kinnätämäkinnätämäNõoKanRõu, kennätämäKam, ?kinnatama Ote 1.vastu pidama, kannatama, kestma kui rõevass `rõsken saesab, siss emästäb ärä, ei kinnätä mitte midägina; pingane vee `oĺli, kangass es kinnätä kodada, kakess koledade Nõo; mää lina, ei kennätä keridä, kui kõva om tettu, siss kennätäp; abrass rõevass, ei kennätä pid́ädä eiKam; taa lang kinnätäss iks õigõ `häste, taa ei kakkõkina˽nii piaKan; [jää] ei kennätä `pääle `astu, lätt `kat́ski kui krõbisess; [puutükk] om korre, lätt `kat́ski, ei kennätä midägiKam || säälsaman nüsseti piim, aga es kinnätägi, es saa ärägi kurnata, joba `olli apu Nõo 2.tugevaminikinnitama Kinnädä no˽vi̬i̬l naid `kaplu, sõ̭ss saa `ku̬u̬rma kõva Rõu Vrdkimmätämä