Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
ilm1 ilm g ilma eP(e- LäLo Vig Juu SJn; jõ- Khn; g elmä Juu) eL; `ilm(a) g -a R ilm(astik) a. (igasugune) ilm ilm `haudub sadu ~ on `haudes; ei ilus ilm paas kie – ilusa `ilmaga oli kalu vähe; hüä `ilma ei pada `pandava Kuu; kui `taevas `selgi siis one `luota ilusa `ilma VNg; `Ilma `kiida `õhta, peremiest `aasta lõppul; paha `ilma lind (metsvint); kui kuer pöhördäb, siis tuleb sant `ilma Lüg; siis `tullo `üvvi `ilmo kui `kaugel kajata Vai; selle `talve peab `leebid `ilmi; vanajumal on kodust ära lεind, ilma laste käde jättand ~ `andand (öeld, kui sajab või tuiskab) Jäm; `umbast kut kuri ilm maha jäänd (öeld, kui riid lõpeb või riiakas inimene lahkub); ilm eidab, jääb vaaks `jälle Khk; Jumala ilma ning lapse perset äi vei ilmas uskuda; Mis soole oo juhtund, pale pεεs just kut sandiilmasapp (inimene on halvas meeleolus) Kaa; `Keskmine ilm, vöib ikka ees `olla (väljas liikuda); Omikust `ilma ja `oastast noorikud äi `võie `uskuda; `Talveks said adrad ikka ilma eest `räästa `alla `pandud Pöi; tuul ja toŕm o mere püha, vaga ilm toob kala liha Muh; vilu `ilmdega pole midagid `tehja Rei; [mere] vesi oo suur, tea kas tä näeb `saosid `elmo Mar; põle `päeva, põle `vihma, oo nii `umne ja `ähmus ilm Kse; põhja poolt taevas kolab, ilmad `lähtväd külmäle; ilm oo mõttes. ei teä, kas akkab sadama või mette. mõtetes ilm Tõs; akkab parema ilmase minema Aud; ku `päiksel jalad all on, siis tuleb `rasked `ilma; läks alva ilma `sisse, küll ta saab märjass Hää; talve `aegu ilm annab külmast tagasi – ilm lööb `pehmemaks Kei; kui kuŕg äält teeb, siis tuleb `kurjasi `ilmasi Ann; lina ei või viluma `ilmadega külida Tür; `ilma `kästakse `õhta `kiita ja aset omiku Pai; selle `ilmegä ei `vaĺmi terä; kui lähäb vihmale, ilm muudab `vihma Kod; kui sańt ilm oli, siis ia peremees ei aeand `koeragi tuast `väĺja Lai; küll ilm `mü̬ü̬räss, ka mõni rikass või kuri jälle nüid `enge eit Krk; ku suvel `ämbliku võrgu maa pääl om, siss om `kuiva `ilma `u̬u̬ta Hel; ilm ollu nigu üits klaas kõ̭ik, `väegä `seĺge ja küĺm; ilm sadanu ja müristänu ja `käŕknu; käib nigu kuri ilm, nägu vissin pään, ja krimbsun; varesse `karva ilm (hall, üleni pilves) Ran; kihulase survava, ommen saab ää ilm Nõo; om nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä; parass ilm `oĺli – es ole küĺm ega lämmi Kam; ilosa ilmaʔ kui neio silmäʔ Kan; täämbä lask jo ilma `pihmess; kurõʔ toova kuŕja ilma, haniʔ toova halva ilma; olõss tulõva nädäli kah leppeppi `ilmu olluʔ Har; tu̬u̬ (haug) kudõnõss `päivlikkõ `ilmuga˽haańa kandsu `sisse Rõu; kuu oĺl täüs `saamisõl siss oĺliʔ ilmaʔ `hõelaʔ Plv; ilm jo undsõtass, sadama nakass Vas; śjo om jumalõ ilm, olkõ timä sadõjanõ vai olkõ illośs Se b. (ainult) halb ilm Olis ehk ilm `taevast (väga halb), ega sie sis pia `nuori inimisi pidule menemäst Kuu; niid on ilm (maru) `väĺjas; jumala (halb) ilm tulab `pεεle Jäm; Akab püsut seletama, ju ilm (sadu, äike) läheb üle Kaa; Lõuna kaar oli omiku pääva tõusu `aegu nii paks must, sealt tuleb `ilma, `möllab `jälle mütu `pääva; Akkab vist ilmale minema – mered kerkivad; Mo va selg valutab, teab `ilma (sadu); See ilm (sadu, tuul) läks seda `korda öle `jälle; Ilm on täna kõige perelapsega `väljas (sajab ja tuiskab); Ilm tuli kõige kutsikatega `välja, suured ja pisiksed kõik `lendus id Pöi; nüid lεheb elmaks Hi; jõlm (torm) akkab tasasõmas `jäämä; Selle jõlmaga võtab võrgud `jälle puhas ää Khn; vesi `vasta `ilmu kahisass; piip lask villu (vilistab), `ilmo saasõ Se c. (ainult) hea ilm `ilma ei ole, mis‿sa `niidad VNg; Annaks jumal `ilma Pöi; tuul läks `vasta `pääva `ümmer, ega ta ilmal (ilusaks) ei jää Hää; paar `pääva on juba ilma `moodi (ilus) oln HMd; ei piä `ilma enämb, ei tiiä kas joba sügise poole nakap `kiskma Nõo
hinge|rahu rahulik olemine; hingeline rahulolu ei `anna `hiŋŋe asu ~ `hiŋŋe rahu Kuu; ühna võtab mu iŋŋe rahu ää Muh; Kui kiskid ööse sedasi rüdistab see anna teistele ingerahu Emm; sa ei anna mul inge rahu mitte üks raas kohe, `muuku küsid Saa; sa ei anna `mulle mitte inge rahu Koe; ei ole temäl engerahu, mutku jooseb ütest kotussest `tõise Trv; Nu̬u̬ʔ (kihulased) anna õs `ü̬ü̬selt sukugi hingerahu Rõu
kaanima `kaanima Sa Vig Han Tor Hää Kei Kos/
-oa-/
Jür/
-oa-/
Tür Kad/
-ua-/
Iis Lai Plt KJn TMr,
`kaańma Saa M(
-e)
Ran Ote Rõu Räp, (ma) kaani(
n);
`kaanima Kuu Jõh IisR palju, ahnelt jooma Küll se lehm `kaanis nüüd sidä `külmä vett kere täüs Kuu;
Küll kaanis ölut sisse Pha;
lehm kaanib täis kut piĺl Jaa;
Küll on ennast täis kaaninud (väga purjus) Tür;
ühe ingega `kuanis kohe tuobi täie vett `nahka Kad;
tööd ei viitsi teha, aga pane `viina `kaanima, sial on mees;
`kaanisid õlut `juua Lai;
ku [viina] manu saap, sõ̭ss kaanip ennast täüs Krk;
Ku˽`hinde [kihulased] verd täüs `kaańva, sõ̭s `lätvä `lah́ki ku˽podsatas Rõu ||
kaanib paberossi TMr Vrd kõõnima
kaupa `kaupa üld (`koupa Jäm Ans Emm Rei) postp
1. haaval, viisi sie on juo `kuude `kaupa maas õld, midä `rõõmu täl viel on Lüg; anname püu`kaupa vöi käpu`kaupa, `möötmata, ilma tasuta asi Khk; mesi tilgub ise `tilkade `kaupa `sönna `sisse Vll; põllul oo raavid sees, `raavide vahel, see oo rinna `kaupa `lõikama Lih; `leet́ripuu oo madal puu, `põõsa `kaupa kasvab Mih; aĺltõbi peab oo `kaupa `peale `käima Vän; Täo oĺli `õune paĺlu, kasusid `mitme`kaupa käramus Saa; `aeti `metsa neid karja `kaupa Ris; tuule ood puhuvad jau `kaupa Kei; rukist lõigatakse ie `kaupa JMd; urvad literdäväd lüli `kaupa Kod; pataka aod `pańti poole süllä `kaupa kokko KJn; kihulase survave, ku na tulba `kaupa vaest `õhtu `lendave Trv; nihu viisil vai nihu `kaupa, `raske asja `aamine nihu `viisi, nigu `kańgega `aeti `palki nihu edesi Ran; mägi tõuseb köndikeste `kaupa Ote; kui tuul hu̬u̬ `kaupa `puhksõ ja jälle jäi vakka, sis tuul haariskõlli Rõu; `täśmine om näputävve `kaupa, ei olõ õigõhe `kakmine Räp || oli tänä roppu `kaupa (~ roppu `muodi = väga palju) kalu Kuu
2. kaudu, läbi, abil `juhtumise `kaupa läksid merele äkist ning said ulga kalu; jo see ikka tuttava `kaupa sai (tutvuse poolest); vää `kaupa vöttas kääst εε Khk; `juhtumese `kaupa sain veel `sõnna Ris; `suńdimise `kaupa käis karjas, `vasta mielt nagu VJg; pettuse `kaupa sai kätte Plt; pettuse `kaupa Vas
kihu7 kihu Pöi Vil, ke- Var
1. on (häälest, helist) teine liik oo kihulased, mis `sääskedest vähämad, nendel pailu suminad pole, pihu kihu teevad Pöi
2. kuuldus kord oli see kehu nii suur, et pidi sõda akkama Var; Kihu läks suures ja kiigel (kõigil) `oĺlid meeled ärevil Vil
kihulane kihu|
lane VNg Vai/-
laine/
eP(
kehu- Jäm Khk,
keho- Mih;
kiho- Mar Lih Ris,
kio- Kod)
Trv Pst T(-
lanõ Nõo Võn San[-
lõne,
-lõnõ]),
kihu|
lanõ V(
ḱiho- Se;
-lõni,
-lõnõ Krl;
`kihulan pl -dzõʔ Lei)
1. kihulane kihulaised kihuvad ja `lendäväd Vai;
kehulane raip,
`lendas `silma Jäm;
oh `eldeke,
kihulasi oo einamal vahel nenda `palju Khk;
kihulased on ullemad kut sääsed oleks olavad Kaa;
niipalju kihulasi on väljas Rei;
kihulased suruvad aeda nurga `ääres Mär;
kihulased oo pisiksed nagu puru Mih;
õhk on kihulasi täis Vän;
kihulased närivad nõnna,
et keik keha õhkub Ris;
`õhtati vihma järele tulevad kihulased `välla Juu;
kihulased võtavad silmnäu suvel kohe `plaata HJn;
kihulased on pisikesed,
kobaras kõik `soodes Amb;
kihulaisi mets täis VJg;
veḱe kihulane on viel sõgedamb kui seask `ongi Trm;
kihulased one nagu `väiksed siäsed,
tropin `lendäväd,
one `õsta väĺjän Kod;
justku kihulane saba all (püsimatust inimesest) Plt;
jusku kihulane jooseb ühest `teisi KJn;
kihulased on `veiksed ja lühekse `nokkadega SJn 2. sääsk Täembä kihulase seive kõvaste,
ommen tuleb vist `vihma Trv;
kihulane udistab nuki ihu `sisse,
ludsip `endä verd täis,
siss lääb ärä Ran;
väĺlän om paĺlu kihulasi Puh;
kihulane lennäss `nõ̭nna;
küll kihulasõ˽tada verd `kiskva Nõo;
kihulase survava,
ilm lätt ilusale Kam;
kihulase ei ole nii jihvtitse ku mutike Ote;
kihulasõʔ ommavaʔ `paŕki löönü `hińdä Kan;
`täämbä om `väege ää õdak,
kihulasõ nakasõ `älmä Krl;
naid kihulaisi um ka˽timahavva sagunalõ Rõu;
kiholasõ `surva terri Plv;
Ku kihulasõʔ õdangu surbvaʔ saa hummõn hää ilm Vas;
kiholasõl nõ̭nakõnõ ku `hiusõkõnõ,
võt́t verd täüs ku pońnikõnõ Se;
kihulasõʔ `surbvaʔ,
saa üsäne leib;
`pielgäss viett kakkui (otsekui) kihulanõ lämmind `ilma Lut Vrd kihu1,
kihuke,
kihulas,
kihuline1
kuhinal kuhinal kubinal, paksult lehm oĺli `õkva kuhinal `parme täis; `kärbläse sääl saena pääl kuhinal, elävä nigu saksa; kihulase tuĺli `õkva kuhinal `säĺgä Nõo
kuklema `kukle|ma Var, -da Jaa, kukelda Lai; `kuklõma, kukõldaʔ Vas Räp Lut; kukkõ(l)lõ|ma, -daʔ Kan, kukõl|daʔ Rõu Plv, -laʔ Plv Vas; pr (ta) kukkõlõss Har Se
1. hüpeldes liikuma, kalpsama jäness lät́s ku kukõlõss `mõtsa; lat́s ju̬u̬sk nigu kukkõlõss Kan; `veńdläse `lät́si ku kukkõli ennedä Har; siilil ummaʔ kalõʔ nõglaʔ, lätt ku kukkõlõss õ̭nnõ Rõu; lät́s kukõllõh umma ti̬i̬d Vas; lätt siss kukkõlõss, huṕst ja huṕst Se
2. põruma, rappuma sõidab tulist nii et mannergud `kuklevad; eks see `kukle, mis `vankris on; kui `roopline tee ja `audline, eks siis `kukle kõik Lai || värisema, lõdisema se `kukles nönda külma kää Jaa
3. naljatades tõuklema, nügima; hullama mis sa minost kukkõllõt alati pääle Plv; ku `poiskõsõ mid́ägi vallatust teḱki, `kuḱliva Räp; latsõʔ `kuklõsõ Lut || suruma kihulaseʔ `kuklõsõʔ keväjält, kui tuĺl edimäne lämmi Lut
kõrgest `kõrgest Pöi Tõs PJg Koe Nõo Kam,
`körgest Kär,
`korgõst Ran Võn Vas Kra1. kõrgelt (ülalt) siis on `körgest ää `vöötud,
kui on pitkad rugi tüid Kär;
Päike käib `paergus `kõrgest läbi,
kuivatab ruttu Pöi;
Poiss `murdis jala,
oli kõrgest laudilt alla kukund PJg;
üks õnnetus oli veel,
mis ma `kõrgest pönikult `alla kukkusin Koe;
ku kihulase `kõrgest survava,
siss tuleb `vihma;
üitskõrd kaśs karass suurest `kõrgest `mulle `säĺgä Nõo;
hüä `korgõst oĺl tu̬u̬ sadamine,
är lei ta puusa`rõipõ Vas2. (kaldast kaugelt) loots jo se,
kes laevad `kõrgest mere piält `alla toob,
kus `seisma jääväd Tõs;
minol oĺl leĺl,
tol oĺl üt́s siĺm,
tu̬u̬ nägi `korgõst ka ära,
et Pedäspää `veśki siivo˽käveväʔ Võn Vrd kõrgelt
käima `käima (-
mä), da-inf `käia (-
ä)
R eP(
`käejä KJn;
käe-,
kää|
dä Kod)
Trv Võn,
kävvä,
`kävvä M(ma-inf -me)
T; ipf käisi- (
käe-,
kää|
si-)
R eP M T;
`keima (-
mä), da-inf `keia (-
ä), ipf keisi- Sa spor L,
KJn Vil;
`köima (-
mä), da-inf `köia (-
ä), ipf köisi- (
köe-,
köö|
si-)
Muh spor L;
`käü|
mä Kuu Vai Khn eL(-
me San Krl,
-mäde Har;
`ḱauma Rõu Se); da-inf `käüä Kuu Vai Khn;
`käüvüʔ San,
kävväʔ,
`käv|
väʔ, -vüʔ V(
`käü˛ü,
`käüvüʔ Har,
`käüve Lei); ipf käüsi- Khn Hls Krk Ote;
kävi- Kuu;
käve- Võn(
`käie)
Ote V;
kävve- San hrl intrans1. (liikumisvõimelisena) a. kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma laps tuline `käimä,
teräsed jalad Lüg;
ma `käiksin küll kerikus,
aga ei `jaksa `käia,
jalad ei `astu enamb Jõh;
Käib üöd kui `päevad,
aga edasi ei `jõuva = kell IisR;
üks käüb `kiirest,
`toine käüb `illukaiste Vai;
käi sa mo `järgi;
vahel suka `pöisil käi `talve tuas Jäm;
nii süa lumi,
saa üksteise `körvas `kεia mette;
tahad salaea kohegi `minna,
kεid tipi `varbul;
obu keib `sammu Khk;
üsna jumala äda oli `käia Pha;
lume valul näeb `keia;
Kui sa ikka `rohkem [lehma] nina eest läbi käid (söödad), ikka lüpsab koa;
Kahe `roandaga sai kaju vahet `käidud Pöi;
sui `käidaks `palja jälu Käi;
ta ni‿samma kepi nöal kεib ka Phl;
mina olin `vahva `niitja elu `aeges,
läksin `kεies vikati järel Rid;
ma kein üsna kepi varal;
vana inimene keib juba `küüros ja `köhmis;
päterdab mud́u,
ei saa `õiget `keima `keidud Mar;
mulgu koh́ast `köidässe üle Vig;
kui mu jalad `terved oleks,
siis keiks kõik kohad läbi Kir;
nagu puu obu,
ei saa `köidud Han;
laisk obune,
köib pikkä Tõs;
`Käües akkab soe Khn;
köib `peale limpa lompa Aud;
ma‿i saa `käitud,
mul on `astma Hää;
ei `oska tie raja peal `käia Ris;
ma käisin sukkis Hag;
käib kikadi käkadi (taarudes); läks ree pealt maha ja käis moas;
mis sa käid mu järel Juu;
`käieski paneb inge `kińni,
kus ma vel `joosta saan Ann;
nüid `klömpsab karguga `käia VMr;
ma ikke sugu sialt `müöda käisin,
kus [kõneldi] seda saksa kelt (pisut oskan) Kad;
ta käib mu järel,
mu kannul VJg;
`kińni jalu ränk käädä;
tämä akab käede (käies) tulema;
sõedavad keriku alate käede (sammu), ei ruatsi obess ajada Kod;
kaśs käib järel nigu koer;
kepi naeal toksib `käia kah;
`aige käib üleval Plt;
pangad all,
ta ei saa ju `käejä KJn;
ma käisin seda tuba üks sada `korda SJn;
siss lääp sul paelu `aiga käiän Pst;
`täempe sai paĺlu maad maha käüt Krk;
laseme nüid obesel `sammu kävvä,
ega ta kiḱk si̬i̬ ti̬i̬ joosta ei jõvva Hel;
sina käi joodikul perän Puh;
pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi;
käenu `paĺla jalu,
`astnu kannu `otsa;
ärjäl piava sõra `liikuma,
muedu ta‿i saa kävvä Nõo;
jala olliva `aige,
ma kate tokiga käisi Ote;
tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan;
Ütte puhku käü,
a edesi ei saa = kell Krl;
lat́s nakass ka jo `käümä,
joba pand `sammõ edesi Har;
ma‿kka käüśsiʔ ja ti̬i̬śsiʔ Plv;
naańõ ja veli käve peräh;
jovva as ma˽`kävvüʔ,
üt́s naańõ võt́t käe`vangu muʔ Vas;
kõik mis nelä jala pääl kääse om eläjä nime all Räp;
last opatass `ḱauma Se;
varsakõnõ käü peräh Lut;
ümber käima tiirutama [neeruhaiged] `lambad käivad `ümber Rei;
vasikad,
kui nende neerud maha oo peksetud - - sis näd keiväd `ümber `rinki Mar;
kui lammas `ümber käib,
on nierud `lahti Kad;
lammass käib `ümbre,
neerule `aiged saanu MMg;
lammass käi ümmer,
ku tõine rahu olevet mahan Krk;
lammass käüse `ümbre `tiiru,
rauh um maah Plv || (vanusest) Käün `seitse`kümme `neljät [aastat] Kuu;
mina `käisin `seitset `aastat (olin kuuene), kui akkasin `veljaga kaheke·s̀te `karjas `käima VNg;
Mari on juba sadant `aastad `käimas Jäm;
seitsekümmend seitse `selgas,
kaheksandad käin Vll;
Laps oo viis aastad vana,
köib kuiendad Han;
juba kaheksakümmend viis vana,
kuuet käin Rap;
Leenu sai kaheksakümmend,
käib `ühte `peäle Juu;
viimäss `uassat,
üheksäkümmend käin Kod;
akkass viiedet `aastet `käimä (sai neli täis) Krk |
naane käve viiedät kuud (rasedast) Se b. (muudest liikumisviisidest) kala`parved `käisivad pikki `serva `ühte lugu VNg;
`pietri`päivä ajal akka lohe `käimä;
vareksed käviväd nokkimas Vai;
oomiku vara `akvad [mesilased] `väljas `keima Kär;
`päästlased käivad madalast läbi (maadligi), siis tuleb `vihma Pha;
tuid,
neid keib vahel sii koa Rid;
`kambli kala käib lapiti Trm;
egass `varblase ütsikuld ei käi Nõo;
kihulase survava,
ku ńa nii `ümbre `tsõõri käevä Kam;
kakk käi kahru`persest `sisse Ote;
li̬i̬mik om vasõ `karva,
käü vingõrdõn `mü̬ü̬dä maad Har ||
fig Teab mis sellest [tüdrukust] öle käind on,
põsed nii kahvatud ja `aukus Pöi;
`uhkus käib `eeli ja `vaesus takka järele Juu;
õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä,
ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi Nõo;
hädä käü‿i˽puid piteh,
hädä käü inemiisi piteh;
kaih käü ei üt́sindä puid piteh,
tu̬u̬ käü inemiisi piteh kah Vas || (müütilistest olenditest ja tavatutest nähtustest) `luomidel `käisite `painakad `seljas Jõe;
`marras käis kodo Lüg;
ühekorra räägiti,
noid kεind `loksperi pεεl Khk;
`käidi `painajaks Krj;
`koolja käib kodu,
akkab kodu `käima Pha;
loomal ja inimesel keis `tallaja peal LNg;
muĺgi eit olnd uńt,
ike köind uńdis Kir;
mere piäl `käüe tuliännäd Khn;
ikke tońdid pidan `käima ja kodo`käijad ja Ris;
surmad `olla kodo käind Juu;
nisukesed vaimud mis `enne käisivad,
ja nied siis `üiti paenakad KuuK;
kodu `käima akand ike ainult kurjad inimesed Rak;
ükskord nägin unes nisukest `aśja,
et minu isa käis kodu Plt;
luupaene käüb `talve `seĺga Pst;
peninuki sõa `järgi ütelti käüved Hls;
si̬i̬ käi tõisel luupainen;
nüid oo ku katk üle käinu,
kiḱk `puhtess tett ja lahastet Krk;
tä käinu `soendin Hel;
ni̬i̬ olnava Lapima vana`tütrigu,
kes alliss käenava Puh;
ku koolu millegiga rahu ei ole,
siss nakap kodu `käimä Nõo;
`eńgi päiv - - ega na (hinged) nüit enämp ei käi,
vanarahvass iks `ütlivä,
et käenävä Kam;
Otebä `keŕkude ta `oĺli matetu ja‿ss säält `oĺli nakanu kodu `käimä oma provvat `kiusama Ote;
Tast olõsi nigu katsk üle käinüʔ,
kõ̭iḱ om tühi ja paĺlas Urv;
Mõ̭nõl eläjäl käü `ü̬ü̬se jäl˽`painaja `säĺgä Rõu;
halb poig käve kodo ja vaav́ass külärahvast Räp;
tagasi käima (kodukäijast) surm akkass tagasi `käima;
ku miul nõnda ei ti̬i̬,
kudass ma tahass,
siss ma akka tagasi `käümä Krk;
maʔ olõ tu̬u̬d `kuuldanu,
et mõ̭ni käü tagasi,
vana Tikudi Juhan `käübev (käivat) tagasi Har c. sõitma 1. sõiduvahendiga liikuma `uiskudega kεisid siit `Sörvest,
kevade läksid,
sügise tulid ära Jäm;
akkas merd kaodu `keima Kaa;
nüid ikka köivad muidu alustega,
põle midagid peal Muh;
käib saaniga Rei;
peaks tulema nii `paĺlo lund,
et saaks regi `keima Mar;
köid rattaga seält kaada Tõs;
sui käib ikka `vankrege Juu;
käib saaniga väilas VJg;
suksed,
kellega möda lund käivad Lai;
pulmarongi ihen käis nõnami̬i̬s `ratsa obesege Hel;
vanast `käüti mere pääl tuulõ abil;
`väikese parvõkõsõga kah käüdäss vii pääl ja sõidõtass üle Har;
`rohkõp [ma] ei olõ rońgiga käünüʔ Vas;
`tu̬u̬ga (hobusega) kõ̭gõ käudass,
tu om kõ̭gõ `vehmrih (üha rakkes) Se 2.
kurseerima, regulaarselt sõitma ega siis käünd `omni`pussi ega `autusi midägi Kuu; [tuhande kaheksasaja] `seitse`kümme `viiendal `aastal vist akkas rautte `käima VNg;
`Praegusõl aal `käüväd puśsid `kõikis Khn;
kui rong akkas `käima - - [siis] mina käisin juba karjas Rak2. a. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss;
vanad inimesed `käined `mõistatamas,
ikka jägu `aegadel Jõe;
Tänä käün `metsäst rüsä`vitsu `tuomas Kuu;
õles käind `omme `veskil;
`käisin `mustikes (
`mantsikas,
`pohlas)
Lüg;
meil `kävvä `tõrvaksiga `tuulal `kallo `püüdämäs `üöse;
eks varas `käündki `üöse `vargal Vai;
ma kεisi `pähkel;
peab korra `öite targa juures `käima Jäm;
vanad inimesed kεind `ratsa `oostega `kerkus;
ruudid kεisid laulatusel,
sariligud mütsid pεεs;
kalamed kεivad `toosel Khk;
ma keisi ühe öŋŋega tursal;
`toomapääval keisid mehed `toomaks;
kui öpetaja `juures oli `keidud,
siis aketi maha `itlema Mus;
viderikul `käima Vll;
siis sai rehel `keidud;
Tüdruk,
sa oled kaju `ääres kusel käind (öeld luksujale); `Lamrine käis siis küla `korda Pöi;
kemmerg on se,
kus kükidamas `käidags Käi;
need keivad `marti `aamas (mardisandiks); vanal aeal `keidi valla `küütis Mar;
nad sillutasid `maanded,
ta käis koa sillul;
püksi korral `keima Mär;
enne `puĺmi `köidi `kimpa kokku panemas Vig;
mehed keivad tulel,
`püidvad kala Kir;
talve `köidud viina `vooris;
köis `soldatis Tõs;
`Saunõs ammu käömätä;
mutimeres ~
`õngõs `käümä Khn;
noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis;
`enne sai pidude peal `köia;
köisid arsti all Pär;
köib oma asjal;
`talgutel sai `keia ja PJg;
`käiti räimelaadal;
`käitaks `tuuksel (tulusel) Hää;
`enne `käidi `iides jüribä `öhtu Ris;
meil `paĺlu `loomi,
tuleb `ühte `puhku `veśkil `käia Nis;
sa oled täna tapu `aedas käind (purjus) Juu;
meie käime juba einamal,
tieme `eina JõeK;
`käiksin `vielgi jahil,
aga jalad ei võta JMd;
seenel `käies `eksisin kahel korral ää;
Paides ma käisin kohe `tihti,
kui ma `käija olin alles Ann;
tedrejahil `käedi kujudega Kad;
käisivad võrgal ~ nuodas Trm;
`vaata kõhe abi suab,
ku aŕsal (arstide juures) käedässe;
ma akan vi̬i̬l `käimä rehidel Kod;
sai turuss käia küll kah Äks;
olen `tohtril käind;
soola `voorides käinuvad,
kui seda raudteed ei old Lai;
käid pasal KJn;
`käiti seal `jutlust pidamas SJn;
toona me käüsime surnuaial Pst;
Käü ommen Sarja `veskel ärä,
sea jahu om otsan Hls;
nooren iki käesime mõtsan `pähknil;
na käesivä kavvõtõ aenale Ran;
egä kate nädäli peräst käi iki sannan;
su̬u̬n käesit kure marjul Puh;
üd́se `viidi sepäle,
ku sepil `käidi;
vanast `olli `ü̬ü̬se tu vähjul `käimine Nõo;
ütsvahe oĺl ta kirmassõ pidämine `väega tukõv,
nüüd käüvä seldsimajadõ Võn;
ku tulissel `käüti,
siss `lü̬ü̬di `västraga [kalu]; esä emäga käisivä laadel;
mina `veśkil es käi;
kui mina `naksi liinan `käümä,
kui suurõkõnõ tu liin siss `oĺli Ote;
näet,
sannan jäi käümäde San;
mul sai mitu `vu̬u̬ri `lehmi `tõistõ `paika `panman `käütüss Kan;
`käüti kerikun;
tõrvassil käüdäss `väśtrega Urv;
ku sannan es saa˽`kävvü,
oĺl `kirpõ ja `täie paĺlu;
`tütriguʔ `kävveʔ kerikul Krl;
mi˽käve sinna su̬u̬ pääle kurõ`maŕju `ot́sma;
`käügega (käigu) siss pidul,
ku˽pidul `käüjäss saa;
Mi‿sa˽käüt `sańtin (kerjamas), sul om `tervüss käen Har;
`pähkmihn `käümä;
esä käve tedre`jah́ti Rõu;
hulgahna sai sannah `käüdüss Plv;
keväjä nakami niidseh `käümä ja `viisa kudama;
tulil käüdäss `västrägaʔ;
`Riiga `käüti talvõl `su̬u̬la `tu̬u̬ma;
Pilve Juula käü `sańti (kadrisandiks) Vas;
keśk iätseʔ iks kääväʔ kerikohe Räp;
kokku käima kogunema `võerama saadikud `käia seal koos Mär;
`lambad köisid kokku na ku üks tuul Tõs;
ehälised käesid `sinnä kokko tämäle Kod;
`meie kotta käis külä pośt kokku;
külä pääl om paĺlu `naisi,
käivä kokku,
lõkerdava ja `aava `tühje jutte Nõo;
täl oĺl sääne isokõnõ et kõ̭iḱ poisi˽käve sinnä˽kokko Plv ||
fig lõppema Meite einatöö akab juba änam kogu keima Kaa;
väljas käima euf asjal käima käib `tihti `väljäs,
sie tähändäb et läks sittale Jõh;
seest üsna `aige,
ma köisin täna `öösi metu `korda `väĺlas PJg;
ta käis `väĺlas oma aśjal Juu;
käisin mineva `üösse mitu `korda väelas VJg;
käisin `korda kolm väĺlas Ksi;
ku kõtt valuts,
siss piat `ü̬ü̬se vällän `käimä Krk;
ma‿lä `vällä `käuma Se b. ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama `Palju käind ja `palju näind;
ma õlen kõik nied talud ja majad läbi käind Lüg;
se on talost talo alalde `käimäs Vai;
ma ole keik kohad läbi kein Mus;
Kõik maailm on läbi `käidud Pöi;
paelo köind `rööblid ja mõrtsukid Vig;
arja vened või arjakad köesid kaubaga Aud;
lähän kodust ära natuke `käima Pal;
nooren es saa koheki,
nüid vanan olen kõ̭ik liina ja laane läbi käenu;
nooremba käevä kõigin pu̬u̬l,
üits piäb iki kodu olõma Ran;
`käimise pääl tulep `mõndagi ädä nättä;
veli käis nigu sandikene,
kai kost leeväpalakese `saie;
mõni suur inimene ka käib ütest üless tõesest `alla,
ei püsi `kossegi Nõo;
nemä `oĺli kõ̭iḱ kotusse läbi käinüvä Ote;
kes nii `laembide käip ja näeb,
si̬i̬ tiiäp kõnelda Rõn;
`saie mõts kõ̭iḱ läbi `käütüss Har;
ma˽käve kõ̭iḱ kraaviʔ läbi,
es `hämmä `kongi `jalgu ärʔ Rõu;
haŕokõsõʔ,
nu̬u̬ iks kävevä˽kormu säläh Plv;
vanast poisi˽käve˽kõõ `huĺkih Vas c. (regulaarsest õppe- või kutsetööst) Ega `ranna `naisel midägi avitand,
`muudku `täüdüs alade merel `käüä Kuu;
`käidi `oustega `eitsis VNg;
`käisin sius (seakarjas) Jõh;
`teulised kεisid `möisas tööl Khk;
Vana Jüri keina niid lehma`lautas öövahiks Kaa;
`talve lapsed `käivad `koolis Käi;
isa akkas `mõisas teol `keima Kul;
poesid käevad `karjas Mär;
`kuõlis ma ei käüss (ei käinud) Khn;
köesime mõlemad veel töös Aud;
enne käisid lapsed `lammus Kei;
vanad ja vaevased inimesed käivad `karjas Juu; [isa] käis sulaseks Pee;
`eśtiks ma akkasin anede karjas `käima Koe;
taĺvite käib `metsas tüel VJg;
käis lapselt `kuolis;
käisin õitsis Sim;
ise taśt käedä kualin;
mi̬i̬s `käimä vabriku tüäle Kod;
päiviti käib tüüs KJn;
õetsel `käiti Kõp;
juba mitu `aastet koolin käünü tüdruk;
teol `käüti,
olli siirseḱk seĺlän Krk;
temä ennembi käis tü̬ü̬l,
lõegass `kraavi Ran;
mi̬i̬s käib `raudi pääl tü̬ü̬n;
mehe rõõbe ei käi `koskile tühü Nõo;
naine om kotu,
ei taha tühü kävvä Ote;
vanast `käüti hobõstõga öüd́sin;
liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess ants`laagriss lännüʔ Kan;
ma käve suvõ `otsa karjan Urv;
latseʔ käävä `ku̬u̬li Krl;
hädäline pää um,
ei saaʔ koolih kävvä Plv;
timä oĺl vigalanõ,
meelekeist oĺl `puuduss,
a kaŕah käve Vas;
kolm `talvõ ma kävegi˽koolile;
pääviline,
päävite kääse `tü̬ü̬hü Räp;
ja pidi `aaśtaka `tiinmä tuu iist,
egä päiv teol `käümä Se d. külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema Nüüd `lasti [sõjaväest] kodu `käima;
`poisid `käüsid meil `käümäs Kuu;
kävi `illote `minnu `katsomas Vai;
tuled sa vahel meite `poole ka `käima Khk;
`iilasi (hiidlasi) käib sii `ühte `puhku Krj;
Jõulu `käidi sugulaste tuttavate `juures `võõraks Pöi;
`aitehh köemast Muh;
tule siss meie `poole koa `keima Mar;
keisin `naabert `vaatamas Kul;
ma keisi `Laasneri Riinu `juures Vig;
tänä o jõulu pühä annepäev,
köidetse viil küläs ja juudetse mis järile oo jäen Var;
üks küsib:
käisid sa katsel? –
teine `ütleb:
jah,
käisin kat́sikul Kei;
sõdur tuli kojo `käima JMd;
käin vahest `noabri naise juures Tür;
tuld linnast koju emale `käima VMr;
`võõrsis `käima Iis;
kui jõulus käisivad kośtis `kossegi,
siis `ańti iki `õunu Lai;
lääme veĺlele `käima Trv;
käüsive sugulistel käümän Hls;
väümi̬i̬s ja tüdär tulev pühäbe `käümä miul;
ma käisi `tütrel käimän Krk;
ma käesi üle eelätse üten paegan külän;
Mańn ei ole `jalgagi siin käenu;
poig olli saanu mõne päevä `puhkust,
`tuĺli kodu `käimä;
ma ennist käesi sääl,
es ole kedägi kotu Nõo; [ta] käve alati siin minno kaeman;
nu̬u̬ lät́sivä tädi `poole,
käävä sääl kośtil ärä Võn;
mul poig käve suvistõ pühi˽külän Kan;
Tu̬u̬ ollõv ka üt́sindä nigu susi,
Seńni `käübev tedä iks kaeman;
suvistõpühi sai iks `käütüss Liine pu̬u̬l kah Urv;
nädäli peräst `mińti,
nu̬u̬ŕmiiśs `mõŕsaga `käümäde `mõŕsa kodu Har;
tulõʔ miʔ poolõ `käümä pühiss Plv;
ma˽käve ka `kaajat́sil;
ma `jätnüki is su˽pu̬u̬l käämäldäʔ;
unotütäŕ oĺl ka käämäh tah Vas;
ma käve timä pu̬u̬l śeeh;
tõõsõ talo pu̬u̬l oĺl käämäh Se || (ehalkäimisest) õli oma `naise `juures ehal käind Lüg;
poisid kεivad `kootis Khk;
poisid käin tüdrukutes ~
öö`ulkumas ~ putsal;
mo `noores `pölves `ööti ikka `neitsis `käima Krj;
putsul `käima Emm;
`jälle poesid köesid küla kaada Aud;
käis `kośjas [öeldi], ku käis `ööse tüdrukute `juures Kei;
`lauba `õhta poisid käisid lakas tüdrukute `juurdes;
`käidi nuoremates,
suvel,
kui tüdrukud magasid lakas HJn;
suvel käedi ehäl üle `õhtate Kod;
jõmp jahed ja `sõńnimas `käimesed kõik said `käitud SJn;
poesi käiva ü̬ü̬`jahti Trv;
meil `käüti iki tädirannan Krk;
noh,
nüit om na util käenuva Kam;
poisi käävä ehal Ote;
`aeleva `ü̬ü̬se `ümbre,
käevä `tüt́rigede man Nõo;
poisiʔ kääväʔ külä pääl `ulkman Kan;
poisi˽käävä˽jõõsa pääle Plv;
`tütrikka mano kääväʔ Se 3. minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena) käi asemelle,
`Kirju VNg;
käi kuo ~
kodo;
käi `lauta Lüg;
Ah `käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat IisR;
käi ruttu minema Pha;
Käi `välja Pöi;
käi potile Emm;
käi kuradile Mär;
käi kus kurat Tõs;
Käi kaśsi saba `alla Hää;
viss käi koeo,
käi koeo Juu;
käi `persse kui tuul,
tule `väĺla kui välk VJg;
käi lõale (öeld lehmale) Puh;
ma anna tälle üte vuraku,
siss käib nigu kera siist minemä;
ku mi̬i̬s õdagule tullu,
ütelnu [naine]: käi litade manu Nõo;
Käü persede Ote;
Käüʔ siva (jookse ruttu) Räp4. käiku sooritama (kaardimängus) mida mies maha käind ehk midä ülevell [tuleb meeles pidada] Lüg;
Käi lagele ~ `välja!
Pöi;
kei aga `trumpi,
sul neid kees küll Rei;
piab `maśti `käima Iis;
riśti äss käib `väĺlä KJn;
Käü˽`maśti,
ärtuʔ omma˽põrõ˛õllaʔ,
sa˽käüt pot́ti Urv;
Käüʔ `maśti,
ärʔ `müüdä˽käüʔ Plv5. suhtlema a. läbi käima, sõbrustama nad keivad teineteisega läbi Mar;
me põle pahased,
me oleme ikka läbi käind Juu;
tõene tõesega käeväd läbi,
sõbrad one;
nii läbikäemätä pualemehed,
et matusselegi ei lähä,
ei käi läbi tõesega Kod;
aga läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlid Vil;
ni̬i̬ ei käi läbi,
ni̬i̬ om pahatse tõene tõse `pääle Trv;
mea käüsi tast läbi,
miu `vastu olli ta `kangest `lahke Krk;
käesime käsi käest läbi,
es ole meil sõna vahet;
kes äste sõbra olliva ja läbi käesivä,
nonde kottale üteldi et,
ni̬i̬‿m nigu ame ja perse Nõo;
veneläse oĺliʔ esiʔ,
miʔ esiʔ,
es käü˽kokko sukugi Räp;
läbimisti ~ läbi|seg(amin)i, -segami(s)ti, -seite ~ läbisti(kku) käima suhtlema, sõbrustama `käidi läbi segamitte Kuu;
`meie `käimä `ühte `puhku läbimiste Lüg;
me oleme ammu läbisegamini köin Muh;
näd keiväd ikke läbi segamesi,
üks `aitab üht ja teine teist Mar;
me põle läbi`seite käind Kul;
nad oo `naabrid,
köivad läbistikku läbi Kse;
keisid teeneteesega läbistikku Tor;
nad on `kaugele läind elama,
põle änam nendega läbisegamini soand `käia Rap;
käime teiste inimestega läbistiku Iis;
kas te teste `rahvaga koa läbisegämine `käete KJn;
talu `rahvaʔ käivõ läbistikku Krl;
tõ̭nõ tõsõga läbitsikku `käümä Plv;
segamini ~
segami(s)ti käima suhtlema, sõbrustama `meie oleme ikke eluaja segamiste `käinu VNg;
keivad segamini,
ükstese jures `joomade pεεl Khk;
tää mina mette,
et nad sugolast olid,
aga segamini käisid Rei;
näd keiväd segamesi,
näd oo ikke sugulased Mar;
käivad segamine,
kes vastakute käivad VJg;
vaheliti ~ vasta|kuti, -misi käima suhtlema, sõbrustama `vassassutte `käimine,
`tõine käib `tõisel ja `tõine `tõisel [külas] Lüg;
ema vennaga käivad änam vaheliti Khk;
`naabrid käivad `vastamisi JMd;
meie käisime alati vastakute,
käisime vastakute avis,
tüel Iis b. kurameerima; liiderdama, vahekorras olema täis `õtsekõhe inimine,
ei käi `poistega `ümber ei kenegagi Lüg;
Ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib;
`Tantsul näed kes `kellega käib IisR;
akkas `laia tied `käimä Vai;
tüdrek köib laialt `ümmer,
aeab meestega `ringi,
köib meestega läbi PJg;
ta on selle naese `juures käind ja on `talle tite teind;
`öösse käib üks mees mitu naist läbi;
see on nii kaŕsk [tüdruk], see ei aja mehi taga ega käi nendega `ringi Juu;
kas sel mehel kellegi aru on,
se käib jo `loomadega `ümber Trm;
si̬i̬ [naine] käib va lojustega segamene Ksi;
see `käima seda tüdrukud moalutamas Pil;
ta om poistege käünü ümmer,
siss om `laskunu `näoge Krk;
mis aru sul onde om,
et sa serätse kaabakuga käid;
siss tulliva kuu`rõiva `küĺge ja nigu mi̬i̬s man käis,
nii `olli laits kah;
naesel `oĺli laits `varsti tulekil,
ike vana Juhan käis naesel säĺlän Nõo;
nakass üte opetejege `ümber `käima litsi `viisi,
`tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst;
ta ei˽käü˽muidõgõ,
taal om eiśs nu̬u̬r nańõ San;
tu̬u̬ naasterahvas üteĺ tolle mihe man käävät Plv;
mi̬i̬śs käve ilma `naisi piteh Vas || sugutama, paaritama kas õleta nähnd kuda kurg `mäŋŋos käib Lüg;
`uikil oled käenu ja `põrsi ei tuu Hää;
lehm on puĺli juures ära käind Ksi;
me lehm käis ärjä man ärä Krk;
meil om kiḱk `lamba `sõnnel ärä käenu Hel;
kas sul lammass om `oinil ärä käenu Nõo;
lehm `aelap pulliga ega kuu,
ei saa ärä käenuss Kam;
õhvakõnõ om puĺlil käümäldäʔ Urv;
no `jääski meil ta vana suuŕ lihm vana piimäga,
mitte ei saa timä `käünüss Har;
lehm ot́s `pulli,
käü pulliga;
tsiga käü pahral;
kaśsi˽kääväʔ ŕavvõl (indlevad) Rõu;
lehm käve jo `varra keväjä arʔ;
lehm ḱau häril;
määńtse härägaʔ ta käve Se 6. a. (riietuse kandmisest) vanad inimesed kεisid `paksude riietega Khk;
`talve `käidaks kinnastega Käi;
toredad tüdrukud,
käisid toredasti `riides Noa;
see `näikse üsnä `easte `riides keiväd Mar;
need tüdrekud köesid põlled ees Aud;
käib alasti (halvasti rõivastatult) Trm;
ta käib `siidis ja sametis KJn; [nad] tahav õige toresti eläde ja `rõõvis käiä Hls; [ta] käi mustan `rõõvan,
`leinäss Krk;
miu veli olli kolme `aastane ja iki käis ilma pögsetä Puh;
tõene ei taha alatude `rõivil `kävvä Nõo;
Ta käü ka `väega nirõlin `rõivin Urv;
käü ku vana raganõ,
mõista ei parembade hinnäst `rõivihe kah sõss `panda Räp b. (kantavast riietusest) neil `käisite `püksid `ühtelugu jalas Jõe;
kalave·nt̀skid - - esiteks kεisid `koltselt,
pärast tegid mustaks Jäm;
`kindad keivad `talve külmaga kää Khk;
Püksid keivad jalgas Kaa;
mo keige uuem kuub pole veel `selgas `käindked Käi;
`riided köivad `seĺgas Kse;
`soapad on mul juba mitu `korda `jalgas käind Juu;
ku särk `selgä akab `käimä,
lähäb pehemess Kod;
ni̬i̬ om joba är käünü `saapa,
pu̬u̬ĺkulunu Krk;
jalan käenuva suka Puh;
neidega (sukkadega) `võ̭idõ `ḱävvu,
olõ õi vi̬i̬l `kat́ski Se ||
fig temä tõśte `silmi i̬i̬n `olli vagane,
käis lammaste `rõivil,
aga sehest `olli `kiskja mõtsaline Nõo7. a. asetuma, (läbi) minema; (end) seadma Mihed kävid magama `paadi `pohja;
tule `väljäst,
käü kohe pikkeli;
kävin asemelle sirula Kuu;
käün `uuralli (viskan end pikali); `pääle `süömist `käüdi külite lesimä;
`naised käviväd `ehta magama Vai b. kukkuma, langema Küll siel o `järsküne `kallas,
ei mina tohi `mennägi,
et käün `viimaks kuger`pallu ala Kuu;
Ma keisi nenda otseti vastu maad et üsna `laksus Kaa;
nõu oo nii ääre `tassa vett täis,
et telgad keiväd ühnä maha Mar;
ei saa kepiga `käidud,
käin kummuli maha HMd;
käis ninali maha Koe;
miul küll ein käis maha ku suitseb Krk;
nii iile iä,
et käesit säliti maha Ran;
regi jõõrast ja visass `ümbre,
käesivä mõlemba pääld maha;
ma‿less kukõr`paĺli käenu;
karass mulle `ruśkuga `rindu,
miä käesi nigu mürätäp sinna tema sängi `säĺgä; [mul] jalg mõtsan väärätusi,
ma käesi säliti Nõo;
jassik `olli `väega `väike,
lätsid `ümbre ütte `viisi,
nigu kerä käesit pikäli `lumme;
lehm virutanu pullile jalaga,
puĺl käenu pikäli maha Rõn ||
tasemelt viletsamaks muutuma; põhja käima `Alle käind inimine varastab,
`räägib rumalast Jõh;
söast saadik inimessi jäi väheks, [elu] akkas ala `kεima Khk;
ta on maha käind JJn;
Kõrralik inime nakab alla käimä Nõo;
Pätt om üts alla käünüʔ inemine,
kes varastass ja valõtass Vas c. fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema käib kui kass palava `putru `ümber,
`katsub siit ja `katsub sield (ääri-veeri jutust) Hlj;
Käib `ringi kui munas kana (saamatuna) IisR;
`oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada,
kei `ümber kut `pεεta kana Khk;
Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemest äe olavad (hulkurist) Pöi;
käib nina seilas Koe;
alati käib `vingus,
parem ei `märka `ollagi Pal;
lai pomm,
`käibki nina `püśti Plt;
akkame ei saa,
käi ku kaśs palave pudru `ümbre;
te käit ku ärjä ikken (aeglasest töömehest); Käi ku munavalun kana (edasi-tagasi) Hel;
mia käesi mitu `tunni essitust (äraeksinuna); peremi̬i̬ss `ku̬u̬li ärä ja `pernane käis mehekeerun (mehevalus) Nõo;
Käip ku nõklu pääl (erutatult) Kam;
Käip nigu tigu,
aga süüp kui karu Rõn;
Ku tel rahahädä oĺl,
sõ̭ss käve nigu keerun Urv;
lat́s paigal ei˽püüsüʔ,
käävä nigu `piprõid `surhun Har;
Tulõ `õigõl aol kodo,
muido imä nakkas kärsitüisil `käümä (närveerima) Vas;
tõõne kääse kibõvallaʔ (kärsitult), kunass saa tu̬u̬ tü̬ü̬ tettüss Räp;
Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (eriti osavast inimesest); käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl (uhkelt); Jaań hiit jahe kivi vette,
siss naka‿i eläjä kiinih `ḱauma Se || (rasedast) ta on last käemäs KJn;
temä akab juba tõist ti̬i̬d `käimä Krk;
sääl ḱau jo kat́s tüḱkü Se d. (välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema 1.(nt tolm, suits, sädemed, vesi) `müürüst käüb `suoja Kuu;
lahve tuli keis `korssnast `välja Mus;
kui tuld liigutad,
käivad kirred üles Vll; [ahju] Rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuse änd Pöi;
sild (tee) `tolmab,
tuul `keerab,
justkut `suitsu köib üles Muh; [vee] pullid keiväd ülesse kui `sõutasse Mar;
küla alede suitsud käivad `siia Juu;
ahju paaś pial,
et sädemed ei käi `vasta lage JõeK;
teine oli alt uks,
kust suits käis `väĺla (rehetarest) JJn;
vesi käis `varba vahelt ülesse ku `virtsti Sim;
ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummi Kod;
meie suits käib ukse `kaudu Plt;
siiva ollive koŕv`vankre man,
kost pori üless es käi Hel;
maea `olli palanu,
tuli `olli karu `persest `väĺlä käenu;
kui ta kõneleb,
siss süĺg käib suust `väĺla Ran;
sõ̭ss tulõ kibõna˽käve˽ku˽tsärisi Urv;
`väŕski oluʔ `kiŕjäss alt ku kibõnaʔ (õhumullid) kääväʔ üless Se ||
fig tuli käis silmist `väĺla Kei;
pańd mulle serätse kähvi siiä kindsu pääle,
`õkva tuli käis silmist `väĺlä Nõo;
Vana paneb vi̬i̬l selle päävarjugi `käima (põlema) TMr;
kihuta `kimmõdõ hobõsõga tõisist `mü̬ü̬dä,
et tuli käü ratta `mutrist `ussõ Har 2.
(vihma-, lumesajust) vihma piisad käivad Jäm;
lume `kaabed akkavad `kεima;
sajupuru keib Khk;
lume peldad keivad Jaa;
eele mõni piisk köis;
lume `elbed köivad Muh;
vihmapihu käib Rei;
vihm keis läbi rätiku Mar;
vihma tibad juba käeväd Juu;
vihm käib riietest läbi VJg;
vihmapiisad käivad `vasta akent Plt 3.
(tuulest) tuul käib tua `pääle,
puhub tua `külmäst;
panema - - `kuue [selga], siis tuul ei käi läbi Lüg;
`kange tuul keib parand kattu;
tuul keib liidi ala,
tuli‿p aka pölema Khk;
tuul keib täna pagiti Mus;
Vähe `nuhka ikka käib,
aga see‿b tee tuulingule veel teist mõtetki Pöi;
kena tuul akkas uksest `sisse `köima Muh;
suur tuule hilling käis üle Phl;
tuul keib `lõunest Mar;
täna käib ea tuul `sisse,
täna saab tuulata Mär;
ku tuul pääl käib,
oo külm Hää;
tuul käib meie toa peal Juu; [märjad heinad] pannakse kärbistisse,
siis tuul käib sealt alt läbi Kad;
täna käib `kange tuul VJg;
tuule iilid käivad ühte lugu Iis;
tuul käib uksess `sisse Kod;
kuhja põhi oli alt õõnes,
et tuul alt läbi käis Äks;
ommuku ku tuul käis,
sõss [hakati vilja] tuulutama Trv;
neĺlä küĺle pu̬u̬lt käü tuul Krk;
ait tetti `kõrgõdõ,
alt jäi tühjäss,
et tuul alt läbi käib Ran;
tuul käip läbi saena `sisse; [mees] lõegass poole kuuse maha,
nüid käip tuul majale `pääle;
katuss om lagunu,
tuul käib `säĺgä Nõo;
tuuĺ käü lävest `sisse Har;
tõõsõst lävest käve tuuĺ läbi Vas;
tuuĺ ḱäu läbi saina, ḱjulm om Se ||
hum kut tuul läbi käib,
εεld teeb,
siis on peer Käi 4.
(lõhnadest) Orava`marjad `kasvavad siin,
hüä hais käüb Kuu;
kärtsu ais keib,
kui riiet `kuskil pölemas on Khk;
inimese ais käis ta käde (loom haistis inimest) Vll;
viina ais käis suust `väĺlä Nõo8. a. liikuma (mitte kõndimisest) jää käis,
`üösse akkas `käima tiad;
`vanker juhab `teine `puole voi `teine `puole,
käib `viltu Jõe;
pilve`rünkäd akkavad `käimä;
`suoled akkasivvad `alle `käimä;
mina ei usu sedä,
et maakerä `ümbär käib,
mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib Lüg;
Õlut `tuadi `lauale kadakase kappaga ja sie käis `ringi Jõh;
uued rattad ei käi `ümber Jäm;
`augusti kuu löpul kuu kεib irm madalast läbi;
kuue sülla vee pεεl,
sεεlt vöivad laevad läbi `käia Khk;
Kust kõue pilved `korda akkavad läbi `käima,
sealt käivad `terve sui Pöi;
na suur toŕm köis üle Muhu Muh;
köho peege `katki ja sooled käivad läbi,
käivad kubes Käi;
jää akkab `keima,
tuleb tagasi ja akkab `mördo rädima;
pää (päike) keib `lõunest `alla Mar;
üks suur kuĺp köis meil sedasi kauda küla,
kus pulmad olid,
`kardulid `tõsta Lih;
päe ei kei,
ike maa keib Tor;
Sua lagi käib ju ikki oma `mu̬u̬di Hää;
`vanker juhab,
ei käi tied Kos;
`kerged `pilved käivad,
taevas `sõõnas Jür;
sooled käivad kubemes Sim;
üks `uassa kuu käis eden ja ele täht järel;
meil käesid kotid ku tuul `vankrile Kod;
kella trikkel käib edesi tagasi KJn;
vanast olli järve käünü Krk;
sul käip vene kole sügäväst,
mul käip paĺlu õhemalt Ran;
nii `kange `tõstja et,
nigu `tuudsatap käenu kot́t masina mant obese `pääle;
taguots käib ike töörä töörä; [tal] sooliku käenävä kihel`konda (kubemesse) Nõo;
silmä terä eläss,
käü pää sisen üten `valgõga nigu väĺk Krl;
ratass käü viriläst Har;
t́sipa um `muutunu˽päävä `ḱaumine,
tuust põh́a`pu̬u̬lsest `aknast es paista˽kunagi päiv `sisse,
a no˽käänd Rõu;
ku jalassõʔ ei oolõʔ ütel `kot́sil - - siss nakkass regi `viltu `käümä Räp;
tõ̭nõ käüse ku maśsina,
pia‿i määnegi tüü kińniʔ; pilve˽kääväʔ,
muni vihmapisu jo tulõ Se ||
veri ei käi Lüg;
süda paneb vere `köima PJg;
`kamper paneb koledass vere `käimä Kod;
viin aab vere `käima Ksi;
veri akkap `käümä jälle Hls;
kui käed küĺmetivä,
siss `tuĺli lämmitämä - - käib jälle Ran || (peapööritusest) Pia käib `ringi,
`silmide ies lähäb `mustast Jõh;
pää akkas `ümber `käimä Vai;
Pea käib `otsas `ömber Pöi;
pea kεib nii `kangest `rinki Rid;
pia uemane,
keib `ümber JMd;
pia aga käis `ringi,
terve saunaga käis `ringi Kad;
piä käib ümmer,
ilm lähäb mussass Kod;
pea käib `ümmer,
ei kanna üleval `olla Plt;
miul käüś pää `tiiru Krk;
Pää seen nigu hällütäss `täämbä,
pää käü `ümbreʔ Urv b. (kiirest töötamisest) minu kääd enamb - - `kärmest ei `käined Jõe;
`toine `jälle `laskes sene `sarja aga `käia `ühte `puhku VNg;
lase omad käbäräd `käiä Vai;
Paneme rehad `keima Kaa;
paneme aerod `keima Rid;
lase käed `köia,
ää `laiskle Tõs; [eestniitja ütles:] `kõikide kääd käigu,
aga meie tüö `jõutku JõeK;
lahe kätel käedä,
et ei jää `uimama Kod;
küll temä olli usin,
käe käisiv ninda ku üit́s libin Krk;
lase kätel kävvä,
ärä suul `laske kävvä Hel c. (ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) `kuulen,
uks kävi ja [keegi] tuleb kohe sise Kuu;
uks äp kei,
`rüüstab parandad Khk;
Üks tuli teine läks,
kõrtsi uks see käis alati Pöi;
lova `sahtel käib `prεεgu tugevaste Emm;
Liida `siiver oli tahmane ja nõgine,
ei köin iaste Han d. lainetama meri käib vai `lainetab,
`valges `kopros kõhe Lüg;
meri kεis nii `kangesti kui me lainete vahel olime Khk;
Eele oli edäläst igänes vali,
täna viel käüb `laugjas laenõ maha Khn;
suured `lained kääväd nagu müürid Kod;
`väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde Ran e. saabuma (postist) Mool käi `lehte mitte - -
ela just kut kottis Pöi;
Männal käib koa aealeht Tõs;
kas teil Virulast ei käi Juu;
mul käib ikke omal leht kua VMr;
nüid ei käi meil enäm `seitungi `lehte KJn;
peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo;
elopäävä˽käve mul leht;
sõ̭a `aigo - - kiŕa˽kävevä˽talo nimmi `perrä Räp;
`t́seitina ~
kasedi kääväʔ;
leht käu Se f. fig ühe valdusest teise valdusse minema laada loomad,
nee keivad ühä kääst teise käde Khk;
töö käib ühe kääst teese kätte Juu;
Käib ühe käest teise kätte kui mustlase püksi nööp Pal;
tüdruk käind käest kätte Plt9. a. ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) `mootur jääb `seisu,
sa‿i saa teda enam `käima Jõe;
`kellod `käiväd vahel ede Vai;
keribud keivad Khk; [veski] tiivad käivad `ühte `vääri Krj;
Ratas akkab rõugu peale `käima (hõõrduma) Pöi;
kell kεib tikk takk Emm;
kell köib `ühte Tõs;
kell käib taha,
ei jõua edasi `ühti Juu;
`veski tiivad käivad `ümbar VJg;
`õhta käis mõni neli vokki nõnna et kella `kümneni Trm;
tuule `veski ku tuult ei õle,
longib käedä Kod;
katal käis,
aga masin veel `seisis Lai;
`veśke pannass `käimä,
akats jahvateme Krk;
voḱk pidänu nii `tassa `käimä,
et `kiägi es kuule Puh;
serände `väike tuul,
si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i pane Nõo;
`tõuka kell `käimä Kam;
mi˽kell käü üüpääväga kat́s `tuńni ette Har;
kell käü kuvvõda pääl ~
kuvvõdat;
pannõl piat [koodi] varrõ otsah `üḿbre `ḱauma Se b. toimima, funktsioneerima [siis] Hakkas küll juba äri `käümä `Suomega Kuu;
Küll oleks kena,
kui maailmas keik keiks sedati kut peaks keima Kaa; [veisel] oo keelika viga,
`antse `rasva,
et mälu `jälle `keima akkab Jaa;
meiereid akast `köima Muh;
koolid akkavad `oome `käima Rei;
`tih́ked `juused kui kamm läbi äi käi Khn;
nüid pöial käib ilusti,
annab `liikuma Kei;
see lukk on rikki läind,
see ei käi `easte Juu;
ing ei taha `käia,
jääb `kińni VJg;
lukk ei käi KJn;
`juussed om ärä vanunuva,
kaḿm kah ei käi läbi Ran;
taba hukka `lännü om, ḱäu‿uiʔ Se ||
fig Kääse ku Andso viiol (on heas korras) Räp 10. a. (äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) Külm kävi vähä läbi ja kohe löi mogad kaik rakku Kuu;
naba `aigeta,
`käivad nisukesed valu `iilid kohe VNg;
`külmä värinäd ja palava `iilid `käiväd Lüg;
`luksud `kävväd Vai;
körvedised käivad Jäm;
möne obusel kεivad iirid ülal;
lehmal kεivad puhudised,
kut köht `liiga täis oo;
juba pεεst läbi käib see kisa Khk;
lahk kεis läbi,
`tömmas suu `kiiva Mus;
Sii akkab nõnda kõhe,
käib nõnda abudest läbi Pöi;
`jalge sees käivad krümbid Käi;
jälistus käis läbi Rei;
see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmusin) Kul;
kõõksud käevad,
üks räägib sind takka Mär;
valu ood köevad,
se `öötas kirm oleved Kir;
va külmad kivi parandad,
`jalgel akab külm,
jalgest köib läbi Mih; [vastumeelne jutt] Käib läbi nagu vile sia pääst Hää;
röhatesed käivad üle Ris;
lapsel kluksud käävad Kei;
`aigus käib kallal `ühte `puhku Juu;
teine räägib taga kui nõksud käivad JõeK;
mul krambid käivad `jalgus Tür;
laulab väga eledast,
käib läbi pia Ann;
`väituse iilid akkasivad `käima `kange `väega Kad;
ku [laps] akab `sündimä,
siis kääväd kinnitused Kod;
külm kõrvust läbi käind Lai;
valu jooned käeväd südäme `alla;
temal käeväd `tihti `rõuged KJn;
rambida käeva `jalga Trv;
aigu kävve ja uni tükip `pääle;
kõrvetse käüve `rindu,
ku viga sehen om Hls;
värin käis üle ihu,
surm läits üle `avva aseme Ran;
`õkva valu ju̬u̬n käiss südämest läbi Nõo;
Tu̬u̬ käve jo˽kõ̭gõst lihast ja˽luust läbi;
ki̬i̬ĺ `pańti kińniʔ,
kõ̭nõlda as saaʔ,
muidu‿gu `süäme `puhkusõ˽käveʔ Rõu;
`rüöhkeʔ kääväʔ pääle söögi Vas;
jumõʔ kääväʔ üle iho Räp;
`naksi latsõ haluʔ `ḱauma Se;
peal(e) käima aeg-ajalt hoogudena esinema tämäl käib `langev `aigus `pääle Lüg;
nii `kanged aigud käivad peal Pöi;
sennel käib laŋŋe `aigus pääl Emm;
aĺltõbi peab oo `kaupa `peale `käima Vän;
kae mitu `korda siĺma pial käind Kad;
tõbi käib `pääle Puh ||
regulaarselt esinema tal käivad naiste asjad Rei;
kuu `rõivaʔ,
mis õga kuu kääväʔ Se b. esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest) `tuule `iilid `käiväd `vihmä ies Lüg;
vihm akkas mere peelt pagidega `keima Mus; [ilm] vahel üsna vaga,
vahel suured tormi joonid käist Emm;
sado keib ilinga aaval Mar;
suured torma ilingud käivad Var;
oli varjolese `kohtes,
kos kevadi külm ei käin peal Ris;
sügise käevad öökülmad;
kuevad välgud käevad `õhta `aegu Kei;
kui tulispaśs `käima akkab,
siis tuleb teisel kolmandal pääval `vihma Juu;
aned lähvad,
allad `käivad Amb;
sügise akkavad `allad `käima Iis;
vihmad akkavad `käima jaanipäeva `ümber Trm;
`uassa läbi rajod kääväd Kod;
üks välk käis teese järele;
kui juba iilid käivad,
siis on vihm tulemas Plt;
välgud käevad,
toodustab,
sügisese öödel,
toodused käevad SJn;
laoritspäevä ja `pärtlispäevä vahel käesivä alled Ran;
akan om `katski,
säält käip küĺm `sisse Nõo;
`piḱne käve päiv `aigu, `taiva alunõ oĺl nigu üt́s tulõ meri Krl;
nakasõ halla˽`käümä;
välgüʔ nu̬u̬˽`kävve tsihh ja tsähh Har;
`piḱne käve ku kärdsäh́ti Rõu;
`piḱne käü,
mugu müristäss ja,
lü̬ü̬ `väĺkü;
naaśõl oĺl hulga `hainu kuivada˽kotoh,
vihmasagara˽käveʔ Vas ||
sui köib talve järele Muh;
sui käip `talve järel,
`talve käib sui järel Juu;
suvi käib talve järele VJg;
suvi käu talvõ `perrä Se 11. suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma [karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite Lüg;
vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä Vai;
`kerve silmast keib `kerve vaŕss läbi Ans;
pisine rada keib metsast läbi;
`valged pilve kiud keivad üle `taeva Khk;
paet obune oo iire`karva,
must sooń keis seĺja pεεlt läbi Mus;
Üks `üüdis tuule aga,
teisel oli noa laev,
`sõuksed joonilised pilved käisid öle `taeva;
Oli ikka pidu ja oli pidu laud ka,
öle toa käis;
vee tori,
enne keis kaolt rehala Pöi;
kut köho all `valge tükk käib öles,
siis on pugo lehm Käi;
silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär;
vanasti [sohu] köis tamme pakudest tee `sesse Mih;
rie kaust käib paku `otsade pealt läbi Ris;
`talve põle `jäĺga `käimas,
siis on `umbe,
lumi sügav Ann;
polgu adjudant,
suured ma˛i·lma nöörid käisid `risti siit rinna eest läbi Pee;
`lantspu käib `vankri alt läbi Sim;
tee käib ukse alt läbi;
räśsik o `vaĺkjas,
juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod;
viisul on ormad - - kust paelad läbi käivad Lai;
`purded ehk tõkked kääväd oeast üle KJn;
tii käib kiverdi kõverdi Trv;
massal kävve soone läbi Hls;
ihu `ümbre `panti talje,
ta käis `ümbre `rindu Ran;
`keŕkuti̬i̬ käis `mõisast `mõisade;
suur tannum käis `ümbre külä Nõo;
si̬i̬st `Leipsi palost käve kaŕati̬i̬ Vas ||
fig, hum Pilk kävi läbi `nindagu kali `mustlasest Kuu12. a. paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema `paadi `seuras kävi `enne üks viistoist ja kaks`kümmend `verku Kuu;
korop käis rie pial;
aam`palgid `pannasse `este,
siis `käivad venitused,
siis sarikad Lüg;
laba`kindad,
nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies;
kus kaks ovost käviväd ratta ies,
siis `tiisel oli kesk`paigas Vai;
vanadel meestel `piipudel kεisid kaaned Jäm;
ake keib `ingede `kaelas,
siis ta liigub Ans;
telgas käib obuse seĺjas;
alus kot́t keib all magada Khk;
see küla keis Mustjala möisa ala Mus;
Piip keib suus Kaa;
`pealmene kivi käis [veskil] ikke kõva,
alumene kivi peab `pehmem olema;
aerud keivad `tollide vahel Pöi;
vammussel köis pussakas `peale Muh;
linad käivad sii kappis Rei;
`pärled käevad `kaeles Mär;
liiämür - - köis `ümmer ah́o Vig;
murispuu `piäle köiväd paarid Var;
jalaste `sisse köivad kodarad Tõs;
paĺgi kelk käib ree taga,
paĺgi otsa all Juu;
Säŕk käib kõige all Jür;
põld ein käib `jälle `rõukudes puude pial Pai;
linutamise aal käis põll ies VMr;
obused käivad `trengidega ies VJg;
trepil käeväd lavvad `piäle Kod;
Kalmumäe oli üks koht - - Ellakvere küla `alla ta käis Lai;
see järi käib `kamrisse,
toop käib naela `otsa;
`kartul ja oder käisid ühe põllu pial Plt; [talu]koha `kõrva käis suur mets;
riiv käib ukse ette;
tallukad keisid sukkade `otsa KJn;
`viina pit́s käü ehen ja saiapala pääle Krk;
soolikad ja magu,
südä ja kops,
ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran;
`kampsunil käis verrev nü̬ü̬r `ümbre kaala;
saena `sisse olli `raotu nigu akan,
aga laud käis ette Nõo;
`olli serände `vanduss,
kos piibu pää ja vaŕss `sisse käis Nõo;
ega kaara maad es kõrrata,
`kartlimaa käis jälle `kõrdamise ala Kam;
puu annum,
ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu,
pidit `ki̬i̬tmä Rõn;
`Tõrdulõ käve kaas pääle Urv;
Su̬u̬hara käü Tśolgo `kerko ala Räp ||
`ukse `aagil on obadus,
sie on kuhu aak `kinni käib VNg;
sie `priesi käis vel lugus Vai;
kui uks oo `niisked saand,
oo ää `pahtund,
siis äp kei `eesti `kinni änd;
`pastli paelad - - keivad jala kurgu peelt kogu Mus;
nõela tooś on nagu priĺli tooś,
keib `lahti kesspaegast Kul;
Levaahe `oĺli ka rihituas,
ahjusuu,
`siivrega käis `kińni Hää;
preesil oli tilgut,
sellega käis `kińni Juu;
aeda uks käis lukku Äks; [kanga] sõĺg käis kokku,
tal olid tihvtid ots,
tõmmas `riide pinguli Plt;
egä sõrme sehen om kolm `końti ja kos kondi kokku käevä,
nu̬u̬ om jaku kotusse Ran b. kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema sie on `ranna`rahva sana,
maa`rahval seda sana ei käi Jõe;
vanad [pere] `märgid `käivad edesi Hlj;
südä on `suurest `kasvand,
sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta;
kilimittud `käivad `kõige `rohkemb `külvamise `juures Lüg;
`paljo ei `käigi ühes kuos neid ribilaid ja `ruopisi Jõh;
kεib teil ka `naarid maas Khk;
ega see‿s käi so `kohta mette kui ta nönda `ütles Vll;
Si̬i̬ käib `jälle sööma aśja `kohta;
Poomakas on niisama `käidav sõna ku `tu̬u̬kam või kaigas Hää;
see sõna Kaiu `keeles nii ei käi Juu;
klubid pidid - - `käima ajutiselt raha ase`täitjaks,
olid papist ja nahast Kad;
`rahval käib sie pruuk;
`rahva suus käib sie jutt VJg;
üks moenasjutt käis,
minu emä kõneles Kod;
`kõŕkjas mees,
tema `tahtmine käib Pal;
mõni raha ei käi enam Plt;
anijalg käip vedru asemal Kam;
tu̬u̬ [sõna] om mõ̭nõl tõsõl nukal käümän;
tu̬u̬ käü kõiḱ üte põhja `pääle (tähendus on üks) Krl;
kas se raha käü vi̬i̬ĺ,
see om `väega vana Har;
meil ḱäu śjo sõ̭na nii,
sedä`väŕki Se;
maha käima tarvituselt kaduma `Kõiki `eńdisi sõnu ei räägita nagu `luibu ja poogat́s või,
`vaata `seuksed sõnad käivad meelest maha Hää;
si̬i̬ vana kuńts om maha käünü,
sedä ei `peetä änäp nüid;
si̬i̬ mu̬u̬d om joba maha käünü Krk ||
sisaldama, mahutama vakkamaid käis vist `tiinus kuus tükki Vai;
kümme pöo keib kärajas Pöi;
neli `korteld käis `toopi Emm;
kaks käib `kümnes viis `korda Käi;
veerandikkusi käis kolm tükki `tündre peal Kos;
viis `vihku käis `sõnna `parmasse Tür;
kaheksakümmend `vihku käis `kuormas VMr;
paelu sihuksid [nagu sina] naela `peale käib (teist halvustav küsimus) Pil13. a. (vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind,
aga [on] käppadega `piigistand;
kork`pendrid `käivad `laeva ja `silla vahel,
nad `oiavad,
et laev ei käi `vastu `silda Jõe;
`Ninda käsi`päidi suruss kogu sen [lapse] pää `ümbärt`ringis läbi,
`ninda et mitte üht `ainusa `kohta ep ole jäänd `käümättä (puutumata) Kuu;
`kirves käib kive (kivvi), terä maas;
`luomad juo `kεiväd lage,
`sõnnik on nii `kõrge Lüg;
Tämä mõttel,
et `milla nüüd `vankri rattad kokku `käiväd Jõh;
`küüner`pohja käis `vasta `lauda,
`irmus valus oli Vai;
Aisad olid lühiksed,
regi akkas [hobusele] `kandu `käima;
Lase obu `sõnna puu `varju,
siis sadu‿b käi peale Pöi;
`pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg;
siis akati `lüöma kahe kolme pindaga ikk,
nõnna‿t `korda käis Koe;
laua tükk käib lati `vasta Kad;
pea käis `vasta ust;
puud kulund takule,
mis `kuskil teineteise `vastu käivad VJg;
kui kaegass `küĺge käis,
siss [koer] niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran;
varvass käis `vasta kivi Puh;
tu̬u̬ om irmuss ku oss käiss kas `suvve vai `siĺmä Rõn;
pää käve `vasta `tulpa Se;
kallal ~ man käima fig sööma; (vargsi) puutuma neid putakuid o koa,
mis `kapsa `lehtede kallal köevad Kir;
vanames köis uie kardulde kallal Mih;
kui varas oo kallal köin,
kuevab [koirohi] ää Aud;
Nää,
iir on jo siin või kallal ju `käintki JJn;
poiss `oĺli üitskõrd kasti man käenu ja raha ärä `võtnu Nõo ||
fig ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl,
ei saand magada;
nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind Lüg;
mitte üks jumala tang pole mu `kiele peal käind VJg;
`jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai b. ulatuma, küündima; külgnema `süksül kävi vesi vahest üle tie Vai;
see Soege nina,
üks va kivi rümp,
kεib mere `sisse Khk;
`meite `loomde karjama kεib `senna `vastu Kär;
mei pöld käib Putkaste `maades `kenni Käi;
mere löugas käib maa `sisse Phl;
`Lainõd `käüväd üle muuli Khn;
`Seuke maanurk,
käib `merre,
si̬i̬ on maanina Hää;
kevadete käis siin vesi JJn;
paisetus käib jua südame alla VJg;
tule ülesse,
mul käib redel senigu aŕja `alla Vil;
Paistus käü süäme ala Vas ||
fig anna nii et - - valu süd́ämede käib (nii et aitab) Ran14. mõju avaldama, mõjuma Käüb `jalgule kohe sie `tärdäelemine (askeldamine) Kuu;
käüb `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj;
kõik tööd köevad käte `peale Muh;
möni toit käib södame `pεεle Käi;
`raske töö käib kere `peale Vän;
sańt asi,
käib `mulle südame `peale Juu;
sie tüe oli ikke `raske tüe,
käis nii käte ja jalte (jalge) `piale Rak; [ketramine] akkab `pihtade `piale `käima kua Sim;
Käib tervise piale Trm;
`letre (elektri) `valge kävvet `silme pääl Hls;
si̬i̬ käüp miul periss enge pääl,
ku tõine miut `sõimass Krk;
tü̬ü̬ käib jõvvu `pääle Puh ||
fig (kaetamisest) on `aige üks luom,
siis on `tõise kade silm käind üle Lüg;
teise inimese kuri silm on siit üle käind,
kurja silmaga `vaatand Jäm;
`põrssad jäid kõik nii pasale ja - - sis oli sańt sõna tal üle kεind PJg;
kade silm käis üle ja pani loomale täid `seĺga Kos;
vahel lapsed jäed `aigess,
`üeldi,
kuri silm üle käänud Kod;
kui latsel midägi viga,
üteldi et kuri siĺm üle käenu Ran;
kuri siĺm om üle käenu,
lehma om ligeda nigu `mõstu Nõo;
ette käima altkäemaksu andma olid selle asja pärast ede keind Khk;
(kaela) peale käima paluma, manguma, keelitama; nõudma Käüb `pääle `jüskü luu`painajas Kuu;
käib kõhe `pääle kui `mustlane Lüg;
mis sa käid `ühte `jooni nii pailu mo `peale Vll;
Äi sealt soa ilma peale käimata midagi Pöi;
küll käist pεεl,
aga ma pole mette joond Käi;
akkas `moole `peäle `käima,
anna koht kääst ää Juu;
perele käisin [tööga] kõvaste `piale,
ei soand sis `keegi `armu Kos;
jusko `painjas käib `piäle,
anna ja anna Kod;
nigu `mustlane käib kaela `piale - -
ikke anna `talle Plt;
käib kui uni `pääle Puh;
Nika käve pääle ku ma˽`tääga üten lät́si Rõu15. (midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama usu `nööri `mööda kεib kuni elu otsani Jäm;
mis viha vaen tal Kuti `vastu on,
`ühte `jooni käib teise kohe (vastu); ne käivad egas `asjas nönda kut käsikääs üksteisega Vll;
ta peab ikka `öiget `säädu `keima Jaa;
ma pian ikka `seaduse järel `käima Juu; [kui] laps vanemate `jäĺgedes käib [öeldakse:] kudaśs känd,
nõnda võsu JõeK;
sie käib mu kielu `vasta VJg;
vanass kualin `testi eel`kiŕja. ku̬u̬l`meister kiŕjutas ette,
sa kiŕjutasid ärä et käsi käis ku̬u̬l`meistri õmaga `üste Kod;
si̬i̬ [laps] om joba käsu käijä,
ta käü mõne käsu ära joba Krk;
ta käib vil emä `jälgin Nõo;
ta pidä `säädüist, ḱäu `säädüse `perrä, ei ḱäu `vasta `säädüist Se;
kohut käima õigust nõudma, protsessima `aksid kohut `keima,
tεεb millal see `otsa saab Khk;
ma pole kenegiga kohut käind Käi;
keisid ikke kohot,
aga ei sest tulnd `ühti Mar;
akkas - - landrahiga kohut `köima Mih;
ärraga käisime kohut VMr;
käisid kohot ka ike natuke KJn;
`vannu ikki vi̬i̬l nakassiva [vennad] kohut `käimä;
kaits `paari käenuva kohut kaits `aastat,
siss keŕk lahutanu [abielu] ärä Nõo;
nii tark poiss oĺl et,
käve vi̬i̬l herräga˽kohut kah Vas;
käüse kohut uma külä mehegaʔ Se16. a. toimuma, teoks saama Minu esimäne `Suome reis kävi hüäst Kuu;
`ninda on käind,
`ninda käib edesi;
sie vana jutt käib `põlvest `põlveni edesi;
sõda on `käimäs Lüg;
paneme töö `käima;
kuidas see laul keib Khk;
Üksi koari `niitmine käis nõnda,
aketi kohe äärest `niitma;
rebasejaht käib `talve läbi Pöi;
meil on `metsas juba tööjärg `käimas Emm;
rehepeksud,
need kεisid ikka käsil Phl;
tants köis edasi;
eenätöö see köib ike `endist `moodi Vig;
teada küll,
kudas need asjad köebad Mih;
rukki `lõikus käis sirbiga;
rehepeks käis vardaga Tür;
mõesa moonamestel sel käis `küindlapää üless `ütlemene Pee;
vihu `leikasid `vaĺmis,
ega sis,
sie käis nõnna mis `välkus kohe Koe;
kos sinä õlid,
ku lahing käis ranna jäären Kod;
pośte aśsad käivad laialt Plt;
nigu `riibmine ja sugimine,
tu̬u̬ käis iki rehägä Ran;
`aiga`mü̬ü̬dä asja käevä,
ripa rapa rista `kat́ski; [sünnipäev] käip kõik nätäl Nõo b. muutuma minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd `palju pisemmaks;
kui lähäd `puosta `pääle,
peräst kui tugevaks käüb,
saab `oite ala valatada; [kiluvõrgud] olid juo vähä `käüned `pehmeks Kuu c. edenema, laabuma tämä kääs `käiväd kõik tüöd,
midä kätte võttab Lüg;
lase kaup `keia,
mis sa tiŋŋid Khk;
mis se ärja küńd oo‿s - - ega se na ruttu köi [kui] obustega Lih;
mida `rohkem sa teed seda tööd,
seda parem ta käib Ris;
töö akkab tagurpidi `käima,
ei lähä edasi `ühti,
ei soa ärjapead väĺlalt ää Juu;
sie käib `kähku kui käki tegu JõeK;
`vaatab kuda ni̬i̬d elod akavad `käimä Kod;
tü̬ü̬ käis ku soras Kod;
tü̬ü̬ käip täl käen nigu käki tegu Nõo;
tü̬ü̬ kääse mul nii virgast nigu tuli püśs Räp;
las(k)e käia ergutus-, heakskiiduhüüd lase vade `käüä! [hüüti] ku midägi `lähte hüäst Kuu;
lase aga `köia,
mis tal oo Aud; [üks] tahab `riakida,
teine on `valmis `kuulama,
`ütleb et lase `käia Lai;
mis sa kurvasted,
muud ku las aga kävvä Krk;
`laske nüid käiä,
nüid ei massa `aiga `viitä Hel;
herr üteĺ oma kutsarilõ:
las kävvä Räp || (erilise leksikaalse tähenduseta) nisuke juomakalts et lase `käia Kad d. (käekäigust, hrl küsimusena) kuda käsi käüb Kuu;
kuidas käsi keib;
kuidas käpad keivad Khk;
nönda küsitakse ka,
kudas käbarad käivad Vll;
Soldati käsi äi käind sõjaväljal mette `easti Pöi;
kudas käsi keib koa sis Mar;
kudas käbäläd köivad koa,
küsitse teese käest Tõs;
kudas so käsi käib koa nüid,
põle sind kaua näind Kos;
kudas käsi käib,
kuis elad Puh;
vanast üteldi et,
murra `murtust ja anna `antust,
siss käib su käsi äste;
käsi käip periss äste,
rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun;
tõene küsip,
kudass käsi käib,
tõene `ütleb mes tä käib,
`käissest `sisse,
`käissest `väĺlä Nõo;
täl `höste käsi käu,
tä om õ̭nnõlinõ mi̬i̬śs Se17. kostma, kõlama käräkäs käis äkkist Lüg;
`Järsku käis `irmus `raksatus IisR;
köhimise ääl keib `kaugelt käde;
keis `irmus röögatus Khk;
Kurgede ääl keib soost ää Kaa;
vali `öilamise ääl käib metsast Krj;
Pisike kabin käis korra kaudu akent;
Irmus nina norin käis teisest toast Pöi;
suur kõve kärgatus köis Muh;
Üks vali kärts köis ja tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han;
sel on kõva kops,
eal on nii vali,
käib üle kõigi;
mõni sõna käib tal nii ulluste;
krapi kõbin käis kätte Juu;
käis üks plaks Trm;
akasid paagud `käimä,
`püśsi `laśti;
ele särdsäk käis Kod;
suuretüki paugud käisid Vil;
laksu käüsive Hls;
kuuli ku tu kärts käis Ran;
suur kärävüss käis Kam;
sääne käŕäk käve kuʔ Se || (kuulujutust) Jutt keib,
et meite `koloo·si tulne jälle uus esimees Kaa;
jutt käib nii Puh;
jutt köib suust suhu Tõs;
ja mehe kah olliva paraja praava mehe,
naĺlajutt käis Nõo;
ütevahe käve˽jutuʔ et,
kel paĺlo rõivast um,
tu̬u̬l võõdass rõivass arʔ Rõu18. a. püsima, kestma, vastu pidama õlekattus,
kes ikke `oskas tiha,
käis sada `aastad Hlj;
see käib mo põlveks küll,
jääb järälegi Mär;
nied raag`nahka `pasled jälle `ütlesid et,
ega nied ei käind midagi Amb;
panin kinnastelle uued lapid `piale ja käisivad `jälle VMr;
teine paĺk käib,
teine `pehtib ruttu. maltspuu ei käi `kuigi kaua VJg;
pehme vikat́,
ühe suve käis Kod;
`päätedu `saapa käevä tõenekõrd nigu `vastsegi Ran;
tu ei upu˽vette,
ei pala˽`tullõ,
käü alasi alalõʔ Har b. kõlblik olema tegin alusse `einä,
`luomad ei süö,
aga alussest käib küll Lüg;
`Mulle käib minu `naine küll,
mis `teistel tämaga tegu IisR;
See kivi käib just sönna kohta Jäm;
seda kεib mäledä noordel ning vanadel Khk;
`Meite asema `riided käivad veel Pöi;
nee käivad mõlemad,
rumalus ehk loĺlus Kei;
sina ei tea,
mis meil käib ja mis ei käi VJg;
sarap̀ust [saab] ikke kõege paremad vitsad,
paju,
si̬i̬ ka käib Pal;
prae rasu käib igäle `poole KJn;
sukass ja `kindass kõlvass,
sinna käis [lõng] küll,
aga `kangade es `kõlba Ran;
meil serätse söögi ei käi;
iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb,
et küll tä käib Nõo;
kae,
kas tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om mürre Võn;
säärän madalik hopõń om,
talu hobõsõss õks käü Har;
su mõttõ˽käüvä˽kõiḱ `mõtsa,
na mõttõ ei käü˽kohegi Se || (tehakse) se [reha] varss käib kuusest JJn;
lepapuust käib `kapsa tõrss VMr; [kuhja] malgad käisid kase vemmaldest Sim19. käärima (hrl õllest) õlut akkab `käimä,
lüöb `alli `kõrra `pääle juo Lüg;
oluve `aami `panna olut `käimä Vai;
ölut kihiseb `keia;
ölut kεib suurde `kelladega,
suure `körge vahu ajab üles;
ölut läks kihe `keima,
kui ta pailu palavaks leheb ning `keema akab Khk; [õlu] akkab `keima,
linakord pεεl juba Mus;
õlut `lastasse köia `tõrdes Muh;
see oo verre,
kui ta alles köemätä oo;
verre pannasse `köimä,
siss lääb jälle õlless Vig;
õlut juba köin,
`tarvis vaadisse aada Tõs; [õlle] ramm käib ää. [kui] `lasvad `liiga ära `käia,
ta siis viha ja segane keik Ris;
kui õlut paelu käib,
siis käib rammu `väĺla Juu;
Kali `käima ei akka `ilmaski Jür;
nüid on õlut käind,
võib `ankrusse `panna Ann;
õlu tahab käedä ja seessä õma aja Kod;
virre on käimata õlu Ksi;
õlut on käemäs KJn;
õlu es lää `käime,
juśt ku rokk ollu;
peris tävveste ei lasta är kävvä Hls;
`tu̬u̬brin läits õlu `käimä ja vatutama Nõo;
virel ei ole `pärmi sisen,
kui käi joba,
siss om õlu Ote;
kui õlluʔ nakass `käümä,
pandass kõva pütü `sisse Räp;
oluʔ om ar ḱaunu,
maidsat kas tä om ka kõva (kange) Se;
külma käima 1.
puudulikult käärima kui ta kuidagid `sooja saab vöi loksudud,
siis akab uuest `keima,
seda `üitasse siis [et] ölut keib `külma;
`külma kεind ölut kut udu leheb lage,
ta nii pönevil sεεl sees Khk;
`Külma keind öllel seisab keima kord ikka peel Kaa;
Õlut läks külma keima Pöi;
`küĺmä käind [õlu] siis oli `äśti magus ja Juu 2.
(vallasemast) va `külma käind tüdruk,
`värdja ema Pha; [tüdruk] läks kodu `külma köima;
see [tüdruk] oo koa `külma köin Muh20. (ihade või himude kohta) Meeste isaldused keivad veini pudelite järge Kaa;
käib imu tämä järele juba `mitmed ajad Kod;
temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel21. (lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse) Tämast `saamatuma ei `käigi (polegi olemas) IisR;
kaŋŋas ei kεi kenast Khk;
Seda tuli vähe ette,
et ta (kangas) pole käima akkand Rei;
löng on kibas akkan `käima (kangaveast) Ris;
ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu;
ole kõigin paegun `leṕlik,
käi alt varvaste teistel,
sis saat iluste läbi Puh;
kusi om kinni,
ei käüʔ kusi Krl;
tütär üteĺ et,
ega ma üle imä ei˽käüʔ,
mis imä otsustass,
tu̬u̬ um Plv;
mõ̭ni (taskuvaras) käsegiʔ `laato piti,
karmanit piti Se;
käes ~ käsil käima kasutusel, kasutada olema ärjad pole täna kää keind Khk;
See ju vana kää keind (kasutatud) riist juba Kaa;
see obune peab alati kää `käima,
ei soa rahu `ilmaski;
mis seesäb,
se on `liikumata vara,
mis kääs `käia on,
se on `liikuv vara Juu;
kääs `käidavad asjad,
nõud,
mis alati pruugitavad on VJg;
si̬i̬ raud mes käsil käib,
ei ruasseta `ilman;
`suapad akavad kõhe käsil `käima Kod;
läbi käima 1.
(proovi) läbi tegema, läbi minema nied on kõik minu kääst läbi käind VMr;
üks mehine mees,
kui ta kõigist aśjust läbi käib Pal;
raamat käis `enne `sensurist läbi KJn;
siss `olli loosi alt läbi käenu Hel 2.
(seedimisest) köht oo ummussis,
äi käi läbi mette;
paljas vesi käib läbi,
kut sehest `lahti on Khk;
Kase karba vett `joodi - - kui sihest läbi keis,
siis vöttas köhu `jälle `kinni Kaa;
köhutöbi oli,
köht käis läbi,
paĺlas vesi oli Pha;
Kui köht läbi keis,
siis [mustikamoos] `tõmmas `kinni Pöi;
kõht on ummuksis,
ei anna läbi `käia Vän;
pihta ~ sisse käima pilkama, nöökima; taga rääkima Olga on `valmis ikka teiste `pihta `käima Khk;
Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib;
`Kange teiste `pihta `käima Pöi;
Möne mihel aa sihane sant mood,
et käib teistel sisse Emm;
Ära katsu si sisse käie midaged,
sa mötled et ma ni tolgus ole et ma‿p saa aru end Käi;
üle käima 1.
ületama, üle olema, parem (tugevam, tähtsam vm) olema `tõine käib ramuga `tõisest üle;
mina‿n käi sest tüöst üle,
mu jõud ei `kanna üle Lüg;
ta söna pidi ikka teistest üle `keima Khk; [laps] Lihab ju nii `raskeks,
jõud äi käi änam öle Pöi;
eks tervis kõege parem ole,
üle selle‿i käi `keegi Var;
kubjas köis meeste üle Aud;
valla talitaja peab kõigist üle `käima,
mis tema `ütleb see peab olema Juu;
kasu pidi kuludest üle `käima VJg;
naene käib üle mehe,
ku mi̬i̬s lähäb väimehess Kod;
jumala käsk käib üle kõigi Puh;
si̬i̬ asi käib üle miu `mõistuse Nõo;
timä helü piat õks tõisist üle `käümä Har;
mu joud ḱäu sust üle;
`uhkuss käüse üle rikkusõ Se ||
ta ḱäu üle sõ̭na,
`kullõ õiʔ (on sõnakuulmatu) Se 2.
vaatama `laskes silmad üle `keia (vaatas üle) Khk;
ma olen seda `aśja näind,
mu silmad on sealt üle käind Juu;
mu silm käu üle,
s‿ma näe kõ̭iḱ arʔ Se 3.
(kogu tervikut hõlmama) lademest `üieti,
siis sai `vartaga üle `käia VNg;
Vanasti said viljapöllud kohe peele ösumist uiesti üle keidud Kaa;
Lahing käis öle,
tegi maatasa kõik Pöi;
Pole sii einamal `seaste suurd `niita midagid,
aga ma pea ikka vigadiga üle `käima Rei;
lademed `kiera viel teisip̀idi - -
siis [sai] `jälle kord üle `käidud (pindaga pekstud) JJn;
va kase põngastik - -
eks ta vikatiga pia ikke üle `käima VMr;
kui lade oli püeratud,
siis sai teist pidi `jälle kaks `korda üle `käidud Sim;
kui vihm üle läits,
said iki `viĺlä,
aga kui põud üle käis,
es saa midägi Ran;
ümber käima käituma, kohtlema; tegemist tegema `katsuga tulega ilust `ümber `käiä Lüg;
mönega tä üsna kenasti käib `ümber,
aga teist tä `kiusab `jälle Khk;
`Voata kudas sa loomaga `ömber käid Pöi;
tä na suurest sugust,
tä nagu ei taha alama `rahvaga `ümber `keiä Mar;
ei `oska mängu riistaga `ümmer `käia Mär;
lapsega tuleb õrnaste `ümmer `köiä,
ei tohe kuri `olla Tõs;
`loomadega piab `ümmer `käima,
`söötma ja `jootma ja `kõike tal `andma Juu;
õli kolm ja pu̬u̬l `uassad vangin,
üväss `käidud ümmer Kod;
poiśs kanseldab obostega,
ta käib nendega `vahvasti `ümmer Plt;
mea ole `seantse `asjuge [nagu ravitsemine] ümmer käünü Krk;
temä ei mõesta serätse masinaga `ümbre `kävvä Nõo;
ega sa˽noorõ hobõsõga kuŕjaga `kõrda ei˽saa,
paremb käü õks timäga `hääga `ümbre Har;
`haigide inemistegaʔ om paĺlo vaia `ümbre `kävvü,
kua taht juvvaʔ,
kua `ussõ viiaʔ Se ||
fig liialdama tämä käüb `liiga `laialt `ümber Vai;
see käib oma toiduga väga laiald `ümber,
kevadi `puudus Emm;
ta keib selle va kepega (kibedaga) `paĺlo `ümber Mar;
ta käip selle va kipe mõrruge ümmer (joodikust) Krk Vrd käülema
külge `külge R(-
ä Jõh)
S L spor KPõ,
I Plt Hls TLä spor, u V,
`küĺge spor Sa,
Rid Lih Tor Nis Kos VJg Kod MMg KLõ eL(
`ḱü- Se)
I. adv 1. millelegi peale, otsa; millegagi kokku; millessegi kinni `puule on pahk `külge `kasvand Jõe;
Akkasid täna [kuurile] `laudi `küĺge `lööma Pöi;
juba oo itted `külge tuln (linnastele) Muh;
kui need siia koha `külge `kuulusid,
olid ikka siit nime all Vig;
`saadi jutudele saba `külge (ennustus läks täide) Mih;
sula lumega - - võtab `seokse mütaka `külge (kabja alla) Aud;
siis pidid nisuksed plekkid lastele `külge `jääma (kui rase naine näeb tulekahju) KuuK;
Tallevill on `pehmem ja ei võta nii `iasti `värvi `külge;
siis kasvavad punased marjad `külge Amb; [kassi] küüs ei akka `külge,
ei saa kätte (lõngakera) JJn;
kos õhk ei sua `väĺla [ruumist], võtab seene `külge Trm;
mine `takja `põõsass `mü̬ü̬dä,
kõhe akab `külge Kod;
pöörissele [puupakus] teivä kärjed `külge ja kärjede sehen `olli magus Ran;
nii küĺm põhituul,
`õkva nõna `küĺge nakap Puh;
ku rügä niideti,
siss `pańti looguss vikatile `küĺge;
pańd [vokile] puu liimiga tolle tüki `küĺge tagasi;
kihulase tulliva kindsu `küĺge Nõo;
siss pańd tolle [kupu]sarve sinna inimesele `küĺge ja TMr;
äste küĺm nii (tuul), kes äste `sõrmi `küĺge aap ja jala `küĺge Kam;
jäi `haigõss - - tuĺliva˽kärnä˽`külge,
iho periss mädäsi;
rahmast kasuss tagõl `küĺge;
toda es tiiäke kiä et `rüäle ka kiä vikahte `külge tsusaśs Räp;
`taḱja nakahasõ˽`ḱüĺge Se;
külge lööma ~ tegema vms ligi tikkuma Poiss akkas plikale `külge tegema Jäm;
Katsus küll mitmed moodi mulle külge ajada Kaa;
Teeb juba tüdrukutele peale `küĺge Pöi;
ma lü̬ü̬ mõne talu`tütrel `küĺge,
ehk ma saa siis peremehess Krk;
nigu `taḱjass `leie tõõśõlõ `küĺge Räp ||
ta olema teind äiale tuhat rubla `külge (kahju) VMr || (abstraktsemais väljendeis) ku vanemad `onvad varassaned,
on sie viga `lapsell juba `külge `sündind Lüg;
Alb ja paha akkab `ennemb `külge kui ia IisR;
nee alvad `kombed `sündivad `külge Muh;
`tarkust ei või `kääga `küĺge `panna VJg;
me laalima õma `laalu,
vai me vananaese `külge `puutsima Kod;
tüdruk `kaśve nii suuress ärä,
et juba oma`aiguse `küĺge tulliva Ote;
siss sedä tallu es saava `kiäki `endä `küĺge võtta (ühegi vallaga liita) Kam ||
(haiguste nakkamisest) akkas se `aigus `külge ja oligi mend Vai;
kratsitöbi akab `külge Käi;
mõnele seda tõbe ikka `külge `trehvab Kse;
tiisikus - - akkab teise küllest `külge Vän;
`aigus akab tõese küljess `külge nagu `rõuged või särläd Kod;
miul es tule üttegi `aigust `küĺge Nõo;
tõ̭bi nakahtass `ḱülge,
jääd sa‿go `haigõss Se || (süttimisest) kuiu tule läidis,
kes tule `küĺge võtt Hel;
kadajass kärisep,
ku sa tule `küĺge paned;
kuuseormule `näitä tikuga tuli `küĺge;
vana mäda puu,
ei võta tuld `küĺge Nõo; [aganased leivad] lännuva palama,
ku tuli `küĺge puttu Võn;
väḱev liha võtt tulõ `küĺge Rõu2. kallale Sia anna anil valu,
ku ta sul `küĺge tahab aia Hls;
peni om kräuhka,
`küĺge tulõja Ran;
mes sä äristät penist vihale,
`viänte tulep `küĺge kah Puh;
mõni ku joonu om,
siss tulep `küĺge;
kaśs ai mulle küśtega `küĺge;
`tulli oovist `väĺlä ja ai mulle sõrme `küĺge (haaras hammastega sõrmest); kirbu tuleva mulle `küĺge Nõo;
peni kah aap ormusse `pisti,
om `küĺge tulekil Kam;
ta om vallalise `käega,
tükib `küĺge `kergede tõsele Ote;
mis sa võtatat mullõ pinist `külge Plv;
`poisskõnõ oĺli ja pelässi et susi tulõ `küĺge Räp;
nii täl lätt süä tävvest,
tä hot́ joosõsi `küĺge tõõsõlõ Se ||
käre külm - - nakass ennembide inimesele `külge Ran3. pihta (tabamisest, haavamisest) ta sai `külge Pha;
kui lumesõda `peetakse,
oiab igaüks,
et ei soaks `maśsi `küĺge Nis;
ei trehvänud `külge tälle Kod;
kui kaegass `küĺge käis,
siss niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran;
nu̬u̬l läits `küĺge ilma miu `tahtmada Nõo;
püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiss nakaśs `oigamma Rõu;
trehväśs `õkva `küĺge koeralõ Plv 4. vastu Siis on `menned ülä `vallide ja `kraavide,
aga kuhugi `külgä jalad ei `puutund Jõh;
`aiged `kohta osatad - -
kui `külge puudud või `torkad Sim;
tämä (madu) ei `puutma,
ku `külge ei puudu Kod;
kas vaist obene aisa otsaga lähäb mõne õõnapu `küĺge Vil;
seeremarja olliva nii valusa,
et es või puttu `küĺge Nõo;
tälle puttu kogõmada `külge Plv;
käsi puttõ `külge Vas;
kõigilõ läävä [vargal] näpo˽`küĺge ja läävä˽karmanihe kah Se 5. poole `püidlik püiab oma poole `kisku,
oma `küĺge ika Jäm;
piab tolmu eest teisse `külge minema Khk;
kus `külge te reisite Vll;
Kus `küĺge tähed maha läksid sealt poolt akkas siis puhuma `jälle maru Pöi;
tuul pöörab `teise `külge Muh;
läks `teise `külge Tõs;
minä käesin eenämu `külge Kod;
kus `külge sa lähed Plt;
ta (puu) nii `keŕgede maha ei lähäʔ,
ta oĺl jo sinna `küĺge kõvvõr Har;
kohe `külge tä lät́s Vas ||
poolt nied on minu `külge sugulased LügII. postp 1. kuhugi, millessegi kinni; millegi peale; millegagi kokku, ühendusse `Märjägä muld akkas `trulli `külgä Jõh;
pani obone `kinni verävä `samba `külge;
jäi `oksa `külge rippuma;
sädemed `langid `taula `külge Vai;
`värske mael akkab käte `küĺge Khk;
pined o [võrgu]paela `külge pitsitud Muh;
rahe `pandi `jälle adra `külge `kinne Phl;
veri on `poatund - - oava `külge Jür;
erne köidab ennast rohu `külge Pal;
jää tükk oli `kalda `külge `kinni külmetand Lai;
tua `külge teda (hagerikku) ei `tehtud,
ikka eraldi Plt;
temä oma kõnege juśtku `tõmbass inimest oma `küĺge;
mõne inimese `küĺge ei jää muret ja `raskust Trv;
pane obesel pää jala `külge,
ken paigal ei kurda Hls;
tu̬u̬ om nigu süd́äme `küĺge kasunu Ran;
serände sammasspu̬u̬l lei siiä nõna `sõõrme `küĺge;
takisse nupi mul `pökse `küĺge jäänuva;
rebäne nüllitäss ärä,
and jääb naha `küĺge Nõo;
pessetäv tõmmatu kätt pidi sinnä `rõnga `küĺge Võn;
köüdä tu̬u̬ hopõń sinnä aia `küĺge Har;
mesi jääss ńappa `küĺge kah Rõu;
tuli `pańti laḿbi `küĺge,
śaalt `võeti pirrugaʔ Vas ||
fig sa olõt üte mihe `küĺge kińni naalat,
maʔ olõ katõ mihe `küĺge naalat Har ||
(üldisemalt) oli imu `viera kraami `külge VNg;
poiss jähi Marii·e `külge Vll;
minu `külge ei sua `kiegi `kińni akata VMr;
mehed ei akka nisukese tüö `külge end ehitama Sim;
kätt ei pia [keegi] tõse asja `küĺge `putma Hel;
temä `amba küünivä egä üte `külge (laimajast) Nõo2. vastu ku latsel nõ̭na oĺli tatiga,
tõmmati `käisse `küĺge Ran;
liina poosi`rõipe lassiva ussõ (ukse) `küĺge `ritsu,
nüid uiss röögip ku jäĺe;
tokiga lü̬ü̬t kadaja `küĺge ja kadaja `tolmava;
naese mõssiva suu ärä,
`pühksivä `amme jaku `küĺge Nõo;
kui `varba˽putusõ˽kivi `küĺge,
nii olõgi maah;
mere `lainõ väega kõvastõ leiʔ `aknõ `külge Vas;
nakass kodo poolõ `sinkama,
nii et jalake‿ss putuʔ maa `küĺge Räp ||
veli arvass et tu̬u̬ putup temä au `küĺge,
ku sulane võtap temä sõsare Nõo;
kelle `küĺge putuss,
tuu õ̭ks tege `larmi Se Vrd külgi
lühike(ne) lühi|ke(ne) g -kese hajusalt R, Jäm Muh Mär Vig Ris JMd ViK I T, -gese Hi, -kse Sa Muh L Trm Pal Lai VlPõ M Ran; lühe|ke g -kse Var hajusalt Pä(lö-), SJn; löhi|ke(ne) Kul Pal, g -kse Vig Ha Jä Plt; lühü|ke(ne) Lüg Vai, g -kese VNg Jõh VMr VJg Iis Har Rõu Räp Lei Lut, -kse VNg Var Tõs Khn; lühikõ|ni g -sõ Krl; p lühikest Vas
1. ant pikk;
väikese pikkuse või ulatusega vahest oli `otra nii lühike, siis sai kättega `kistud Hlj;
valel on lühikesed jalad VNg;
kärp pikka kehaga, lühükesed jalad Jõh;
valel lühiksed jäljed Vll;
Naelad on nende `laudade jäuks lühiksed;
Lühike mehenäśs, aga ise tugev Pöi;
nüid ta kinnerdab oma lühikeste `püksadega Muh;
miks sa `vastlabe pole käind `liugo `laskmas, linad lühigeist Phl;
nüid `tehti lühikste käistega [
särgid]
Mar;
lootsik lai ja löhike Kul;
väga lühikese kaelaga obune Mär;
kuib o lina lühikeses `jätnud Vig;
obusel lüheksed sammud Tõs;
Lambi tah́t lühüke, panõ jatk `otsa Khn;
vanger `oĺli lüheke Tor;
ku usinast pead [
paati]
`ringi `kierama, on lühike luov Ris;
löhike kasukas Nis;
nihuke pisike löhike nagu pisike juńn teste `ulkas Juu;
löhike paks ein Kos;
nii löhikesed `peened `küinlad Ann;
löhikse `käistega pluuse Tür;
lühükene vill VMr;
lühükene paelajupp VJg;
lühikese `lüega vikat́ Sim;
see on lühikene tee Trm;
valel on lühikesed jalad, et mes tõsi, si̬i̬ tõeseb, mes vale, si̬i̬ vajob Kod;
kui vill `liiga löhike, saab pude riie Pal;
kihulased on `veiksed ja lühekse nokkadega SJn;
mõni kuda pikä `lüḱmä, mõni kuda lühikse `lüḱmä Trv;
poestel lühikse `juusse, `pöetu [
pea]
Ran;
lõegati pikki `õlgi, `raoti `katski lühikesiss tüḱkess vai lühikesiss juṕpess Nõo;
taa amõ om mul lühikene San;
`vihmre omma lühükeseʔ Har;
käve rońgiga tu̬u̬d lühikest maad Vas; [
Peipsi järve]
lainõʔ om lühükene ja murd `väega Räp Vrd lühikane 2. vähese kestusega,
üürike lühike `aigus Lüg;
See suine aeg oli nii lühike, et seda polnd mitte `ollagi;
Päe on lühike ja püme, `päike käib madalast;
Täma elu iga oli lühike (
suri noorelt)
Pöi;
Lühigese jütuga inimene saa kuigid koua jüttu eieta Emm;
Param pitk ning piinike nälg kui lühüke ning jäme Khn;
sügise on päävad lüheksed Vän;
nii löhikesi `pulmi ei old, et `õhta ää `mińdi Juu;
vana inimese kannatus one lühike, kõhe `taplema Kod;
nii lühikese aeaga ei jõua kedagi ära teha Lai;
ää lühiks vaheg lehm, kaits nädält oĺl paĺt `kinni [
enne poegimist]
Krk;
päevä om lühikse Kam; [
oma]
iä `otsa ei näe, ku piḱk ta om vai ku lühükene ta om Har;
ta lühükese ao seehn olt jo˽paĺlo nännüʔ Rõu 3. napp, vähene; vilets, nõrk ta oli pisut teist `moodi, natuke lühikse arusaamaga Vll; mul‿o lühike silmanägu Muh; lühikse `kuulmesega Mar; Kel `väiksed kõrvad, oleva lühikse oimega (mõistusega); Lühikse `mõtlemisega inimene Hää; ei tea, kuidas see `möistus ja oid nii lühike selle inimesel on Ris; tema on nihukse löhikese `jäoga (taipamatu); so nõu on ikke väga löhike, ei selle järele süńni teha kedagi Juu; küll tal on lühükesed arud - - ei `oska teha kedagi VMr; lühike nägemine, ei näe `kaugele Kod; Nüüd on vesi [järves] lühike, aga kevade oli pikem Vil; temä om lühikse nägemisege (lühinägelik) Hls; lühikse mäluge, temä ei mälete Hel; kae mi̬i̬ĺ om joba lühike (nõder); noil om enämbide prilli, kel serände lühike näǵemine Ran; naiste `rahval piḱk juuss, lühükene mi̬i̬ĺ Har
mere|õis (putukas) ühöd oo suured sääsed, teised oo tilloksed. neid tilloksi `üitasse kihulased ja mere õied; mere õied, need oo sääsed, mis kihisevad mere `ääres, `kangest ammostavad Mar; mere õis - - sääse `taolesed nad on - - `ü̬ü̬si lähäb `niiskes ja see teeb ta tiivad märjas, ta ei saa änam linnata Lih
mudilane mudila|ne Lüg Jäm Khk Muh hajusalt L, Juu Koe VJg Trm Kod Plt KJn Trv(mude-) Krk Pil, -lai|ne VNg Iis, g -se; mudila|nõ Har Rõu Plv Vas, -lõ|ni Krl, g -sõ väike olevus (sag lapsest) ku küsiti, pali `lapsi on, siis sai `üella, et üks mudilane on Lüg; mudilased oo pisikesed linnud (putukad), suuremad kut seased, pisikesed kirjud tiivad Muh; tuba mudilasi täis Kse; mudilased üks selts matiku ikke oo, kihulased ja teesed Tõs; Lieviidikäs ehk väike mudilane, peaaegu läbipaistev väike kala Khn; `lapsa just‿ku mudilasi kõik kohad täis Tor; sääl majas oĺli nõndapaĺlu mudilasi, et `tahtsid jalust maha joosta Saa; tal lapsed viel kõik veikesed mudilased VJg; `veiksed `põrsa mudilased juaksevad Kod; lähäb nigu mudilane, tillike teine KJn; temäl om `ulka väiksit `latsi, justku mudelase tõise Trv; siin om mitu väikest mudilast Puh; tanh om paĺlu `lat́si nigu mudilaìsi, suurõmbõid ja vähämbeid Har Vrd mudilas, mudulane
muna n, g muna üld(mo- Käi); g munna Rõu Räp; p munna hajusalt T, V, `munna Vai Puh Rõn
1. a. linnumuna (hrl kanamuna kui saadus, kui toiduaine) `Tuhli vedi `Suome, muni vei ka; Muna on `targemb ku kana - - moni laps `tahtub `olla alade vanembist `targemb; Munad ka pesäss `viereväd (peres võib olla lahkarvamusi) Kuu; paremb puol muna kui tühi kuor Hlj; kärp süeb kanu ja muni VNg; mõnikõrd, ku kana süöb oma muna `välla, siis `pandi kana `korvi `alle Lüg; kui olid kevadised pühad, sis keedeti mune Ans; anel esimesed munad suured vää munad, neist pärimistest tulad paramad poead Khk; mune soab ikka `linnas `müimas `keidud; kui teretamata jääb ja äi tösta `mütsi, küsitakse, onts sool munad `mütsis Vll; Kana on `aige, muneb kooreta mune Pöi; kukulind patsib munad oma nokaga teese linnu pesast `välja Muh; Kus muna tuleb kana öpedama Emm; ilusa, ümariku `näoga kut muna Rei; munad oo `paskas, `poegi ei tule; see ikke mool viimane muna (pesamuna, viimane laps) Mar; see kana oo nüid kadund, kis suured munad munes. seda `öötakse siis, kui inimese käsi `äśti käis ja nüid akkas tagaspidi minema Mär; löö muna koa panni `piäle, metu muna kohe Tõs; va `audja kana, metu muna lämuse `sõtkun Aud; lapse pää ku muna libe Hää; küll sol on paelu mune Juu; ta ei `oska ilma munadeta `süia tehagi JMd; tal munad mütsis, ei sua `mütsi piast ää võtta VJg; köŕdile `lüedi mune `piale Iis; mina õlen varesse mune ja araka mune süänud Kod; lihavõtte pühadest ja suviste pühadest keedeti mune, jaanipäävast ka - - pühade `lauba keedeti mune Pal; `veekest lapsed `oĺlid nigu munad regede piäl KJn; kase lehestege ja vihage ike värmits mune Hls; parep pu̬u̬ĺ muna rahuge ku nuumäŕk tülige Krk; `pruuti-peigmi̬i̬st `kokseve, kelle muna tervess jäi, tu̬u̬ `olli perän tõsest üle Hel; memm, ti̬i̬ mulle tiĺluke pätsik, pane muna ka `sisse Ran; `maarjapävä pidi jo varess edimätse muna `pessä tegemä Puh; munapühade aig, siss poesi tuleva manu, mugu otsi muna Nõo; om `valgõ muna ja kõllanõ muna, ma tahaks iks kollast munna Ote; kes serände `kõrneke, tollele söödeti toorast `munna Rõn; meil taa üt́s kana luu katõ vereväga munnõ Har; Kaŕussõlõ keedeti jüripäävä muna; t́sirk `korgõhn, muna `persen, pessä olõ õi˽`kohngiʔ (millestki kättesaamatust) Rõu; taa üt́sik lat́s, taad hoiõtass ku munna; kana munaki˽`tikslõsõ˽pesäh, siss putu ui˽no inemise˽koḱko üt́sütegaʔ Vas; Lihavõttõ `aigo oĺl, kui kiä kohe lät́s vai tuĺl, õ̭ks muna kośtiss üteh; kas sul munaʔ mütsün omavaʔ [et ei kergita mütsi teretuseks] Räp; kana all, munaʔ pääl = õunapuu Se; munnõ pühändädäss liha`võitõ hummugu, pääle kui jo nõstõtass ar `Kristuss üless Lut; munaga ~ munan ~ munas 1. munavalus, munele hakkamas sie kana tieb täna munada, on munas Lüg; Munas kana käib pikkamiste `taara `vaara ja `mutku `kaagutab IisR; kana oo munas Mär; [kana] juoseb `ringi, ta munas viel Ris; ommiku on [kana] munas ja päeva ajal munevad IisK; kana one munaga, si̬i̬ päev muneb Kod; kanad üleval lae all magavad, kes‿si katsub, kas on munas Pal; kana katsuts näpuge, ka‿ta munan om või mitte Krk; kana om munaga, tu̬u̬ ot́s pessä, tu̬u̬ lätt vaŕsti `lu̬u̬ma; kana om munan, taad piat `perrä `kaema, kohes ta lätt Har 2. piltl (rahutust, asutust inimesest) Midäs siel `kohnid `jusku munass kana, `aeva edesi ja `jälle tagasi Kuu; Mis sa siin tatterdad `teiste ies ja ädaldad nigu munas kana IisR; Käib ümber kut munas kana Kaa; käib `peale kui va munas kana Mär; kes tühja jutu vidaja on - - jooseb mööda küla nagu kana munas Juu; `mõtles oma mure `piale, siis käis kui munas kana Plt b. putuka või roomaja muna `ussi munast tulevad `ussid IisR; ema (mesilasema) muneb munad Kär; Vesi ussi (nastiku) munad on kõik öhe teise `küĺges, `valge nahk `ömber Pöi; rüäl `jämme terä ku kudsirautsiku muna Krk; `valge libliku, nemä situva serätse kõllatse muna `kapsta lehe pääle, noist kasvava `maokese; kihulase munena `endä muna `saisva vi̬i̬ pääle mõne aenakõrrekese `küĺge Nõo
2. munajas asi, ese, moodustis a. (kehaosadest) ku on `külmetand, siis ajab munad (mandlid) üles ja paneb `nielamise `kinni Lüg; Sai pirekse `külma, võttis kurgu `aigeks, [mandlid] nõnda paisetand, suured munad `kumbaski `küĺges Pöi; Jalamuna - - ni̬i̬d on ni̬i̬d końdinukad all kanna juures kahel pu̬u̬l Hää; kabjade `alla kasvavad `niskesed munad Kod; katsipooliku munad lõvva `ümbrusen aava üless; ku ta midägi vaht, siss käänivä siĺmäteräd sedäsi, jäevä `valged munad [paistma] Ran; kaits sinist muna olli kehal, `süäme kotal Ote; silm(ad) munas ~ silmi muna ajama (silmade pungisolekust või pungitamisest) silm munas, silm õli tämäl `punnikille, `aige; `Ehmatas vai imestas vai tuli südä täis, ajas `silmad muna pähä Jõh; Ikka `silmad vihaselt munas ja mokkad `tõrssis, on üks tigeduse kott IisR; Silm on munas, kui silmamuna väga väĺjas`puole on Jür b. kapsanuuter kui kapust `närbub ärä, siss üteldse, muna om all Hls; `kapstil muna all, `niiske ja lämmäge kasvass ala Hel; ei tiiä, kas om tu̬u̬ `lu̬u̬me süid vai maa süid, [kapsad] aeva muna ala ja vagla sääl sisen Kam; mu `kapsta nõrgatuse är, munaʔ all Krl c. mängumuna muna `mängima, see mäng käib `kahte `moodi. üks mäng on see, kus keppidega `pehta `antaks - - teise mängo jaoks peab suur auk olema, kus `sesse tahedags muna ajada Käi; poisid läksid muna `löömä Jür; serände suur muna, keṕpega `aeti `auda toda puust muna Puh d. muud juhud vottas `kartuli omale, ei ole `mulle munagi (ühtegi kartulit) tuond VNg; `vänta (vända) munast saab pihuga `kinni võtta; siep lähäb juo rakkule ehk munale (mulliliseks) Lüg; kui pesu `peśti, siss `pańti sine munad närtsu `sisse Saa; kastaa·ni munad pannakse viina `sisse, sii `olla `jooksva rohi Juu; sängi munad (nupud) one lõegotud, ei õle `treitud munad Kod; mi̬i̬ss `kaenu küŕvitsit ja küsünü, [et] mes muna ni̬i̬ omava Võn
3. hrl pl munand kabuärg, sel on munad maha `voetud Jõe; `tarvis täkkolt munad maha võttada Lüg; `jäära vöi sönni `kohta, killel pole mune, selle `kohta `εεtasse, et kohik on Khk; `ungur täku munad leigab maha, `oinal taub ää Mus; Küll roonuteenistuses sul munad maha veetakse piltl Kaa; Oli ise omale `kerve varrega munade `pihta löönd, irmus valu Pöi; ennemuiste `olli ää kolgitud talle munad Muh; Mees läks vett munade pεεld εε lasma (kusele) Emm; kellel munad taga oo, need oo sõnnid Mar; nüüd oo jäärid puhas, ei lõegata änäm mune ää Vig; `Ungurt kutsuti põrsastel mune `võtma Hää; mõni `ütleb koa pooltoro, öhe munaga, kas ärg või täkk Nis; pea sile kui sia muna VJg; sa et seesä kodo mueto, ku [võtan] munad maha nalj Kod; munade si̬i̬s olema meeste`rahva seeme Ksi; iga keväde käis ametmehi, `lõiksid täku munad Vil; siin muna juurte pääl (kubemepiiril) olli `taski Hls; kuĺt om munnõgõ, kel muna är om lõigat, t‿om orik San; taal `lõikaʔ vai munaʔ mahaʔ - - ega ta‿i kuulõʔ, muku maka õnnõdõ Krl; perremiis lät́s mäe `Pi̬i̬trega Pärri munnõ `lõikamma Har; pinil kulussi munaʔ `maaha võtta, kae kas vi̬i̬l lätt `hulkma Plv; Küll ma su munne pite paku vaihõlõ panõ Räp; Seo - - naane om üts munnõga paaba (kaval naine) Se; tulõ kuhitsaja, pahr pandass ruihhõ säĺäga - - lõegatass munaʔ `ussõ Lut
olema olema hajusalt R, S L K Pal Lai M(-me) T, olõma Khn Võn Ote San(-mõ) V(-mõ Krl), õlema Jõh Lüg hajusalt I; (ta) on R eP(oo), one Kod, om eL(um V), oleb Kse Var Tõs Aud PJg Ris, aa Emm, (nad) ovad, `onvad R, om(m)a, om(m)ava eL(umma, ummava V); eitavas kõnes: pole, põle Kuu Lüg eP, põlõ Khn, pöle Sa Hi Ris
1. eksisteerima, olemas olema a. (üldse, tegelikkuses) kuu`valge `ehtut oli Kuu; `värvid tulid‿s `värvisi oli küll VNg; miu `muistes ei ole mogomast kesä old Vai; isi `leeris olnd inime, nää, sedine on Jäm; see (joomine) pole kasuks kellegitele; `talve elab `ilma söömata, aga `inges on ikka Khk; no lapsed, mis siis teil akkab olema Vll; Ju see laps juba poari kuine on Pöi; nii paks rahvas, põln εnam iŋŋe `ruumi; `meitid oo leeritüdrikumi veel neli tükki elus Muh; obose jala εεld on `kuulda Emm; kaks hoost pidi ikka olema talukoha peal Phl; paĺlu ube maas oo Rid; surma `vasto `põlle `rohto Mar; änam kõlvatomad tego saa `ollagi Kul; põld suurt `metsa, üks väike viserik oli üksi; `rõõmu põle `miski aśja `juures näha Mär; `kange külmetamene olnd; nüid oo kõik ise`entid täis (uhked) Kir; Mis `asja seal `öösi näha oo Kse; tadrekuga `viidi, sedä põln, et nääd (taldrikud) just olematta olid Var; laastukatusi oo oln Tõs; kõik tuli näpuga teha, ega masinat põln Pär; ennem põle reel `raudi all `ondki PJg; nüid juba akkab neid (hunte) olema Ris; kuńniks tedä võib `olla änam Juu; minu ajal akkasid nied rät́ikud ikke juo olema KuuK; muud `rohtu nendel ei `tiatud kedagi olema Amb; ega `endisel aal masinaid nõnna old Ann; eks vigu olnd ka `mitmesugusid Tür; ei `tiagi, pailu neid vagusi võis sial `olla; põle `leibagi old VMr; parem õles sa võenud õlemata `õlla, ku sa nüid õled `niske eläjäs; vai tädä onegi Kod; siin ei ole nii `suuri talusid olnud Äks; pulmad jäid `kat́ki, ülepia jäid olemata Lai; oĺli `mõisa, siiss ka kõŕts Vil; miu peräst olgu või olemede, mea‿i tää sest kedägi Krk; lämmege ei oless si̬i̬ maa midägi minnä Hel; mes om, sedä sü̬ü̬d Ran; no puĺl pidi olema, kes `lehmi joosut; tü̬ü̬ aig, nüid om vana inimese kõ̭ik innan Puh; ega meele `kausse vaja ei ole, `kausse meie peräst olgu ehk olemada; ma `tuusi, et tollest `määrmisest `olli põlvile abi Nõo; siin tõist nii vanna inemist ei olõkine Ote; kolm sõ̭sard neid `oĺlõgi San; kõ̭kkõ om olõmõn ilman, om hääd ja om `alva Krl; nii hääd inemist ei˽saa maa pääl enämb ollaʔ, ku˽ta om; no omma vana nime˽hennan; kooldaʔ om kõ̭igil (surema peavad kõik) Har; `kulda oĺl siss kõ̭igihn paigun olemahn; tu̬u̬ jäi lavva mano piḱäle, olõ õs ello inäp man Rõu; `lat́siga om ka˽pahandust, paŕõb olnu˽ku näid olnu õs üttegiʔ; ku ma eloh olõ, siss iks tulõʔ vi̬i̬l `kaema; lät́s tarõst `ussõ, ni sattõ `maahha, ni oĺ́l vaĺmiss (surnud); nigu midä t́silgahhass [valgele] pääle, nii om nätäʔ Vas; vanast üteldi `väega häid heeringit ollaʔ Räp b. (mingis kohas, kuskil) mere pial `olled näkkid Jõe; `nüöri `otsas pida `silmuka olema VNg; `meie `rannas `onvad rüsad Lüg; Mis `mustad mugulad sääl tuha sies `onvad Jõh; sii pole eile üht `vihma olnd Kaa; `lamba `lautas `olli sõnnik oln Muh; minu isaperes oli `leiba ja räemest ko Mih; ahuni, angerju, kohasi, `kõiki `püüdväd, mis aga meres ond Khn; küläs on oln `surma Ris; `altari ies olid neli `paĺmi Kei; tua pial on püeningi JMd; Siberis olema küĺm ja suured metsad VJg; `räime `Peipsis ei õle õlemaski Trm; siin Arakal olema olnud Pal; keele pääl om, aga ei tule `mi̬i̬ĺde piltl Hel; lihaste ja soonde sehen tu jõud `ommegi Ran; ütitsen köögin olna näil tu̬u̬ söögitegemine Nõo; `valge periss nigu peenike lumi olessi `lehte pääl Kam; sääl olna `järvi kah Rõn; mäe takahn - - sääl oĺl vi̬i̬l nätäʔ haĺast Rõu; su̬u̬ pääl arvatass paĺlo `halvu `vaimõ olõvat Se c. (mingil ajal, millalgi) kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; `neljäbä õli `kapsasupp Lüg; Sügise õli tuli `rummus alati Jõh; tänä on ilos `ilma Vai; lehmal on kevade vassik; täna olid lestad all olnd, madalas Khk; See aasta tulavad sii mütmed joomad Kaa; tänäbu öetasse igäl pool vähä `eina olavad Vig; selle omigu, kui `surnu kodust ära läks, oli alati riisipudru Mih; vanaste `olle noorik ja `peimes läin kirikusse puu `vankrega Aud; tänä `oĺli (sündis) alles tal poea põrigas Saa; tänavu `talve olin `aige Kei; suvel ikke on mets lehes Amb; kaera looma aeg `olla ia vähile `minna Tür; ennevanast olla old nisukesed ruosi sõnad VMr; vasik õli (sündis) neĺjäbä Kod; ennemalt oli `meilgi omal `nairid maas Pal; peris vanal aal on õegutud nimepidi si̬i̬ ja si̬i̬ tulgu nüid `liiku `ju̬u̬ma KJn; `päevä `oĺli muu tü̬ü̬ Vil; sel olli lait́s `täempe `ü̬ü̬se Krk; sügise märdi kadri `ümbre, nii `olli tu [kooli] minek iki; `küindlekuu, siss olna sutel joosuaig Ran; ommuku, siss om ta (kana) päevä tõsemise `aigu ülevän Puh; `talve, siss om sü̬ü̬k otsan; `täämbä om `veetke nigu suve ilm Nõo; tinav`aastak pikka `vihma ei ole ollu Ote; talvõĺ omma lehmil `vaśka perän San; tinava um põud suvi Kan; egä õdagu kelläst kolmõst kellä `katsani oĺli nu̬u̬ʔ tuńniʔ; talvõl `oĺli kül˽minekin (suremas) Rõu; tinav`aaśta üteldäss kehvä˽rüäʔ olõvat; Vanast oĺl rahvaśs uma eloga˽`rohkõp raahu ku nüüd Räp d. (kellegi valduses, omanduses, käsutuses) minul `siiski `kaunis `suurekas `julla oli Jõe; Kenes `kindad nie on Kuu; poiss tahi `üövelpakku, aga mul ei õle tädä enamb õlemaski Lüg; sai `arvo, et sie ei olegi tämä laps Vai; mool poleks eite nii kaua `aega olad `ühtid Khk; Oleks kitsel küüned, läeks puu `otsa nalj Mus; Mul pole seikest asja kut raha Kaa; omal `kohta `paika põle mitte Muh; teesel olnd ilosam tekk veel `kirje poolest Vig; kui siia tuli, siss täl `põlngi midagi Kse; tuli jala, põln obust `ühti Tõs; naestel olid tanud peas Aud; tal `oĺli pailu `sõpru Saa; tal olid `saapad `jalgas Hag; kas teil on tikka Tür; temal oli kaheksateist `tiinu `põldu kääs Pee; minul ei õllud raha Kod; noorematel olivad nisukesed madalad kingad Lai; või tal mõni ää sü̬ü̬ḱ‿o Krk; kas sul om si̬i̬ varanduss `alla (alles) Hel; pojal ei ole konagi `aiga Puh; mia `mõtli, et täl `paĺlald poig `ommegi; meil `olli `uutseleib joba käen; naśtel olliva vü̬ü̬ vü̬ü̬l; oless täl ei olessi - - a täl om `rasva ja `kõ̭iki Nõo; pidi olema tüdrukul, ku ta mehele lät́s - - sukke ja `kińdit ja TMr; `u̬u̬ne omma käen, a maa `võeti käest ärä Ote; üits tütär üteldi täl ollev Rõn; tel `õigõt kotu ei olõʔ Krl; meil pidi olõma piḱk piitsk; mul eleki (ei olegi) murru, runguli kasusõ pääl Har; ei olõ˽mul `aigu juttu aiaʔ Rõu e. (kellegagi või millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina jne) midägi viga sai kalal `olla, `seisus puol`puiki vies Kuu; kui `piima‿i `andand, siis oli ikke `lastel `ussid küll jah VNg; miul `oldi (olid) rüsäd joes Vai; äga tal selle naisega `ölpu pole Jaa; Sellel pidi ikka laps olema Pöi; `uhkel `olle uuled, rikkal rinnad, `vaesel põle muud kut `valged silmad; mool põle veel suka `loodustkid ülal Muh; mes `röömu münul änam aa Emm; mol täna `lahkem `olla Mar; uksel oo kaks `inge ja kaks tobi Vig; uśsi kuningal oleje punane ari lagipäes Hää; küll sellel on alles pea `otsas; mul oli ais ninas piltl Kei; lastel on mäng nende tööks; ega mul `aśja põld `ühti Juu; põld tal (lambil) `kloasi peal ega kedagi Kos; mul omalgi oli kaks `puega sõjas HJn; minul sial omakseid kedagi ei tia olema Tür; mis sel adral siis viga on VMr; mõnel kuutõbisel olla paĺlu `jõudu Rak; mul põle muud kui tühe ing, teises jalas vana king nalj VJg; mul õles tuline igäv õlema, ku mul kedägi amet́id ei õles; seenäl õle praod siden; mul‿o piän si̬i̬ laal Kod; mul on sust ale meeĺ Pal; obusel olema nari Ksi; minust enam `sinna minijad olnd Lai; mõnel joodikul on `kõiki küll Plt; ka siul nõnda paḱk om, et sa‿i läpe tetä; veĺlel ei ole `lu̬u̬ta elu `pääle Krk; tal ei ole `tuhkagi pähän; si̬i̬ minek om mul küll `vastu mi̬i̬ld; neil ollebe (olevat) vana rumale jutu Hel; oless mul siĺmä oleva, ma istuss `pääle ja susiss sukakest Ran; ega mul `jalgust kasu enämb ei ole Puh; emälepäl om lehe nigu kördsun; minul ei ole liha luie pääl Nõo; tolle mehe nimme ei ole mul ämp meelenegi Ote; ega mul kahju ei ole, et viin pudõlide jääp Rõn; Ei olõ˽taal inäp piḱkä perrä, taal om `vaŕsti mineḱ Urv; tu̬u̬l oĺl enne`aigu lat́s olluʔ Har; küläinemistel oĺl kah `väega hallõ tu̬u̬d rüḱä, a `suuhtõ `panda saa as ütte terrä kah Rõu; vasaral om ka puinõ hand peräh Vas; nätäĺ sul jo är olt sängüh Räp; kuiss teil häpe olõ‿i üte silmä päältki‿i Se f. (kellelegi või milleksi mõelduna või määratuna, tarvis olema) raha sai pali ja ei õld sedä `tonti enämb vaja (kratist) Lüg; `vihma oleks vaja Mus; piab olema `aigusele tarvilik kitse piim VMr; siis ma käesin, ku mul õli vaja käedä Kod; pool maja oĺli loomalaadaks Pil; tuli `oĺli silmä valgustuses KJn; ega ma üte päevä jaoss ei ole, `ütles `ti̬i̬ńder, ku sa `ütlet, et ta om vähä tennu Hel; ega `mulle sedä liha `säĺgä vaja ei ole Puh; tu̬u̬ mulle mõni kuuse ormakene, mul om vaa tuld läedätä Nõo; ega˽sullõ naid lavvatüḱke vaja ei olõʔ Urv; tal os ollu taat `perse`nahka `paŕki `raaskõsõ Har; mul‿olõsi˽tu̬u̬ rohi hüä Rõu; naid vannu olõ õi˽kellegi vaia Vas
2. asetsema, asuma, viibima; elama; käituma a. (mingis kohas) Kus ne `lehmäd sul ovad; kes neid kottisi `vasta ott, old kive `otsass Kuu; ku [noorpaar] oli juo kerikust kodu, siis `vueti ka `tervise `viina VNg; mei õlima Lüganuses mattukses Lüg; nahad on tanni sees `parkis Khk; Onu tüdar on `paergus `linnas Pöi; ma ole seal küll ja küll oln Muh; pead sεεl `aigemajas olema; lussud on seina vahel Käi; röhud olled ümmer kuue Phl; kaks `klaasi olid laua peal Mar; oli `terve pääva kottu ää Mär; Kuudil (talunimi) ma ole old Lih; puud - - oo `riitas Tõs; [lapsed] tulevad ikke ja olevad sii `õues PJg; luog on maas JõeK; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; jõe nupud, need‿o suure jõe sees, kollased ja `valged Ann; kingad olivad rät́ikus VMr; `juhtusin sial lähädal olema Kad; tõene karjus õlga kesk `põldu, tõene raja piäl; näväd õlid siin kostin Kod; koera liha olema obuse kabja sees Ksi; kolm meest olnuvad tee pial Lai; Liĺlid `nähti toas oleva Vil; mia ole lavvakirikun; sapi maik om suhun Krk; ma `iste sääl mäe pääl ülevän, sääl sai tüḱk `aiga `oltuss Puh; tu̬u̬võrd olli ma nukan, `rohkemb mu nukka es panna; ta‿`lli mõtsan paon; olgu kas `sü̬ü̬mine vai `lü̬ü̬mine, temä om iks alati platsin; `poiske - - `oĺli väĺlän pimedäni Nõo; naine om kotu, ei taha tühü kävvä Ote; tu‿m õkka sääl `vaksali lähükesen San; ei tiiä, kas timä kotust kauõn ka olnõss; ma‿ĺli Valgan aŕsti all (haiglas) Har; timä iks kaŕaga˽`kohki mõtsa ja mäḱi vahel vaŕohn oĺl Rõu; kos na ummavaʔ Plv; ti olt iks süväh Vinnemaal joʔ; ma oĺli hannah iks unonaaśõl Vas; es olõḱe kotost kavvõh es; mä olli sääl ü̬ü̬d tol talol Räp; inemine oĺl vańgih Lut b. (mingis tegevuses, milleski osalemas) olimme `vennaga kahekesi ajuss Jõe; [poisid] õlivad `vargal, aga kättä ei `saaned Lüg; Ku mies õli `vuaris, senele läks kahe nädäla `süämine `kaasa Jõh; nad olid `pulmas Khk; kolm meest olnd kallal Vll; mära‿o täkul - - kui ta paaritamas oo Jaa; ma ole ametis `kangest (tööga hõivatud) Muh; üks jutt oo `jälle `liikmas sii mööda küla Mar; ükskord olime ulgakesi `lambus; teene oli sarja peal, teene `andis rukid kätte matiga Mih; Ennemä sai järjest Pitkänäl nuõdal `oldod Khn; lehm oo pasal Tor; oma elu põlve olin isal abiks Juu; olin - - teese tüdrukuga marjul Ann; isa-ema olid tööl Tür; meie õmad one kõik lapul Kod; ta on `paerga mesilastega ametis Lai; `mitme asjaga olli mul paĺlu tegemist Hel; nemä olliva `ü̬ü̬se noodal olluva; lehm om mul sugulaste pu̬u̬l sööda pääl Puh; tu̬u̬ asi om arutusel ollu mitu `kõrda joba; [ta] olna pimedide kooli pääl (koolis tööl) Nõo; tu̬u̬ peigmi̬i̬sspoiss es ole kotunegi siss, tu̬u̬ `olli kroonu pääl Ote; ma‿lli riht abin `pesmän San; naaʔ oĺli˽Hańnikõisil `puhtin Urv; `tüt́rik oĺl kõrran (mõisas loomi talitamas) nädäli `aigu Har; miʔ oĺlimi mõtsahn rüä man Rõu; rahvas om viśt `lõunõl Plv; unotütäŕ oĺl ka käämäh (külaskäigul) tah; suurõba latsõʔ omma˽tü̬ü̬h Vas; mis nii kavva oĺlit maŕah; tä oĺl joogi pääl (purjutamas) Räp c. (mingis olukorras, seisundis või suhtes) `meie olimme nii `külmissäss Kuu; kas oled jua akkamas Hlj; kana on munas, `omme muni VNg; uks on `aagil Lüg; Ühä`kõrraga lei tagant suur tulekuum - - `vilja `kuarmad õlivad kõik nagu tule sies Jõh; vast olivad `oige `vaised ja nüüd tekköd omale kaik `uvved `uoned Vai; `öhta on kää Ans; mees oli nönda ädas; karjamalt rohi `körbend, loomad on puhas `nälgas; nüid oleme teineteisega tasa Khk; mered oo nii maas Mus; Juba oogid jöulud kää Kaa; kus sa siis said vaba `olla, kui sa `möisas pidid `päivi tegema; `meite tööd on nüid `kordas Vll; orju aeg oli `möödas Pöi; kõrts `olli rahvast täis Muh; obo on lövel, siis puristab ja ajab tatti `välja Emm; kui sa minestandgid oled, äi sa tee mitte midagid Käi; kell on palju järel Rei; kase lehed oo juba iirekõrvol; nääd oo nüid `riidus Mar; ma olen `päivis (hädas) nagu kuer kirikus Mär; et ma jalutu ole, aga ega ma `aige ole Kir; odrad oo `loomese peal Lih; mina olin koa imus ruki keevavee leba järele; maa on kares (söötis), tuleb üles künda; nutab, siss oo mokad naa `rõmpsus ja `käärus Mih; kell oo rikkes Tõs; ei ole paelu sańdim `olla, et `ammad ää on Vän; ma olen sest prii; ta on `völgu Ris; ma olin kahevahel, kas ma ikka lähen Kei; särk on alt `lõhki Hag; ma pean koa nii kammitses `kińni olema, ei ma soa `kuśkile `liikuma Juu; puu on `pungas Amb; pill on jaalest ära JMd; kanad olgu `aedas `kińni Ann; mina `veikese vennaga olen üksi kodus Tür; kas sa oled minu `peale pahane; lepad on piimas; mina olen sinu puolt Koe; aĺlikas on alati `lahti Kad; kell on kuus täis VJg; `äästati nisu õrast, kui ta koorikus õli Trm; õlima irmun, et ku lähväd `sinna; eks näd sellegä õle `amban (tülis) nüid; õled kõigega killan (hädas); `tu̬u̬rev one liun Kod; teeńe `tahtis nõnna, teeńe õli `vasta MMg; lehm oli ket́is Pal; oli minestuses, ei `tiadnud, mis ta tegi Ksi; vanaduse päeväd on käe KJn; ma oless nagu temä küllen `kinni Trv; ni̬i̬ ametniku - - mea olli nendeg ninda kimbun Pst; oi eldeke, temä om ju ennäst `vastu (rase) Krk; mõni olli siin täis joonu; mõtte om kiḱk `laokuli Hel; `ku̬u̬te ei ole enämb alaligi (alleski) Ran; `jalgust ja kätest sa olet nigu kammitsen, ei ole `võimu kohegile minnä, ei midägi tetä; suvva aasanduse om `kat́ski; miu käe om igävess läbi Puh; poiss tu̬u̬b neid soolatsit `silke kodu, peräst olet nii janun ku `oitku; tu̬u̬ olna käemä pääl; mia niipaĺlu [viina] konagi es võta - - mia olli ike jalal; kannel ei ole timmin (hääles) Nõo; ma `oĺli essissen periss; uss om lingil (uks on kinni) Ote; nu‿mma `pähkmiid täüś San; Olõss voḱk joonõn olõsiʔ, ma ürisi˽ka mõ̭nõ pooli `langa Urv; [ta] oĺl `köstre söögin kolm `aastõkõ; kui maʔ oĺl viimast last (viimase lapsega rase), siss oĺl maʔ `aigõp kui muide `aigu; närvi omma˽rikkõn Krl; kis ahelan om, ega˽tu̬u̬ vallalõ ei˽päseʔ; kas ma sul jalun olõ, et sa minnä ei˽saaʔ; sa is olõ `tu̬u̬ga nõuhn Har; päiv `otsa oĺl `jalgu pääl, a es väsü är˽kah; oĺlimi sõ̭nutusõn (sõnasõjas); mõ̭ni talo oĺl `väega˽kõrrahn Rõu; kell um kuuś är löönüʔ, um `säitsme pääl Plv; puu omma˽kõ̭iḱ karsah; imä ei ollõv inäp meele man; kahr om ka jalol Vas; ma olõ katõ kaalu pääl (kahevahel) Räp; nüüd ma olõ joonõ pääl; taa miiss om nüüd otsah Se; maa um vaevüssen Lut d. (mingil viisil) Eks sa õld `paigal, mis sa `vällä `juaksid Jõh; Mis sa siin elad vai oled, kui ajad ei parane IisR; sa ole vait Vll; Siis peab nii vagusi olema, kui ta midagi räägib Pöi; oli oma osaga rahul Muh; tanu, see pidi pεεs olema, muidu es tohi `olla Phl; `seltsis õdusam olla Vig; sii ta elab ja oleb, taal tulevad tilgad `kaela (katus laseb läbi) Kse; `laske `olla need puud sii vakka Mih; Lapsõd, olga vagavast, kui vanad inimesed `riäkväd Khn; `laśsis natuke `aega `olla Nis; `vuatasin targu järele, kuda sie asi üst oli Kad; kas sa ei sua vagasess `õlla; kuda vanass `testi ja `õlti Kod; sai sedaviisi `siia `tultud ja `oltud Äks; lapsed, olge vait KJn; mis käperdat kassipojast, lase olla; temä om rahu kigege Trv; ole no vahel kah, mis sa ütte`puhku iki `orjat; ku sa omag `vällä tulet, sõss võit periss rahulik olla Krk; maan `laske olla pikembide, las [heinad] saava kastet kah Ran; kihulase `kangede seivä, mia es saa paegal ka olla; tõene - - mekib ääd ja parembat, mia ole vakka ja loputa mokka Nõo; ei olõʔ silmä täüt suigatõ saanu, nii ma õks kapõrdõ ja olõ `pääle Krl; kiiḱ (kõik) om `vaiki ja vaganõ; ala ollu˽sa vakka, kõnõla ennede Har; inemisekese˽kõ̭nõlasõʔ, kuiss om tettü ja `oltu ja `vaiva nättü; eläjäkeseʔ oĺli˽tu̬u̬ olõpuruga˽periss rahulõ Rõu; suvõl piät kalloga `väega hoolõn olõma, `sülgäjä˽tulõva `pääle Räp; ol‿no rahutsõhe Se e. (mingis asendis või suunas) kus puol sie on Hlj; `Päivä on `kaunis madalal, et akkab `varsti `luaja menema Jõh; ma ole pire `pitkas maas Khk; obused olid üksteśe `ändas Kär; `meite `vankrid olid `kõrbu; väräb oo `kiibas Mar; ole seal upakille, kuku viel kummuli JJn; tema `olla ikka väga `küirus Tür; kaks nuort `kuuske - - `maani olivad oksad Kad; Uhekra õmad one `lõune pu̬u̬l; obene õld pitkäli Kod; ta om mahan ku üits kivi kunagi Krk; obese - - kõ̭iḱ olliva rongin (üksteise järel); säĺlä pääl `olli, es lase `endä liigutada mitte Nõo; Jäŕv om meist õdagu pu̬u̬l Rõn; ta‿i taha jo krõńgsin olla San; Tu̬u̬ pu̬u̬ĺ, mis pääl oĺl, tu̬u̬ pli̬i̬k pääväga˽`valgõss Urv; tuuĺ om `perrä Har; lappõtüḱüʔ oĺli aidatala küleh ribah (rippus) Vas; Pedäjä ladvaʔ oĺliva˽loogah Räp f. (kellegagi või millegagi koos; kellestki või millestki eraldi) ku `puutu `tuule kätte, siis oled kala `riistost `ilma Vai; koes kaks ninapidi koos, sεεl - - kolmandal pole sönna minna Jäm; me oleme muidu ühes küll, aga elame teine teises pooles Khk; Vanasti elati oldi suurte peredena koos Kaa; me oleme lahus Muh; ei tea, kas‿se poiss oo selle tüdrukuga olnd Mär; `niskesegä ma ei aka õlema; kas õled koon õllud temägä; puasmed one lahun, lõng juakseb ku vurab Kod; marja`pańgi ma maha es jätä kah, tu̬u̬ `oĺli kõ̭ik aig üten Ran; nüid ole mia lihatiinust ilma nigu peni `pehmest leeväst Nõo; tõõnõ veli oĺl ka ütehn Rõu; ar sa˽näidega inämb olguʔ Vas g. (mingil ajal) kanad on sügise tiivil Khk; `rätsepp oli `eile `juua täis olnd Käi; Märt `olle täna maasikul läin Han; me olime sügisi ja kebadi naa `kimpus (vett oli palju) Mih; `terve nädal ollakse eenamal Amb; kell kaheksa olime Vägeva `jaamas Pee; pühaba läks karjuss kodu, ma olin siis ise karjas Lai; memm oli minev`aasta minu juures Vil; ma olli poole talveni kotu Nõo; oenass `olli iks sügise jo tappa Rõn; kala - - `ü̬ü̬se om paigal Vas
3. iseloomustab subjekti omadust, olemust, tunnust jne a. klassifitseerib, identifitseerib või defineerib subjekti mina olin kaheksama `aestane, kui hakkasin `käümä `lambass Kuu; vend oli `matrukseks Hlj; mei külä `ongi `leski `naisi külä Vai; [ta] oli ristiinimene; nee‿o oma`kaitse mehed, nee pole `sakslased mette Khk; kapukad oo suured `räimed Mus; vähiksed sönnid - - olid ula mullikad Vll; Nasin või näsin, kump selle õige nimi on Pöi; kakskümmend kopik oli nael [tubakat]; need `olle sõled olnd, mis `sõnna kurgo `alla `pandud Mar; kui ta oo `aastane, siis oo juba säĺg Kul; vaśkuśs pidada olema selle nimi Mär; siis oli pruut, ku kirikust tuli Kei; sie oli minu lapsepõlve asi HJn; sie on tomat, mis mul `taskus oli JJn; põkked on kõlud, kus põle enamb `õiget `tuume sies Sim; egä sa vaim et õle, ike iholik inimene õled Kod; `eestlased ollid, kes `kõŕtsa pidasid, `sakslast ei olnd Vil; miu esät emät olliv talu `ti̬i̬ńdre Krk; Viĺlandi ti̬i̬ om kuuskümmend `versta piḱk Hel; mia `küśse sedä`viisi, et mes inimese te olete Puh; si̬i̬ märä om kolme poja emä; `ankru `olli serände nigu õlle vaat Nõo; ma oĺlin siss siakarjuss joba TMr; must muld `ommegi tu periss muld Kam; nu̬u̬ om jaaniussi Ote; udrass ollõv vi̬i̬ elläi Kan; sa‿lt võõrass Rõu; sa‿lõdõ mul sugulanõ; no kas ti˽sõ̭ss koiraʔ olõdõʔ Vas; tõrõlõmine `ommõgi `hamba `heitmine Se b. iseloomustab subjekti laadi, omadust, seisundit jms `lained on `korged, `suured ja `korged Jõe; pisukane paat, no ega sie suur saand olema Kuu; [hülge] nena ja `korvad `onvata `külmad ja `märjad VNg; miu kukko oli paremb kui siu oma Vai; kirikuub oli üsna nii `kurdus Jäm; inimesed on ullud küll, üksteist `riisuma Khk; olg mette nii naĺjakas `eese jutuga Vll; poiss‿o pitk küll Muh; ärgo `keegi nii rumal olgo, et tä teisele kõik ää räägib; ta oo‿tale `koormaks; juused olid aga `kruusis Mar; vesi juba tunnukse `leige olevad Mär; Ma ole vana, kui ma noor oli, siis põln masinud `kuskil Han; `pumplene lõng ei põle libe Var; `saarma nahk `olle kallis Tõs; Olga‿mtõ nda `uhkõ Khn; oinik talled oo suuremad Tor; `võt́sin omal uue naise, si̬i̬ on tüḱkis ilusam ku vana `oĺli; `uhtin `oĺli i̬i̬st `lahti, laste leit Saa; oled na lõnges, ei põle tugeb `ühti Nis; rammu poolest on koa teene teesest üle Juu; karu suitsu sink old `äśti ia HJn; metsa kits `olla väga arg Ann; ma olen nii väsind VMr; tõene laps one tõesess tõene, tõene ajab `jońni, tõene one põhjatu üvä; mõned pingid one raud`jalgega Kod; silmad ei õle nutused õllud Pal; isane sammaspool olema kuiv; mis si kuvve `aastane siis ära on Äks; jaaniliĺled oleva kirjud Ksi; pahase pale oleva punane KJn; Käsk olema vanem kui käsu`ańdja SJn; temä om kurb oma oleki sihen Trv; `olden sea targep (sa oleksid pidanud targem olema), ku tõine rumal olli Krk; vene kirvestega `paĺki lüvvä ei saa, na om õhukse Ran; ta‿`lli vähälik obene, aga jala - - käesivä juśtkui kerilavva all; `taivati̬i̬ üteldäss kitsass oleva, `põrguti̬i̬ üteldäss laǵa oleva Puh; sa‿led ää ollu, aga nüid sa olet kuri; ega neist äbärikest kana`poigest midägi `asja ei ole; temä‿m rammun nigu paku ots Nõo; ma‿lin ike `väikene ja oĺlin serände eläv TMr; tu̬u̬ vesine söögikene es ole jo midägi väärd Ote; to‿ĺl must niu kahru sitt San; vana olt, a `surma `peĺgät Urv; ega ta maailm nii kuri is ollu is; kirsimarja omma hää marja Har; olõsi˽kül˽hüä, ku˽ti˽võtasi˽`käśkä˽`sanna küttäʔ Vas; är `olkoʔ nii hońo, olõʔ tragimb Räp; ta om nigu siuǵ kavvaĺ Se; reheriha um `harvu `hambidiga Lut c. osutab päritolule kust sa kodusi oled; ei old `randlane, oli Vihasuost Kuu; üks üts Iiumaalt - - olevad Var; täma elab seal, kust ma kodo olen Mih; mede `preester `öeldas Petserist oleva Hää; setud, ni̬i̬d õlema Setumualt Kod; kost ta üteĺ `endä peri ollev Trv; `võ̭õ̭ra inimese om, mia ei tiiä, kost na om; miu emä `oĺli Pullikse talult peri Nõo; kes `kaugõpast oĺliva, es `saavagi˽kodu minnäʔ Urv; ta - - `oĺgina säält `Peipse veerest Har; timä om Hüŕsi küläst Vas d. osutab materjalile, ainele viepidavad `suśsid, vasiganahast oli `sääred Hlj; `sõrmuss on `kullast Lüg; Rihaalune on küll kivist, aga elumaja on ikka puust Pöi; `vankrid olid puust ja `vankri rattad - - olid koa puust Mar; nüid oo `juhtmed rauast, enne oli tammeväädist Mih; [ree] tallad olid saarest, `põlle `raudi all `olngi Aud; vana õnnistegija rist oleva kadaka puust olnu Hää; klubid, need vist olidki nahast Juu; vanast puukoorõst oĺliva pasuna, a nüüd omma vasitsõ pipari Võn; `rahkõ ommaʔ vägi `parkõ nahast Kan
4. liitaegu märkivalt a. isikulise tegumoe täisminevikus `Olsin `täüdünd `kohtusse `menna Kuu; sie (vanaisa) õleses `tiedänd neid vanu `asju Lüg; Ta `polla (polevat) noorelt `viina `maitsnud ka Pöi; ma põlegid lüpsn see sui Muh; üks mees on pöllu seest rahapoti löidn Phl; ta `olle lugend `piibli otsast otsani läbi LNg; ta põlla kartnd `ühti Mär; põle müün ega annud Kse; `peksa `olle saan iga tüha aśja pärast Aud; Unt oleja (olevat) terve päeva metsas suurt oinast `paśsinu, aga põle kätte saanu Hää; mina ei ole saanud `õunu nii pailu `koorida Ann; ühe `lamma `olla nad murd Tür; meie põlema täda kutsnd matusselle Trm; paĺju `kaśki ja `kuuśki õlema si̬i̬ rajo maha `murnud; ma‿p õlesi lähnud, tämä suńd minuda Kod; tuba - - oless võinud ka põlema minna Äks; kes seda küll oles aemand KJn; koht olema menule tagasi `antud SJn; ma‿less pidänu parembide elämä Puh; uńdid omava `kõńnuva sääl `ümbre aia TMr; ma‿lõ laudan `sündenü San; `Hammõ kaaltagunõ om `kat́ski lännüʔ Urv; timä ollõv `perseni `sisse satt; ma‿lõ nii `kuuldanu Har; kas tä ei olõss võinu˽`tsoĺki rattakõisiga tuuaʔ Vas; ar oma `häönü nu̬u̬ kelläʔ Se b. umbisikulise tegumoe täisminevikus sie oleva `löüetüd mere`rannalt Kuu; Looma`lautadele olla `tehtud ristid ukse `pεεle, siis polla undid `looma ära `murdand Mus; juba `olle lahutet koa Var; Kalad `ollõ `ljõnna `viidud Khn; agu ei saa muidu vidada, kui olgu `siutud Ann; sealt Vissuvere järvest `olla isegi vahel `augisi `soadud Tür; ega siis ole (ei olevat) tuulatud aganaid õiete `väĺla sialt rukkist VMr; seda põle täidetud Rak; õlgu mintud jalamaid Kod; oleva räägitud, et neil on vaĺss rahad ligi KJn; karu äkkega olna aenamaad `äestedu Ran; ta ollu muudetu soest Võn; `lamba rahuʔ ommaʔ mahaʔ `lü̬ü̬düʔ Urv; sinnä ollõv sõ̭ss vanaajonõ kuld pant Vas; `olkuʔ ti̬i̬ säet Se c. isikulise tegumoe enneminevikus `naised olite `kilkaned ja kisendanned Jõe; kured oli nokkind küll jalad purust (pakatanud nahast) Vai; mu emagi olli urjutand `uńti Mär; tä põln veel `tervese soan Tõs; `kuskil puol ma neid ei old näind VMr; olnu lapse `rinde `pääle `võtnu Äks; teene mi̬i̬s `oĺli siss saand `sinna appi Vil; siss `olli tullu üits jalgratta mi̬i̬s Nõo; like tõuvili oĺl kokku vajonu Ote; ńä‿`lli `raaskõsõ saanu iks aru kah San d. umbisikulise tegumoe enneminevikus oss (oleks) sann kütet ollu Krk; siss `oĺli laud ärä katetu TMr; muidõ perremihel oĺl raha varastõt Har; `lü̬ü̬mise jaost oĺli˽tettü niisugutsõ kovalka Räp
5. püsiühendites, mis väljendavad a. möönmist, nõusolekut, kinnitust `õlgu `ninda Lüg; olga siis nönda, kut me `rääkisime Khk; Olgu mis on Kaa; olga `peale, jäägu `oomseks Vll; vεhest lapsed moo eest ikka `armpsad, kas olgu vöi keige suurema vihamihe lapsed Käi; olga sedäsi Khn; olgo muud mis on, kui kääd jalad `terved on Ris; noor puaŕ pidand kua `laudil magama, olgu kui küĺm `tahtes Rap; tuleva nädala viel ei akata `leikama, olgu siis üle tuleva VMr; kui ta tõi, siis õlgu Trm; õlgu `meske tä one - - muko ti̬i̬n Kod; olgu sõ̭ss pääle, ma tule Krk; temä `äädust ma‿i tiiä, `olli mes tä `olli Nõo; ku˽timä mullõ häste üteĺ, et timä mullõ hobõst ei annaʔ, `olku˽siss Har; `olkõ noʔ, teḱe no mia taht Vas; vabõrnaʔ pandass kõ̭gõ tävvega tsäist, `olkõʔ varrõʔ, leheʔ vai `häelmoʔ Räp; `olkõ miä ollõh (olgu mis on) Se; las(e) (aga) olla (kinnitav, rõhutav väljend) Üks va libe mees, vastu nii εε, et lase olla, aga tagaselja sossib sulle ora perse Kaa; Sellel nii `kerge kuulmine veel, et lase `olla Pöi; Poeg oli niisugune karmantsikas, et lase aga olla Mar; Teevad nii ilusaid sõnu, nii et las aga `olla Jür; nõnna oma `jõmmi täis, et lase aga `olla Kad; `Seande vimm om sehen, et lase olla Trv b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist kas ole pagana `poiga - - tegi `uvved `saapad mutta Vai; Mis see nüid olga, ei saa änam magama Han; mis `töinamene see olgu, ruttu `karja Aud; kõik torikad ka siin jalus olgu, kuku kas `otsa Kad; mis `naaklemene‿se olgu ühte `puhku Plt c. suhtlusvormelites palvet, tänu vm soovimist Ole mehest, et appi tulid IisR; Ole sa - - tuhandest tänatud Kaa; ole sina `terveks seda ää toomast Vll; Ole miheks, `aita vigadid käiata Rei; ole ea, anna `moole sedä Mar; õle‿nd nõnna kaĺlis, õõru - - mino piha ja kaala `su̬u̬ni Kod; ole sa mehess, et sa ärä tõid Vil; ole nüid terven, et sa tullit Krk; olga terve esi kah Nõo
onutama onutama Puh Nõo pinisema kulle, joba kihulase onutava Puh; kihulase mugu onutava kõrva man, mitte magada ei lase Nõo
parv2 parv g parve Khk Vll Pöi Muh Hi Rid Mar Kse Tõs Hää Tür, `parve Kuu VNg Lüg Vai; paŕv LNg Tõs PJg Vän, g parve Jäm Mär Tor JMd JJn Koe VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Krk Ran Nõo TMr Ote Krl, parvõ Khn Ote Har Rõu Plv; n, g `parve VNg Vai; parb Mar, g parbe Mih, parve Vän/n paŕb/; pari Khn, g parve Hää Hls; pl `parved VMr Kad suurem kogum kedagi, salk, rühm üks [kurg] on ies `parve juhataja Kuu; igalt puolt `käiväd `parvede `viisi `mustikas Lüg; `räime parved olid sääl `vörkude `juures Khk; Varesed olid `parves ja `karjusid, oome sajab Pöi; must`rεstad akkavad `parve `lööma ja ära minema Phl; ükskord oli `neoke suur sääse parb, `tahtis moo pähä `tulla Mar; suured - - parved põld `püisid oo talve vahel tuesuga lume sees Mär; nad kartn, et suur pari [hunte] tulõb tuba ja murrab kõik maha Khn; terve paŕv `oĺli obusel `paŕma `ümmer Vän; naised lõid `parve ja akkasid `kalku pidama Koe; tohutud `parved `siaski `lendavad Kad; kui suad kala parve `piäle, sis õled püügimi̬i̬s kõva, kala käib kõik parven Kod; kui nad `ju̬u̬ma kukuvad `parves KJn; neid vanu `kõuste om nüid parven kogusen Krk; õngega võid trehvätä ahuna parve `pääle, siss mugu pillu `väĺlä Ran; ku kihulase survava, siss na‿m parven, laseva iks üless ja `alla Nõo; kui aki ja varesse `parve löövä, siss alva ilma [tulevad], `saotse ja Ote; kurõʔ, haniʔ läävä parvõ `viisi `lämmäle `maalõ Plv || `eśtiks sai [viljavihud] maha `pandud - - siis nied olid `parved, siis `õhta sai nied `parved aḱk`jalga `lüia VMr
peenükene peenüke|ne g -se Krl Har Rõu Vas; pl pieńükedseʔ Lei
1. a. väikese läbimõõduga kuiss saʔ nii˽peenükesess olõt jäänü, ka‿sa `süüdä ei olõ saanuʔ vai Har; ta lang om peenükene kuʔ hiuss; timä‿m `keśkelt peenükene nigu üt́s `pińtsläne; mul oĺl kah́o tu̬u̬st vanaimä säŕgist, tu̬u̬ oĺl `lõpmada˽peenükene Rõu; latsõl peenükese˽käevarrõʔ nigu olõkõrrõkõsõʔ Vas b. kogult väike pieńükedseʔ kiuladsõʔ (kihulased) Lei
2. pisikestest osadest koosnev klopi hapu piiḿ paan tüküst välläʔ, siss saa hää peenükene pakspiiḿ; osta˽mullõ peenükeist `su̬u̬la; [lubi] oĺl peenükene ja `valgõ nigu püügi jahu Har; `koh́vi tahetagi is `jauhha˽peenükeist, koh́v taheti iks jämehhep Vas; peenükene leib püülileib sei nika peenükeist `leibä, nika jahuʔ `otsa lõṕpi Har; peenükene pihku kitsas kätte mul tulõ leeväga peenükene `piiu Har
3. kvaliteetne, väärtuslik a. noobel, suursugune maʔ ei olõʔ `oṕnu peenükõist ki̬i̬lt Krl; tanh majan eläse˽kõ̭iḱ peenükese härräʔ sisen; sa‿lt jo periss peenükesess lännü liinan, ei mõista enämb talumat́si ki̬i̬ltkina Har b. paremast materjalist, luksuslik peenükese `saapa, na omma laḱknahast tettü Har; nii peenükeseʔ kängäʔ olliʔ tõsõl jalan Rõu
4. väikese väärtusega mul ei olõ peenükeist raha see kõrd Har
pilvene pilve|ne Pha Rid Mar Mär Kir Mih Tõs Hää Kod Plt Nõo/g -tse/, `pilve|ne Lüg Rid Ris Juu Amb Koe, g -se pilvine udujane ja `pilvene `ilma Lüg; `seerab `vihma, pilvene sii [taeva] alune Pha; siis ta oli pilvene koo omingu Rid; eks nää, kaua ta neid pilvesi `ilmu peab veel Mär; päe ei ole mette laar, on pilvene Mih; Pilveste `ilmadega on ea `taimi istutada Hää; tänä nii `pilvene elm, eä `niitä Juu; `pilvene üö oli jah Amb; kavva pidäb pilvesid `iĺmi; vahel one `selgem, vahel jälle pilvesem Kod; lase ust `valla, ega nüid kihulase `sisse ei tule, pilvetsega Nõo
plaata, plaatas `plaata Kuu VNg Lüg HJn Ksi Plt Puh; `plaatas IisR JJn VMr Trm/-oa-/ Plt, `plaadas Kuu VNg Vai
1. koorikuga kaetud või kaetuks, ville, laike vms tihedalt täis `teura `rüögendaine aja `plaata, ihu puneta ja `plaadas puha;
ajas viel `niiskesi punasi näppikuid - - täis, läks `ühtelugu `laiemalle, peräst läks `plaata VNg;
sügelikkus õlime, siis minu `vennal siit `küünarnukkist võttas jo `plaata, `kuorikulle Lüg;
Nägu `plaatas, `vistrikuid täis IisR;
ei tiä, midä see on, kaik iho on `plaadas, `ninda puneta Vai;
kihulased võtavad silmnäu suvel kohe `plaata HJn;
mu onopoeg oli `rõuges - - nõnna kui kärna `plaatas VMr;
ihu lööb `plaata Ksi Vrd plaatis 2. ühtse kihina `Kaua `päevitasid, nüüd tuleb nahk `plaatas maha IisR; sügisel oli vili `plaatas maas (lamandunud) JJn; moa oli `suuri kivisid kõhe `ploatas täis Trm
putlane `putla|ne g -se Mar Mär Ris Amb JJn Koe Lai Pil putukas `putlased `lindavad, ei ma tea, missugused nad oo Mär; on üks veki `putlane Ris; `putlane on kihulase `moodi, sigineb vee sees esteks Amb; `putlased sõivad kaalid ära JJn; tänavu on palju `putlasi Koe; `putlane läks piima `riista Lai; kas mõned kerbud või `putlased on [taimed] ära söönd Pil