[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kiitsakas1 kiitsa|kas g -ka Sa(g -ga Jäm; -gas g -ga Khk Mus, kitsakas Pöi) Muh L(kitsa- Rid, kiitsäkäs Vig[-kas] Var Tõs) Ris Juu; kiitsak Mus g -ga Emm(-gu) Rei harakas Süsimust, lumi`valge, madalam kut regi ja körgem kut kerk = kiitsak Mus; Kui kiitsakid `talve maja lisi tuleb, siis läheb `varsti sulaks Kaa; Oja (hoia) kanapoegi, kiitsakas juba omiku vara kädistab sii riŋŋi Pha; Selle elu (maja) on tehtud kut kiitsaka pesa Vll; Mõne `kangest jutuka inimese `kohta `öötakse: kädiseb just nagu kiitsakas; just kui va kiitsakas vötab pärisest kätt kätt kätt Pöi; kiitsakas toob maksu `käsku, tahetse raha `soaja Muh; Kiitsagatel aa mihist pitkad ännavirakad taga Emm; kiitsakas karjob `õues, `varssi tuleb külalene; Kui siga tapetakse on kiitskas kohe jaol Mar; Suu oo kuiv nagu kiitsaka tiiv Han; kiitsakas oo `õues, ei tia, mis `käsku see nüid toob Tõs; kuule kiitsakas kädistab Juu || (valuvõtmise sõnu) kiitsagale kibu, varesele valu, undile `umbuvalu, mustalinnule muud `aigused Jäm; kiitsakale kibeda, arakale `aigust, varesele valu, mustalinnule muud `aigused Kse Vrd kiits2

kiitsakas2 kiitsa|kas Jõe IisR/ḱ-/ Jäm Kaa Pha Pöi Phl L K(kitsa- Kei Juu), -kass San/-t́-/ Vas, g -ka; kiitsa|k g -ka Sim, g -ga Khk Emm Rei, g -ku Jõh(`kiitsa-), Saa Trm M(kiitsä- Trv); `kiitsa|gas Kuu, g -kka Lüg; `kiitsa|k, `keetsa|k g -gu Kuu; kiidsa|k g -ku (-gu) T Plv Vas, -d́- Rõu kõhn, lahja, kleenuke; kidur, kängu jäänud a. a kiitsaka kerega Jõe; `Kiitsagas `ninda ku `kuivadettud `kammilas Kuu; on üks pikk `kiitsakas nigu `kuhja `varras IisR; Ta on kut kiitsakas, mis söuke töstab Pha; kiitsakas lehm, mis [see] tühi `piima annab Mär; See jo na kiitsakas, mis sehuke jouab tööd tiha Han; Viisin selle kiitsaku lehma lihunikule Saa;`kangeste kuind ja krõbi inime, kitsakas nõnna et Juu; naine teisel kua nõnna kiitsakas Kad; seast kiitsakut inimest mea ei salli Hls; kiit́sakass obõnõ San; Vanõmba oĺli˽mõlõmba kiid́sagu, a˽kae˽`mäntse latsõ ummaʔ Rõu; Sul miniäkene om väega kiitsak ja kõhnakõnõ Vas b. s `lehmä `kiitsak Kuu; pisine obuse kiitsak, mis `koorma ta sellega väab Khk; sihuke kiitsakas ei tee sial kedagi Plt; obene ku va kiitsak ehen Trv; tost kiidsakust mõni tegijä Ran; nigu vana kiidsak kõhn Võn; aja˽taa lehmä kiidsak `lauta Plv Vrd kiipsakas, kiitsakukene, kiitsuk, kiitsuke1, viitsakas

kiitsakas3 kiitsa|k(as) g -ga vallatu, püsimatu oh on see kiitsakas [laps], ei seisa `kuskil; on üks kiitsak loom, kibaja ning kiitsakas Jäm Vrd kiitsas1

kiitsakas4 kiitsakas kitsi kiitsakas ei raatsi teśtele `anda VMr