[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 6 artiklit

kibu1 kibu Jõe Pil Võn/-o/ Ote; n, g kibu R Vll Hi spor L(-o LNg), Ha ViK Iis Trm KJn Hls Puh TMr; n, g kipu Mus Rid Mar/-o/; kibu g keo (kio, kiu) VNg Lüg Jõh/-o/ Mär Vig Var PäLo Khn/kjõ-/ Rap Juu JMd Ann Tür Pai Sim TaPõ Plt KJn Vil TMr; kibo g kivo Vai puunõu, väike kapp Oda sie kibu ja `viska `löülü Kuu; `piimä `riistad õlivad kiud, `miska `piimä `lauvale `tuodi; vie kibu Lüg; kivoga `ennevanast `juodi, olut ja `kalja Vai; ni pisine kibu, mikega viseda souna kividele, teine vits all uure pεεl, teine üleval ja oligi `valmis Emm; Pane lapse piim kibu sisse Rei; `ańdis `kiuga vett Mär; kibudega panid laua `peäle, perele süiä; egä keol, kapal kaant põlnd, sel oli kõrb Vig; anna `pisse kiu sest `juua Var; taari kibud Mih; `kalla vesi `keosse Tõs; kio seest `joodi õlut, ja laua pial `pańdi `piima rüübata PJg; mul o veke tuobine kibu Ris; Kapaga `toodi `jooki lauale, a kibust `joodi Kei; veke laps `rüüpas kibust JõeK; kiod olid laste tarvitada, `tehti pudi JMd; tuabised, pualetõisesed, nied olid kibud, kolmetuabised õlid kapad Kad; `kioga tõśsid vett padass veeke kibu õli; kibude sidess süädeti `vaśkid ja juadeti; kibu kesk merd = naba Kod; vanast lüpsime lehmad kippu, kio `sisse Pal; saanas olivad ni̬i̬d samma nõud, kiod ja kapad Äks; `keoga `viidi õlut laua `piale Lai; kibu on toobine või poolene KJn; Sauna keol on vits ära tullud Vil; Joose ja vii suure `kamrest ruvipengi päält kibu sanna lava pääle Hls; liivaga `õõrusi tolle lavva ärä ja nuʔ keod ja länikud kõik läbi TMr Vrd kibene, kipp1 || väike kaanega võipütt Võn
kibu2 kibu Jäm Khk(g kibu) Jaa Pöi Muh; n, g kib|u V(-o Kan)
1. a. külmakipitus, kirvendus ma oli ühekorra `lambud pesemas - - pärast mool pale pεl sedine kibu Jäm; joo si `sörmede kibu `varsti üle leheb Khk; [külma] kibu lähäb sörme `alla Jaa; Kiitsakale kibu, varesele valu, musta linnule muud aigused - - meite laps saab terveks (arstimissõnad) Pöi; mool `olli nii`kange külma valu käe ja kibu küine all Muh || ma pane siia ~ `seia [vett] `leiguma, jo siis vöib `juua, jo siis külma kibu seest ää läheb Khk b. valus, kibe mool o nii kibu külm küine all Muh
2. rutt, kiirus; säru kae˽nüüd om vi̬i̬l kibu `taadõ tulnuʔ. sul˽om õigõ˽kibu takan Kan; Ütte `viisi kibu hanna all, ei olõ ü̬ü̬ ei˽päävä rahu Urv; oĺl neil `hirmsanõ kibu takan Har; Ma ańni kipu takast, sõss lät́s minemä Rõu; küll mä ti̬i̬ tälle kibu `taadõ Räp || elevus ühe päva teevad suurd kibu, et tahate Talina `minna Khk Vrd kiba2, kõbu
3. häda, kitsikus ka no om kibu ilmah; tuĺl suurõ kibugaʔ ~ `murrõgaʔ mi poolõ Se
kibu3 kibu kipakas paat kas sie kibu `kannata mere `menna. küll kibu `lähte kumo; kuhu nüüd viel sene kibuga lähed, aragad juo meres VNg
kibu4 kibu Pha; pl kibud Ksi
1. a. pabul, kribal öuna kibud Pha b. väike tükk, raas nisukesed järele jäänud sü̬ü̬ kibud on liimukad Ksi Vrd kibe2
2. väga, liiga kuivaga jääb [kartul] kibu`väikseks Pha
kibu5 kibu Tõs; pl kibude Trv kibuvits Seal praegu veel need kibud alles Tõs; ni̬i̬ om kibude Trv Vrd kibun1, kibus2, kibusk
kibu6 kibu ega kõbu (ühtki häält) ei ole kuulda Krk Vrd kippu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur