[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kiben kiben g -a Khk Hel TLä Ote; kipen g kibe|na Ran Nõo Rõn(-pp-) San Lei/-/, -ne Hel San(-), -ni Puh, -nä Kam Ote Rõn; kipõń g kibõna Võn/-n/ San/-n/ V(kipeń Rõu; g -nõ Krl Har Lei)
1. kerge hõljuv osake, säde, kübe nee on ni raava kibenad, mis tagumise `aega `välja `lindvad raava sihest Khk; aa laits tuliveerest `kaugõmbalõ, kuuse ao pilluva kibenit Nõo; joba kibenä tuleva, `lumme nakap sadama Kam; `koŕsnast pill kibõnit Kan; Kae˽kui haivastamma pańd, tolmu kibõna˽lät́si˽`nõ̭nna Urv; ahupaanõ päält aja kibõnõid üless, noʔ om `varha vi̬i̬ĺ leevä `ahju pandaʔ Har; Ku seo kipõn kohegi olgi sisse lätt, siss lätt [põlema] nigu Jaanimõisa sann Plv; raud and kibõnit; kibõna `lindlõsõ kõigi pooli Se; ütest kibenast läügüs šouŕ liin Lei || mullike, tilgake `vastsel aeal proomiti seement nii. `lasti `klaasi `siśse, kos `seĺge vesi, kümme vai viis terrä, ja kes `väikse mulli üless `võtse, õbõ kibenä, kel nu̬u̬ kibenä küĺlen, nu̬u̬ idasiva Kam; pada keese, siss käävä üles kibõnaʔ (vi̬i̬`tśilkmõʔ) Se || fig ärevil, kärsitu Käve ku˽kibõniin, et läkeʔ õ̭ks är˽kodu ja˽läke˽kodu Rõu; Maʔ `tahtsõ viil veidökõnõ juttu aiaʔ, aga kost noʔ, taa nakaśs joʔ nii kibõnil käümä Vas
2. väike osa, tükk, raas üks villa kiben jäänd `seie maha Khk; alb ikke küll, ku `endäl kibenat ei ole midägi, siss piat sa kõ̭ik `ostma Nõo; nüit `puustuss maid enämp ei ole, viimäne kui kipen käip masinde all Kam; ega sääl (vankril) `rauda kibenät ei ole, puha puust kõik tetti Ote; peśsi kippen `panti ravva `pääle. kivi siist tulli tuli Rõn; Anna mullõ üt́s kipõń `võidu moka `määriʔ Urv; sul omma `t́sukrukibõna laua pääle lagunuʔ Har; mu käest ei saaʔ sa kibõntkeʔ Rõu; liharaasa kibõnaʔ Plv; va veśsin piim, tah õlõ õi˽koorõ kibõnatkiʔ Vas; `täämbä es saaʔ vi̬i̬l üvä kibõnat `suuhtõ Räp; kesväl õ̭ks om üvä kipõń siseh Se; a timä `hiusõ kibõnaʔ mäheʔ ärʔ `ümbre hüä käe Lut || fig (elusolendist) Mis `sääre kipõn ka tetä jõud, `säärtse kibõna `kaese päält Har; `väikoʔ ahuna kibenaʔ ütesugutsõʔ, mõroʔ andass `tsiale Räp
3. veidi, pisut, natuke Mitte kibenad ta mihele järgi es nõrgu, tollest tülü `tuĺlevagi Hel; ja kohe sa iki lähät, ega tõene kotuss paremb ei ole, ütest om kiben paremb, tõesest võtap jälle tagasi Ran; mitte üits kiben ta [tööd] tetä ei taha Nõo; kibõna ajo peräst kuulnuʔ, et sõra klõpin tulõ Võn; `üit́ski˽truuṕ ei˽`tõmba ütte kibenet San; sul ei olõʔ kannatusõ kibõnat Kan; ma olõ kõ̭ik päiv `piśtü jala pääl olluʔ, ei olõ˽kibõnat ka `istu saanuʔ Har; ku t́ä sinnä˽`sisse lät́s, siss mul küll˽veri kahmahtu, a ma es `kohku˽kibõnat kah Rõu; es olõʔ üt́s kipõń meeleh Plv; om kipõn loofkap; kipõn makõ, panõ `su̬u̬la viil Se
Vrd keben, kibe2, kibenakene

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur