[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kirjutus kirjutus Jäm/-d-/ Vll Pöi Rei/-d-/ L spor K, I KJn Hls Krk, kirjotus Mar Ris Kod, `kirjutus VNg Lüg Vai, g -e; `kirjudu|s Vai/`kirjo-/, g -kse Kuu; kirjutu|ss g -se Trv T; kirutu|ss Krl Har, kirotu|śs VId, g -sõ
1. kirjutis, kirjutatu; kirjutamine; registreerimine Mul olid `kirjuduksed siin `nurga lavasimmel, ei `tiie, kuhu `pandud nüüd `jälle Kuu; `pliiatsi kiri on `kustund, sulega `kirjutus `sõisab; akketi `kirjutust õppetamma Lüg; `ingede kirjudus (rahvaloendus) Rei; kas on kirjotus või lugemene, `enni olid ikka koa ned kõik `koolis Mar; mul kirjutus käsil Kse; mea ei taha neid kirjutusi lugede Hls; tütärlastele kirjutust es opeta, üteldi: mes nemä teevä kirjutusega Ran; miä näe toda kirjutust ilma `prilledä Nõo; tu̬u̬l oĺl kirutuss ja rehkendüss `seĺge Har; `mõŕsa lät́s Võrolõ kirotuistõ (registreerima) Rõu; om kirotuist `oṕmah `Verskah Se || käekiri tämal on ilus kirjutus Iis; kiruda täppe `mü̬ü̬dä, siss saa õgvõmb kirutuss Har; Sul taa kirutuśs um ku˽t́sia ti̬i̬rada Rõu
2. tikand Ammõ veereʔ `oĺli˽puha kirutusi täüś Har; Tet́ti naasilõ˽kerikun käügi säŕk, miä `rohkõp oĺl kirutuisi, tu̬u̬ oĺl ilusap Rõu
Vrd kirjutis, kirjuts