teopäevi arvestama), vei uma pulga kah Räp || `kistadass `maaha jo nimi (elavate kirjast), är `ku̬u̬le Se
1. kustutama (põlevat) tuld või valgustust kistute tuli ärä Hls; Oless na kogu aig kistute saanu, siss oless iki ärä kistuten kah, aga vesi lõpeś ju otsa Krk; [susi] raput annaga vett tule `pääle, kistut tuld Ran; kui `leibä tetäss, siss kistutadass üidse ärä Puh; ku tuli ärä kistutedi, sis koolipoesi `säńgest kõneliva vana aja jutte; `pikse tuld muu ei kistutana kui rõõsk piim; nigu tuld kistutama `tulli, `õkva jälle `ümbre tõõsipäedi ja minemä (kiirustamisest) Nõo; laḿp om är kistutedu San; Kuiv vili - - vai sa˽tu̬u̬d inäp kistuta saat Rõu; Kistutagõ ar tuli, väläh om joh `valgõ Se; ma kistuda tulõ vällä Lei; lõpõsõ `pallusõʔ, `kündle kistutadass äraʔ Lut | päikeseloojangust Jüri ao `läütäss, Jaań ao kistutass Plv; Jüri `läütäss ao, Jakaṕ kistutass Vas || fig vanaduss kistutass siĺmä nägemise, muu ei saa kistutaʔ Har Vrd kiustamma
2. fig lõpetama, vaigistama a. janu, nälga, puudust vm kistutap jänu ärä Trv; Mia kistuti suure näĺlä ärä Hls; sellege saat jälle raasikse `aiga ädä ärä kistute Krk; kas tu̬u̬ pät́s peenikest `leibä miu `näĺgä kistutap Nõo; seh, ma anna sullõ toobi vett, vaest saat `taaga umma joogi jannu kistutaʔ Har; vett võetass jano kistotamisess Plv; `kiste uma joogi jano arʔ, `tahtsõ juvvaʔ Se b. pahameelt, viha; valu ta tulli vihage miu `seĺgä, kistut́ viha ärä Hls; `süĺgäp kui tuld ja `tõrva, tu̬u̬ om viha kistutusess Ran; Aenu (Aino) tõi serätsit troppe, kes valu kistutap Rõn; ta kistutõss ummaʔ viha Krl; [tal] is olõ muial umma viha kistuta ku kotun uḿmi `lat́si pääle Har; kistutamada viha; ma kistuti näide tülü ärʔ Plv; ku saat kelle tu̬u̬d pahha kõnõlda, kes tu̬u̬d pahha kistutass Se c. heli summutama rogotka `väega tilisess, sõ̭s kudõnõmise `aigo tulõvat [luts] hellü kistutamma Räp
3. põletatud lubjale vett lisama Si̬i̬ om kistuted lubi Hls; lubi kistutõdass ärä Nõo; `lupja kistutadass `vi̬i̬ga Kan; lubja palutajaʔ kistutiveʔ `luṕja Krl; taa kaĺk piat vällä kistutamma, siss karastuss `pi̬i̬nüss Har; palotõt lubjakiviʔ ummaki kistutamadaʔ lubi Plv
4. ära kustutama, maha pühkima ma kistute selle `numbre maha Hls; siss raami sehen `oĺli serätse kivi `tahvled, kirjutid `krihvlega `pääle, perän kistutit ärä Ran; kistutame teie võla maha Nõo; sa olõt taa sõna võĺssi kirutanuʔ, taa kistuda mahaʔ Har; sügüse lät́s peremi̬i̬ss `päivi kistutamma (teopäevi arvestama), vei uma pulga kah Räp || `kistadass `maaha jo nimi (elavate kirjast), är `ku̬u̬le Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|