kibenkiben g -aKhkHelTLäOte; kipen g kibe|naRanNõoRõn(-pp-) SanLei/-ń/, -ne HelSan(-ń), -niPuh, -näKamOteRõn; kipõń g kibõnaVõn/-n/ San/-n/ V(kipeńRõu; g -nõKrlHarLei) 1.kerge hõljuv osake, säde, kübe nee on ni raava kibenad, mis tagumise `aega `välja `lindvad raava sihestKhk; aa laits tuliveerest `kaugõmbalõ, kuuse ao pilluva kibenitNõo; joba kibenä tuleva, `lumme nakap sadamaKam; `koŕsnast pill kibõnitKan; Kae˽kui haivastamma pańd, tolmu kibõna˽lät́si˽`nõ̭nnaUrv; ahupaanõ päält aja kibõnõid üless, noʔ om `varha vi̬i̬ĺ leevä `ahju pandaʔHar; Ku seo kipõn kohegi olgi sisse lätt, siss lätt [põlema] nigu Jaanimõisa sannPlv; raud and kibõnit; kibõna `lindlõsõ kõigi pooliSe; ütest kibenast läügüs šouŕ liinLei || mullike, tilgake `vastsel aeal proomiti seement nii. `lasti `klaasi `siśse, kos `seĺge vesi, kümme vai viis terrä, ja kes `väikse mulli üless `võtse, õbõ kibenä, kel nu̬u̬ kibenä küĺlen, nu̬u̬ idasivaKam; pada keese, siss käävä üles kibõnaʔ (vi̬i̬`tśilkmõʔ) Se || figärevil, kärsitu Käve ku˽kibõniin, et läkeʔ õ̭ks är˽kodu ja˽läke˽koduRõu; Maʔ `tahtsõ viil veidökõnõ juttu aiaʔ, aga kost noʔ, taa nakaśs joʔ nii kibõnil käümäVas 2.väike osa, tükk, raas üks villa kiben jäänd `seie mahaKhk; alb ikke küll, ku `endäl kibenat ei ole midägi, siss piat sa kõ̭ik `ostmaNõo; nüit `puustuss maid enämp ei ole, viimäne kui kipen käip masinde allKam; ega sääl (vankril) `rauda kibenät ei ole, puha puust kõik tettiOte; peśsi kippen `panti ravva `pääle. kivi siist tulli tuliRõn; Anna mullõ üt́s kipõń `võidu moka `määriʔUrv; sul omma `t́sukrukibõna laua pääle lagunuʔHar; mu käest ei saaʔ sa kibõntkeʔRõu; liharaasa kibõnaʔ Plv; va veśsin piim, tah õlõ õi˽koorõ kibõnatkiʔVas; `täämbä es saaʔ vi̬i̬l üvä kibõnat `suuhtõRäp; kesväl õ̭ks om üvä kipõń sisehSe; a timä `hiusõ kibõnaʔ mäheʔ ärʔ `ümbre hüä käeLut || fig(elusolendist) Mis `sääre kipõn ka tetä jõud, `säärtse kibõna `kaese päältHar; `väikoʔ ahuna kibenaʔ ütesugutsõʔ, mõroʔ andass `tsialeRäp 3.veidi, pisut, natuke Mitte kibenad ta mihele järgi es nõrgu, tollest tülü `tuĺlevagiHel; ja kohe sa iki lähät, ega tõene kotuss paremb ei ole, ütest om kiben paremb, tõesest võtap jälle tagasiRan; mitte üits kiben ta [tööd] tetä ei tahaNõo; kibõna ajo peräst kuulnuʔ, et sõra klõpin tulõ Võn; `üit́ski˽truuṕ ei˽`tõmba ütte kibenetSan; sul ei olõʔ kannatusõ kibõnatKan; ma olõ kõ̭ik päiv `piśtü jala pääl olluʔ, ei olõ˽kibõnat ka `istu saanuʔHar; ku t́ä sinnä˽`sisse lät́s, siss mul küll˽veri kahmahtu, a ma es `kohku˽kibõnat kahRõu; es olõʔ üt́s kipõń meelehPlv; om kipõn loofkap; kipõn makõ, panõ `su̬u̬la viilSe Vrdkeben, kibe2, kibenakene