[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
kiibakas kiiba|kas g -ka Jõe Krj Kir Kse Mih Tõs Hää Kad Plt Har/-ss/, `kiiba- Hlj IisR; kiiba|k g -ku I Ran Puh Võn V(-gu, -ko)
1. kõhn, kiitsakas Kiibaka kondiga Krj; ää `kuivand nagu kiibakas Kir; Sa oled ka naa kiibakasse jäend Mih; kiibakas, kuivetand inime või luom Kad; kiibak lehm Trm; sii (siga) one `õige kiibak Kod; `kangesti siuke kiibakas teine, ei tea kas on õite `aige Plt; kõhn nigu kiibak Ran; Esi nigu kiibak a jala omma väleda Plv; väiko kasvogaʔ ku kiibak Räp Vrd kiivakas, kääbakas
2. õhuke leivaviil Õhukõsõ kiibaku olliva lõõgatu Võn; mis tast kiibakust saa Urv; üte kiibaku lõõgaśs mullõ nigu paaŕ kõrd `suuhtõ `pandaʔ Räp; leevä ḱiibak Se Vrd kiip4
3. vigane – Jõe Plt kiibakas on pikk ja `viltu `jalgadega käib, kas käsi voi jalg on kover Jõe
4. a. kipakas, kergesti ümberminev ja ega nied ole nüüd `paadid ka - - temal ei ole juo magu midagi, mis `kannab, nied on kole `kiibakad, vai `lähvad `ümber `kergeste Hlj; kiibakas paat́ Tõs b. rahutu, püsimatu (inimene) kiibak laits Puh c. peru hobõnõ om kiibak sääne, et ei võta `ku̬u̬rmat `perrä `höste ja mõ̭ni pill kusõga kaʔ, kui `aama nakat ja `persega pill Se
1. kõhn, kiitsakas Kiibaka kondiga Krj; ää `kuivand nagu kiibakas Kir; Sa oled ka naa kiibakasse jäend Mih; kiibakas, kuivetand inime või luom Kad; kiibak lehm Trm; sii (siga) one `õige kiibak Kod; `kangesti siuke kiibakas teine, ei tea kas on õite `aige Plt; kõhn nigu kiibak Ran; Esi nigu kiibak a jala omma väleda Plv; väiko kasvogaʔ ku kiibak Räp Vrd kiivakas, kääbakas
2. õhuke leivaviil Õhukõsõ kiibaku olliva lõõgatu Võn; mis tast kiibakust saa Urv; üte kiibaku lõõgaśs mullõ nigu paaŕ kõrd `suuhtõ `pandaʔ Räp; leevä ḱiibak Se Vrd kiip4
3. vigane – Jõe Plt kiibakas on pikk ja `viltu `jalgadega käib, kas käsi voi jalg on kover Jõe
4. a. kipakas, kergesti ümberminev ja ega nied ole nüüd `paadid ka - - temal ei ole juo magu midagi, mis `kannab, nied on kole `kiibakad, vai `lähvad `ümber `kergeste Hlj; kiibakas paat́ Tõs b. rahutu, püsimatu (inimene) kiibak laits Puh c. peru hobõnõ om kiibak sääne, et ei võta `ku̬u̬rmat `perrä `höste ja mõ̭ni pill kusõga kaʔ, kui `aama nakat ja `persega pill Se
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|