Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 1 artikkel
kilisema1 kilise|ma R(-mä Kuu; -mma) spor Sa Muh, Kse Tõs Tor Kad VJg, -mä Juu KJn Puh
1. heledalt kõlisema, klirisema, tilisema vikkast kilises, ei saand kätte `rohto, nii kova oli `jussi Vai; [klaas] Läks parandale nönda et kilises Pöi; kuĺjused kilisesid obuse peas Tor; klaaś kiliseb ja kõliseb, kui `kat́ki lähäb VJg; `väikse kellä kilisevä Puh
2. kisama, kiljuma, kilkama Kuer kilise `oues kedi `otsas Kuu; `lapsed - - tulevad ja kisendäväd ja kilisevväd, no `räägi siin siis Lüg; `Tütrikud kiliseti, kilisega minupera, ei minul õle `asja Jõh; Sie `viimane öĺp `tütruk, kui `poissisi näeb siis `pistab kilisema IisR; lapsed kilisesid sial viel `õhtal Kad || lobisema – Jõh