Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
kai1 kai Jäm Khk Emm Phl(kaie) Khn Hää sadamasild laevad süllas käivad, siis `eetaste kai `ääres Jäm; mihed keisid `Riigas kai pεεl töös Khk; laev seisab `kaies Phl; `ljõnnas nied sillad, mis sadama iäres ond kaid Khn; `aalimene on laeva `kiskumene kai `ääre Hää
kai2 kai Jõe Hlj VNg Mus Pöi Emm Khn Hää Ris tross; köis; vant kai tuleb `kliiver`puomi `otsast `laeva`külje `peale; kai peab olema kettist Jõe; `käivätä `vaader `taagi pääl ja `oidavatta `kaidest `kinni VNg; mees o `jalgadega `liiverpoomi kai pεεl Mus; kaid on kliiverpomi `külges; kaide otsad keivad `parda `kinni Pöi; Poomi kai; Korsna kai Emm; Kaid `vällä venün, taris uiõst `setsi Khn; `kliiverkai akkab pudingkliivre taagi juurest ja läheb kraań`paĺki Hää
kai3 tüdruk, neiu minu kai Ris; kaiede juures ~ pool, kaievaatamas [käima], kaie randa [minema] ehal käima `poisid `käivad `kaiede puol Jõe; keisi kaie `juures Pöi; kas käisite `kaiesi `voatamas või Nis; läksime kaie `randa Kos; meie poiss läks oma kaie poole Äks; lääme kaiede poole Ote
kian kiań g kiani õline vedelik `vankri `miardest `korjab nisukest vedelat `kiani JMd
kibi kihisev kui iast kibi piim on, siis tema sedasi `süüa tahab. palavaga läheb kibist, aga vilu ilmaga ei lähe VMr
kidi1 kidi SaId Muh Kse Han Var Pä I Pil SJn Vil kõõlusetupepõletik mool oli kää sihes kidi Jaa;
kui kidi käe sihes oo,
siis pannasse kahe puu vahele,
mis koos kasuvad ja nagisevad Muh;
`veske pilli rasv oli kidi rohe Var;
kidi lööb käe `sisse kui `valju tööd teed Tõs;
kui kidi oli küünasnoku sees või `kuśkil `liikme `kohtas,
siis `käśti teese ahu luud ää varastada Aud;
Kissi karu liha `ollõ süen,
sie `ollõ iä kidi närijä Khn;
obese mussad sabajõvid `võtma kidi ärä,
si̬i̬ jälle vassus kidile Kod Vrd kida3,
kide3,
kidijas,
kidijooksija,
kitsi2
kidi2 kidi Jäm Khk Mus Kaa Pöi Hi kõdi lapsele tehasse kidi; mõni `söuke ebu tüdruk kardab kidi Khk; ma karda kidi, aka oort kibama Mus; Ma karda jala tallast `irmpsast kidi Pöi; Möni inimene kardab erpsesti kidi Emm; Mo jälatall kardab `ermsasti kidi Phl
kidi3 kidi lstk kass – Emm
kidi4 kidi Plt Krk noor kits; kitse kutsumishüüd kidi,
kidi,
kidi [hüütakse] siss kits tule Krk Vrd kide4
kigi pl kigid merikapsas Kigid kigisevad, leht oo neil paks Var
kiki2 kiki VJg Kod Plt int lapsed nurga tagant `üiavad [peituse] mäŋŋis:
kiki juo,
kiki VJg;
ku kikitäd jäness [hüüad] kiki jänes kikkiih,
perse põleb Kod;
jäneselle õigatasse kiki maha,
kiki maha Plt Vrd kikk8
kili1 kili liivapugu –
Saa Vrd kill2
kili2 kili koli, kraam vana kili ja koli täüs kiḱk kotuse Krk Vrd kili-koli
kiri1 kiri g kirja eP(g kerja Käi Rid) Hls Hel Puh San Lei, `kirja R(n, g `kirja, -ä Vai), kirjä Vig Tõs Juu Kod KJn Vil eL(g kirä, kiŕä V[ḱiri g kiŕa Se Lut])
1. a. kirjamärk; käe- või trükikiri kiri on `kustund, `pliiatsi kiri Lüg; `juudil `on ju suured ullud kirjad kut argid Jäm; `söukest peenist `kirja mo silm ep seleta; nii kenade suurde `kirjadega raamat; mool nii ull kiri, seda‿b osa `ükskid lugeda Khk; `valge varul sa nääd veel `kirja lugeda Pha; arvad kirjad ollid aabetsis ülal Muh; must raamat ja `valged kirjad olnd sees Mar; eks igä ühül ole isimoodi kiri Vig; [loed] peenikest [aja]lihe `kirja, see `tõmmab `sompi silmade ees HMd; mõnel on nii vilets kiri, ei see põle kirjames `ühti Juu; raamatu kiri Trv; kui tu̬u̬ kiri i̬i̬n `olli, siss `tulli `mi̬i̬lde, mes `kiägi mäŕk tähendäp Nõo; kui ni vene kirjä tuĺliva, ei tiiä enämp midägi Ote; mina ei saa˽taast kiräst `arvo, `väega halvastõ um kirotõt Plv; nii illoś kõrraline kiri oĺl Vas || metallraha numbripool rahal on ühel puol `kulli, `toisel puol `kirja Vai; `ütle, kumm nüid on ülesspide, kas kull või kiri Juu; kas `numrigaʔ vai kiŕägaʔ, kas kuĺl vai kiri Se b. lugemis- või kirjutamisoskus; kirjatarkus sel kiri `selge, `kirja`tundja, sie `muistab juo lugeda Lüg; ei ma tunne `kirja Muh; pimedel öpedaks ka `kerja Käi; ma ei ole `koolis keind, `kirja ma ei tia PJg; lugemine oli sel vanainimisel ime `selge, `kirja ma ei tia Sim; mõśtab `kirja Trm; mino esä vi̬i̬l `kirja es tunnõʔ Räp; mi vallah oĺ säidse mi̬i̬st, kes `mõistsõ `kiŕjä Se || kirjakeel üks söna läheb küll kirja `järge, a teist εi saa; Tagamise (Tagamõisa) keel pigem kirja `seisuse `järge (lähedane kirjakeelele) Khk; Sie on uue kirja järele Kad; siin on arilik murrak `ühte `puhku olnd kirja järel Plt; vana inimese, nee nüüd lokerdeve vanat `moodu, noore kõneleve kirja `viisi Hls
2. dokument, ametlik paber; tõend, ürik `meie `saare kiri on `Arju `maakonna `ari·hviss Jõe; `selle õppetaja nimi old ka sääl ülevel vanas `kirjades ikke keik ja VNg; Leo maja sai `öeldud, mis ta `kirjas oli, seda ma ei tea Noa; tä ekke tahab kirjad `sisse anda; `tohtri käest soab kirjä, `apteegist andase `rohtu Tõs; siis `näitaśt oma kirja ette Aud; `aitas seena peal on nihuke kapi, seal sees ikke on nihukesi `kirjasi ja roamatuid Juu; see on root́si vanas `kirjades kõik üleval Sim; `tempel lüädässe egäle kirjale `alla; no vai kiri [lapsel] küĺjen, et minu poja testud Kod; palanu`korjajal `oĺli valla kiri üten, et siss inimese tälle annava Nõo || Ega kiri äi valeta Emm; Egas kiri ei˽võĺsiʔ Rõu; Ega kiri ei petä Räp; õgas kiri õi petäʔ Se
3. nimekiri nüüd on neid inimisi pali, kie ei õlegi õppetaja `kirjas Lüg; kaks õde oo surn - - tiä kui kaua mind `peetse, me oleme `kirjest maha jäen Var; käisin ennast maha kustutamas sest kirjast Juu; kirja panema üles kirjutama se oli jo `enne `kirja `pando Vai; paneme nüid selle `kirja Muh; kõik `pandi `kirja, mis räägiti Tõs; Panõ mio nimi kua `kirja Khn; minu vend kirjutas oma eluloo kõik `kirja üless Juu; mu nimi `pańti `kiŕja Kod; see laul ei ole `kirja `pantav Krk; `kiŕjä pandass üless Se; fig päeva kirja panema roojama Mul päiv viel `kirja panemata, lähän `päivä `kirja panema Jõh; Päävä kirjapanek Räp; kirjas teat rühmas; kellekski hinnatud, arvatud mina olin siis ikke `kapteni `kirjas VNg; `Kolmetõist`aastaselt tüttär`lapsel kuu`riided, sis on juo `naise `kirjas Lüg; Õle neist `ükski enamb obuse`kirjas, igavised kronud on Jõh; Kaśs majas küll, aga kedagi ei tie - - muud kui et kaśsi `kirjas on; Igavene pet́tis ja `ulgus, kas täma tahab ka viel inimese `kirjas `olla IisR; ta on vanade inimeste `kirjas Jäm; seda εi ole vist elavate `kirjas εnam Mus; see veel lapse `kirjas Rei; tä oo `vaeste `kirjas Tõs; ta juba mees, ega ta enam lapse `kirjas põle Juu; ta on `leerimatta, siis ta on alles lapse `kirjas Koe; se `loetasse vana inimese `kirja, sańdi kirjas Trm; metsa alijad, metsa`vaimude kirjas nad on Plt; si̬i̬ alle latse kirjän, alle `tõiskut sehen (teismeline) Krk; ega ta vist enämb elävide kirjän ei ole Ran; vahi, nonde (raukade) kirjän ole minä nüid Puh; vana inemine, vanan kirjan Rõu; tä om sandi kiŕäh `eśkiʔ; tä om `varga kiŕäh Se
4. trükis a. raamat vanast `kutsuti `kirja, `laulu `kirja, `jutluse `kirja, lugemise `kirja ja kaik; mie lugin `kirja Vai; kirja sees oli kuuln, karu on mesikäpp Krj; vanade `kirjade sees Phl; eks tal võind kirjad seal `olla, ta kirjast ja roamatust `voatas Juu; kuristik oli kirjas, ega siin kuristikku ei ole Lai; vanast es ole `kunnigil `kirju Krk; tä kiŕäst kai Se b. piibel, pühakiri kiri peap tööks (tõeks) `saama, juudid peledadi εε Khk; kiri `ütleb, et ligemisele äi tohi `kurja tehja Vll; et küll [ei] soa kirja järele elatud, pead `katsuma ikke Muh; mina olen kirjast lugend, aga mina seda `põhja põle kätte soand Juu; sa ti̬i̬d kirjä järele, annad sellele, kel on Kod; kiŕjas koa põle seda `leidnud, kohe `ki̬i̬gi [pärast surma] pandasse Pal; kiri `ütleb, et rahvass om patatse, ilm lääb ukka Nõo; `kuuljalõ pandass ka kiri kätte, et tuuh ilmah timmä tunda aiʔ; kõik om kiräh, kunass tulõ sõda jah Se; bib́lia kutsutass suur kiri Lut
5. postiga saadetav kiri; sõnum piän `kirjä `kirjutamma, `kirjä `vastust `saatamaie Lüg; `saadin `toisele `kirja Vai; täna oli `postis pailu `kirju Khk; vahel saadeti kiri, kutsuti kalu ää `viima Muh; ega enne `kirja `keegi osand kirjutada Mär; tä sai paelu `kirju Tõs; käisime seal `lehte `järgi ja kirjade `järgi Aud; tervitab kirja `kaudu Tor; kas oled minu kiri kätte saan Ris; sain kirja `tütre kääst Kos; mulle tuli kiri Taĺlinast Koe; tämäle tuli kiri linnass Kod; es saada sul `kennigi `kirjä; nüid kutsuts kirjä läbi, kirjäge, vanast kutsuti suu sõnage Krk; sis tõene veli saat iki `kirju ja `kaarde Ran; ja kasak viis kirjä ka kätte, ku kirjä olliva; ma‿tli, mi sa noist kirjust alali oesit, palutanu ärä; ja peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo; ma opessi kõ̭ik kirjä pääl ärä lastele, et kos te mu `lautsile panete ja kos kooli`rõiva om Rõn; väümiis kirut́ kirjä kroonu päält Krl; kirutaʔ kiri ärʔ Rõu; ma sai ka kirä `täämbä Plv; ku kiä mullõ kiŕä kirotass, ma saada `vastusõ kiŕä Se
6. muster, ornament Kudusin `kirja, et vigagi en teht `sisse Lüg; `keskmine kiri oli, punase `sisse `valged tipid `tehtud, must löng oli `kirjade vahel Jäm; näida `moole ka, mida `kirja nee `kindad on Khk; kirjad olid [kampsunil] rinna ees ning siis `ümber `rinki `ändas oli Kär; Köige `lihtsam kiri oli kahe löŋŋaga, aŕk ja ane silm Pöi; kapal o kirjad peal, raakjalad peal Muh; `kindasse tuleb kerjad kududa Käi; nee olid ilusad tored kirjad, mis tanul olid Rei; teesel olnd ilosam tekk veel `kirje poolest Vig; sured puu kannud olid - - sured kõrvetud kirjad olid peal Lih; ei sel ajal änam kirjadega ei oln, `kindad olid mustad Tõs; värrelde `piale jah seokst kirjad, kirjad koa siis `käistele Aud; naeste `preesidel olid veel roosilesed kirjad peal Rap; kes `kangur oli, sel oli niitesse `pandud kiri `sisse ehk paeltesse VMr; mõõga õtsaga nopid kiŕjäd `vü̬ü̬le, siäl on kiri üheksä lõnga piält Kod; sel `kindal põle kedagi `kirja Pal; `kirjasid oli `tehtud jah `piale [riidekirstule], `nuaga lõegatud `ambid Äks; tekile nopitasse `kirju `siśse ja `vööle `koovad KJn; mul on vi̬i̬l üks vana`aegne tubaku kaśt, kus põletud kirjäd on pääl Vil; va `kirjega suka [kooti] `mitma lõngaga Trv; `suuri `ku̬u̬ke tetäs, sis määrits `kirju [peale] Hls; naśte`rahva `ammel ei ole `kirju Puh; tanu pit́s `olli klaarist, pitsil olliva kirjä sehen; kes `põrna sü̬ü̬b, si̬i̬ `mõista äste `kinda `kirjä kodada Nõo; ega üte langaga es kua, kui kirjägä kinnast tahat kudada Kam; Nail [vöödel] oĺliva˽`sääntse˽koŕjatu˽kiŕjaʔ ja kruudi seen Urv; `kośju `kinda `suuri `kiŕjugaʔ, kolmõ langagaʔ Har; Leeväpät́s tet́ti päält silless, sõ̭ss tet́ti `võt́mõga˽kirä˽pääle Rõu; piiritsäga koit edimält võrgu ärä ja nõglaga `naksit `kirja ajama Plv; vanast oĺli˽piḱä˽kapudaʔ ja kiräʔ otsah Vas; `hammõ kiri Se || pits, heegeldatud muster Käistele pandi üks rida pitsesid ehk kirjo alla Käi; Hiljem, kui pitsid hakkasid tulema, kutsuti neid kirjad Phl; pissiksed kirjad, laiõmad kirjad; tee `kirju Khn; käisid `ostmas ta kääst padja `kirjasi Ris
7. värvus; kirjusus (laik, tähn) tama `tahto punast `kirjä `riiest Vai; emase kassil kolmed kirjad Khk; kiive on must lind, `kirja on vähä Pha; täl oo kirjad (tedretähnid, -tähed) `silme peal Mar; see oo üks tähnik loom, `peene kirjaga Mär; sarapu `kirja uśs Hää; eks me `üitsime [lehmi] niisa·mmati koa, mõned‿s kirja järel ja Rap; Vanasti `ööldi ikka `valged `kirja, `musta `kirja või mis `tahjes `kirja riie, aga `kirju ei `ööldud Jür; mul on `musta `kirja tanu Iis; kõllase ja `valge kirjaga kat́t Kod; mõni oli sinise `kirja pael, mõni punase Lai; sarapuu `kirjä uisk, aĺl ja musta kirjä om seĺlä pääl; prandsu `kirja rätikõni Har; kiŕriv kunn, `musta ja `valgõt `kirjä, nigu ua häidseʔ Rõu; määnest `kiŕjä [looma] sa ostaʔ Se || (välimus) `nüitse aa inimesed oo teist `kirja kut ennem `ollid Muh; Ei ole sinu arul arja ega kindal kirja Saa; sie mies on nii tuhm, põle tal `kirja, ei `karva Sim; siĺmä kiri, sita igä (hea väljanägemisega, aga ei pea vastu) Lut
8. Muid tähendusi a. (köbrud hobuse purihambal) kui obose `ammal kiri veel alles on, siis ta pidi `söödud `soama (saab närida); `amma peal `peavad nihuksed kirjad olema; mõni on nii vana, et need kirjad on jo kulund Juu; obusel on kiri `ambas Koe; se obene on vana, sel enam `kirja ei ole `ambas Trm; viis-kuus`tõisku `aastat, sis om [hobusel] kirja kadunu Hel; sjool [hobusel] vi̬i̬l kiri `häste tundaʔ Se b. (menstruatsioon) täl eese kirjad keivad juba, tä ikke juba inimese aro sees Mar; oma kirja `ju̬u̬skme akanu; kui vana ta om, ta kand oma `kirju ümmer Krk; kas ta `kirju ka kand joba Hel c. kirja kandma (õlle käärimisest) kui õlut `käima akkab, siis `ööldakse, et õlut akkab `kirja `kandma, kirja kord peal Juu; Õlut kannab juba `kirja Trm; śjo oluʔ kand `kiŕjä, śjo olõ õi vana Se
kisi kisi puhas selge jää kisi piäl one ilos pü̬ü̬tä, aga murro piäle ei sua `minnä; mes muss, vedess one iätänd, sii `üeldässe kisi iä; kisi iä sulab rutemass ärä ku `valge lume iä Kod
kiti kiti Jäm Krj Han Krk Nõo dem kass Meie kitit põle paar `pääva näha `olngi Han;
kiti om `kavval,
kribib sääl `Manni,
oodap lämmit `piimä Nõo Vrd kita,
kitu
kivi n, g kivi eP(
kibi Lä PäPõ HaLä Kos Pil SJn Vil)
eL, g kive R1. a. kivi, kivim Külä ämm `koukis `Ristu kive alt `sulle oe (lapse sünni seletus); Miks kive `poue `peitä (salgamisest); Kivi kotti (sooviti kalurile); [paat] Kivel `kinni Kuu;
ei meil `põllul ole viga,
aga einamaal on kivi,
küll on kivi Hlj;
lõi `kirve nenäga kiveje;
kivine maa,
kivi kivest `kinni Lüg;
merelt `tuodi `valgi `pieni kivi;
kravud `elläd kivede all;
`laiva mäni `kivve Vai;
Ma kanna sinu jäuks alati kivi taskus (pean viha) Jäm;
me `vaeme kaŋŋiga ka kivisid üles;
ilma kivisita (kivideta) Khk;
rebu `pehme kivi,
mis maa sihelt `leitasse,
selle peel saab vikadid vöi kervest käiadud Mus;
ma luhu puid ja kiva Jaa;
Sii see mäe selg on ju jumala `loodud `selge kivi Pöi;
vanamoor `nurkas,
kivid `kõhtus =
kiris Muh;
kaks suurt kibi on Posta pöllal LNg;
võta naine,
siis sol kohe regi taga ja kibi peal (kohustused); kerbes lähäb kibisse Mar;
vädas kiba roobete `sisse Mär;
`seoke raiutud õheldane kibi oli juśt ah́o suu `järgi `tehtud (ahjuukseks) Mih;
Sedäsi lasõd puadi kivedes purus tappa;
Tämä nda ahnõ,
et täü teesele kivi kua piäd `peksä anda‿mtõ Khn;
kibid olid ju põllal väga tülinas PJg;
mis pahaks läind puu nõud on,
siis `autakse ikke kibidega Juu;
kivi `ümber on rohi magus ja końdi `ümber on liha magus JõeK;
kiva sai aga kangi pial kaalutud JJn;
kiva vedati,
kohe vaea oli Trm;
kes laps kiva `koŕjama,
sess (sellest) `suama rikas Kod;
kis teise `piale kivi veeretab,
selle `piale tulep tagasi Ksi;
me elame kivi peal (vähesega) Plt;
põrmand olli kivedest Pst;
paiset vaeutedi kolme ja ütese kivige;
enne lääp kivi küĺlest kilt ärä,
ku temä süä `pehmess lääp Krk;
suure kivi `pańti maea nukke `alla ja `keskele kah niipaĺlu ku jakku;
`miis mehega saab kokku,
aga kivi ja kannu ei saanava kokku Ran;
põĺl `kivve täis Puh;
naene `istnu kivi pääl ja `laulnu Nõo;
kivestigun om paĺlu kivve Kam;
kui ilma `ääle läävä,
om küĺm ollu,
sis läävä kivi liḱess ja mustass Ote;
meil omma˽kiviʔ ärʔ lahutu˽ja `veetüʔ Kan;
lähämi pae `murdu kivve `kiskma;
tuhkhaua man oĺl suuŕ kivi ahu i̬i̬n,
kon pääl `maati;
jaań `viskass üte kivi vette,
`pi̬i̬tre `viskass tõsõ kivi ja jakap `viskass kolmadõ kivi,
no om vesi külm Har;
kivijüräjäʔ eläseʔ kivve pääl Rõu;
`valgõ kivi aida all =
lehmä uttaŕ Vas;
õnnõkõnõ maka‿i kunagi kivi kõrval Se b. fig terav kerves lövab ikka kivi (kaebajal läheb halvasti) Emm;
Kivi pää `pääle jäänud (väikesest kasvust) Hää;
see mees teab,
kus kibi all vähjad seisavad (nupuka kohta) Kei;
vahest veke kivi lükkab `vankri `ümber (pisiasi võib paljugi muuta) KuuK;
täll˽om kivi rinnun (kalgist inimesest) Ran;
küll terräv kirvess kivi levväp (sõnast sünnib riid) Kam;
nigu kivi sattõ `süäme päält `maaha (mure kadus) Plv;
kiviga visata lähedal See põle siit kougel,
kibiga visata Han;
sinna ei õle enäm kui kivigä visata mua Kod;
egä si̬i̬ kedägi ei ole,
kõrd kivige visate Krk;
paĺluke sedä maad om,
kiviga visata Ran;
Ei olõ kavvõh,
kiviga visata Räp;
veerev ~
veereja kivi kohast teise kolijast, rändajast `veerev kivi‿p saa mette sammelt `pεεle (pole kodu ega peret) Khk;
Veereva kivi pεεle äi kasva sammel Emm;
ega `veereja kivil põle `ilmaski sammalt `seĺges Juu;
egä `viirväl kivil sammel ei kasva Rõn;
`viirväl kivil vesi pääl,
`saisval kivil sammeĺ pääl Plv c. võrgukivi kived `külge ja voib `vergu meresse `panna; `
vergu all on kive`rihmad,
selle `küljes on kived Jõe;
rüsa tiivastel keivad ka kivid all,
`pitlikud `valged kivid;
vörgul oo kivid all,
kivid oo `raskuseks Khk;
võrgul oo käbad peal,
kibid all Aud;
kibid viivad võrgu `põhja Vän;
võrgudel on kivid,
tehasse jo vabrikus rattad,
siledad ja tasased Trm; [võrgu] pulla ja kivi.
esi teime kivi Trv;
`väiksed kivid,
kes võrgu `põhja tõmmassiva Ran;
kiviʔ inäbä tetäss pliidost,
tu om `pehmep Se;
kivis ~
kivess kivistatud (võrk) Olid `vergud kivess,
`pandi viel `paadi naga `kinni Kuu;
kui `võrgud olivad kivis,
siis lükkati paat `alla Hlj Vrd kives2,
kividse d. pl keris rihe ahju kivide peel saab kala küpseta;
sauna ahju kivid lähvad vahel üsna punaseks;
`viska vett kivide pele Khk;
e. laste mängukivi `oite `suured `ümmärgused kived nie olid `härjäd siis Kuu;
`lutsu visetasse,
kivi `juokseb Jõh;
vähike `lestlik kivi aa ja sennega `lööda `lesta Emm;
ööritas linguga kiba Kse;
`viskab kiviga `litsu `mööda vett Tor;
`lõikasid kepi otsa `lõhki,
väike kibi vahele,
läks mis `vingus Nis;
tidrukud mäŋ́ŋivad kiva JõeK;
mängisime `iidlast,
kividega mäŋŋiti Kad;
kive mäńgmä:
viis kivi võetass,
kivi võetass `pivve ja pillutass üless Pst;
ümärgune kivi `olli kit́s Nõo;
kivi `viskas `lingu vett piteh Se2. a. käsikivi jahu jahveti kividega Muh;
läbi kibide `laskma (vilja jahvatama) Mar;
siis olid `seoksed `käega kibid,
see `aeti `ümmer ja Aud;
meil olid kivid tegime ise `tangu Lai;
kivi jauha ai üte poolõga Se b. (vesi)veski Pukkveskit kutsutakse tuulik ehk kivi – lεheme kivile jahu tegema Käi;
vanass veid teräd kivi `piäle,
es tee sõõla`leibä,
es kruavi Kod;
kamajahu `tu̬u̬di kivilt kodo Võn;
vanast kivi pääl tettivä jahu Ote;
läämi kivile San;
miis lät́s kivile rüki jahvatõme Krl;
`täämbä `naksi `aiksõst jo kivi mürisämmä;
edemält `u̬u̬tsõgõ lät́s kivile Har;
Kivi man `jahvatõdi jämme jahu Rõu;
kiviline om kivil Plv;
kivi juusk (käib) Se ||
liivapugu kana kivi TMr3. a. käsikivi, tuuliku või vesiveski jahvatav kivi `veski `pilli `oida kive ülevell ja pane `käima VNg;
`veski ülemisel kivel on `silmä auk;
kive üles `tostamise käpp,
kive [kõrguse] `tellimise kruuv Lüg;
`keŋŋäst `lähtö `vilja kive `silmä ja säält tulevad jahud kive alt `vällä Vai;
kivi tahab tagumist `saaja,
kivi oo libe Khk;
See vana jahvekivi pealmine kivi;
Änamast olid [hollandi veskid] ikka kahede kividega. Öhed olid lihtjahu kivid ning teised piili (püüli) kivid Pöi;
jahudi käsikivi pεεl,
kaks suurd ümargust kivi,
siiss auk `keskel Käi;
kivi `säädma (paigaldama); `tehtud (raudkivist väljaraiutud) kiviga ei saa `märga `viĺla jahvatada;
kivi ei ole ia,
annab `liiva ära. valatud kivide juures tuleb seda ette Var;
`veśki jahvatab öhö kibiga;
kui kibid kuluvad ärä,
siis pidi valatama `peäle Juu;
Ikke teine puar [veski] kiva oli jonstavi kivid - - neid kiva on tehtud Siberis;
Kivi on nüri,
enam ei lõika,
tahab teravast `raiu Trm;
läbi kivi `laskma (jahvatama) Kod;
kate paari kivedega `veśke;
ku ei ole `ästi maha rihit,
siss kivil tõine vi̬i̬r `lõikap tuld ja tõiselt pu̬u̬lt tuleve `terve terä Krk;
kivid olliva püśtvõlli kõrval - - tõnõ tõõsõl pu̬u̬l püśt`võlli;
piḱägä `raotass kivile sooned `siśse;
tõene kivi `olli all ja tõene `olli pääl ja mulgu olliva kivedel sehen Ran;
`roste `võetu terä - - `viidi kivi vahele `veśki manu Kam;
kiviʔ is olõʔ paksuʔ kolʔ vai neli `tolli olliʔ paksu tõnõ tõnõ Har;
kivi `teĺmise ratass (kõrguse timmimiseks) Har b. fig Kaks kõva kivi ei tie iad jahu,
kaks `kanget inimist ei `anna üksühäle `alle Lüg;
Kaks kõba kibi ei tee iad jahu Han;
tõene aab õma joni,
tõene pidäb ike `alla `anma,
kaks kõva kivi ei ti̬i̬ üvä jahu Kod;
kaits kõva kivi ei ti̬i̬ ääd jahu Nõo;
kat́s kõvva kivvi om ku̬u̬n,
sõss ei saaʔ hääd jahu Räp4. a. tehiskivi, peam tellis `tuored kivid tulid `pressist Kuu;
`vaalakast kivest ei saa `muutku `müüri Lüg;
`antlaager annap kivisit käde Käi;
seinad olid kividest ja katus oli paantest JõeK;
`metstes on `rohkem sinine sau,
kellest kiva `tehti Sim;
hu̬u̬nõ ehitämise kiviʔ Kan;
kivi `pańti `paika (seinas) Se b. vääriskivi (sõrmuse, preesi vms silm) plokkiga `sõrmus,
plokki sies on siis kivi Lüg;
kivega `sõrmus Jõh;
koĺluga sörmus,
kivi pεεl;
möned olid kividega preesised Jäm;
mere `elme kivi (merevaik) Khk;
kividega sõlg `pandi `rinda Muh;
sölused ollet kuue kiviga ja nelja kiviga Phl;
rellid olid nist ümmärgust kibist,
mis ei läind `katki Vig;
sõrmuse silmad on roosa kibidest ja rohelistest Hag;
sõrmusõ päie siseh omma `kalli kiviʔ Se 5. a. luuvilja seeme kirsil on kivi sihes;
linnumarjad,
pisist kivid jah Jäm;
kreegil ja loomil o kibid Vig;
visnapu verevä marja,
kivi sehen Nõo;
kiŕsi kivi siseh om mõŕkjass terä Räp b. tammetõru –
Lei6. kivitõbi inimest käivad `leikosel,
kivid on `sisse kasond Käi;
kivistab sies,
mõni `ütleb et `piavad akkama kivid sies `kasvama Kad7. seebikivi (naatriumhüdroksüüd) viis `naela `pandi `rasva ja üks kivi `pandi VNg;
ega viie naala [rasva] `kohta üks naal kivi ja kolm `toopi vett Emm;
kibi sööb selle rasvad kat́ti Juu;
nüid o kivigä si̬i̬p,
valus kui `silmä lähäb. kivi põletab rasva ja nõnna `samma kua inimese Kod;
sii kivi oli ia,
sis kohe seep läks `seĺkima Pil;
kivi `lõikass ärä ruttu,
kait́s `tunni `aiga ja om si̬i̬ṕ `valmiss Krk8. pliiatsisüda, grafiit liiatsi kivi,
must Khk;
liiartsi kivi Pha;
kui plehveteri kivi läheb nürist,
kulub äe,
ei ulluga siis enamb kirjuta kedagi Kad
kivi-1. kivist [võid] `tehti ka kivi`kausi sies,
ku vähä `piima sai VNg;
siin puol ei õle `kellelgi kivi põranda Lüg;
Kivi`riistu `tuodi vahest `pulma `kingist IisR;
siis oli sinissi,
`valgid kivi `elmid Jäm;
va külm kivi parand Khk;
`Möisas oli kivi katusi;
Kivi maja on ikka külm ja `niiske,
pole ta puu maja vastane `öhti;
Va külmad kivi müürid,
rotid äe ajand,
mis `sooja see peab;
Rehetoal oli änamasti kiviparand,
paekivist;
Sii on änamuses kivi rihaltsed Pöi;
ni sańt o kivi põrandad pesta;
vanal aal `taldrikumi ei oln,
kivi `riista es ole `ühtegid Muh;
Kivikatus on isa eaks ja puja pölveks Emm;
Peedid on kivi`kaussis Rei;
kibi müir oo lubjaga ehk muidu Mar;
`pulmas `pandi suured kivikausid liha täis Han;
kibimaea oo kõba,
see ei lagune ää;
`meitel sii oo kibilaut ja kibirehe Muh;
suurte uõnõtõ vahel kivi müürüd ond Khn;
kibi `müiri krohvitakse Nis;
kivi nõud ehk,
need said mud́u tulise veega `pestud Rap;
reie tubadel ole ikka kivi põrandad JõeK;
Nüid näib akatama neid kivikatuseid kua `püśtisi tegema `rohkem KuuK;
kivimaea sie on ikke vilu,
kivi `õhku ikke Kad;
kivi ahervartel kasvab pujusid Sim;
kivielmed õlid vahakad,
mitu rida õli kaalan;
setuklased tõid kivi`kaussa;
kos sa kivi mü̬ü̬ri `sisse lähäd `vaŕju;
kivipõrand on,
kos `rohkem käädässe,
nigu `kõrtsidel Kod;
klaas`pärlid on nüid,
meie ajal olid kivi `ermed Lai;
lubjaga tehässe kivi`müiri KJn;
`ümmer maja tetti paksem kivimüir,
`muldrid Pst;
mõtsamaasiku kiviaherikude `vi̬i̬ri ja kun neid kasvab Hls;
miul olli kõllatsit kivi `eĺmi kolm `kõrda;
suur kivi rihe olli,
sääl olli kuuś `laugu Krk;
Rannu `keŕkul om kivi katuss;
kivimüir `olli siin katõl `ärbälil Ran;
kivimaja om `tervusele alb Nõo;
meil olliva ikka kivikausi Võn;
ku tasandadass kivipõrmandut,
sõ̭s pandass sõmmõr`liiva `sisse Kan;
mõisa `hu̬u̬nõil olliʔ kivikatusõʔ,
kõrdsel ja riihil;
no ommaʔ kõik kivimajaʔ Har 2. kivine, kive täis `neskene kivi krõbestik,
kohe kruusi mua kohe VMr;
niisukene kivi krõbestik,
kuiv,
ei kasva midagi Kad;
Tammikus on `kõrged mäe seĺjakud,
sial on kivi krõbestikud Sim;
kivi`kruusa alate vedäväd ti̬i̬ `piäle Kod;
mede maea om peris kivi kuristikku tett Krk Vrd kive-