Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
keeri n, g keeri Pä KLõ M spor T,
Lut/
ḱ-/;
keeri g `ki̬i̬re Trv Ran, g `keerme Hls Puh, g `ki̬i̬r|
me Kam Rõn VId(-
dme)
Lei, g -mõ Plv Vas, g -dmõ Urv Krl, g -mä Kam VLä, g -dmä San Har;
`ki̬i̬r|
me Plv Lei,
-mä Kam,
-dmõ Krl1. ketas, ratas a. kedervarrel, voki(värtna)l keeri pistetse siivä `otsa,
et pu̬u̬l ärä ei tule Saa;
enne `äidet valmis vaka `sisse,
sääld siss keerige keerudet põlve najal;
`värtle ravva sehen om veel keeri,
perän `pooli Trv;
oki keeril om nööri pääl Pst;
tõ̭ene nööri aru `olli keeri pääl,
tõ̭ene `värtnä pääl Ran;
ilma keerita ei saa vokk kävvä Puh;
voki keeri om voki siivä küĺlen,
nü̬ü̬r käib `pääle,
tõene nööri aru käib keeri pääl,
tõene käib pooli pääl Nõo;
keeri aab kistavart `ümber Ote;
üle keeri käip üits nü̬ü̬r,
tõne üle pooli,
nü̬ü̬r üle `ki̬i̬rme Kam;
vokikeeri,
mis käi otsast ärä,
et pu̬u̬li saass varda `perrä panna San;
ku `vokkõ es olõ olnuʔ,
siss oĺl voḱi asõmalõ üt́s keeri olnuʔ,
sääre keeri,
siss oĺl puusa pääl keerutõdu `villu ja `paklit Kan;
voke keeri om rattagõnõ,
kon nü̬ü̬ŕ ju̬u̬sk Urv;
Kääna˽keeri `kõvva kińniʔ,
sõs püsüss nü̬ü̬r pääl Rõu;
`kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel,
siss taa juusk `häste `ümbre Plv;
keeri vedä `pu̬u̬lõ `ümbre;
ḱistavarrõl oĺ ḱeeri otsah,
sääne kui voḱil Se b. ploki-, taliratas kui `rasked `aśja on vaea üles tõmmata,
siis tõmmatse keeriga ülesse Saa;
üless `tõmbamise keeri Hls;
`nitse kabla pääl `ju̬u̬skva,
et keremb um keeri pääl käü Krl ||
auguga võrgukivi võrgul alomatsõh veereh omma ḱiviʔ `säntseʔ `ḱi̬i̬rmeʔ Se2. põlvekeder Kukkusin maha ja põlve keeri läks terava kivi serva `otsa ja pooles Saa;
keeri `valla lüüd Trv;
temä lei põlve `ki̬i̬rme katik Hls;
põlvel om keeri.
põlve keeri,
si̬i̬ om põlve luu,
põlve pääl Krk;
põlve ots om keeri Ran;
ku ma nuur `olli,
siss põlve keeri `liikusi;
mõni `ütleb et põlve keeri,
enämbide üteldäss põlve keer Nõo;
`ki̬i̬rme sisen oĺl suur valu Kam;
põlvõ `ki̬i̬rdmäni om iks si̬i̬r;
põlvõ keeri `peĺgäss põrutõmist;
`taivakõnõ,
ku˽põlvõ `ki̬i̬rdmä är põrutõt,
siss ei või suku `kõndi San;
põlvõ `ki̬i̬rdmõ om ärä `lü̬ü̬dü,
sõs om nii valluss kui Krl;
põlvõ keeri,
mia põlvõ pääl om;
põlvõ `ki̬i̬rdmä luu om mul `haigõ Har;
ma lei põlvõ `ki̬i̬rmõ ärʔ Vas ||
naba kui kõtt valutap ma kobi,
kas naba keeri om paegal,
pane `ki̬i̬rme `paika Kam Vrd keere,
kiir
rahustama rahust|ama Kuu VNg Jäm Khk Vll Pöi Rei Mär Vig Kse Vän Saa Ris/raho-/ Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod/-ss-/ Plt KJn Trv Puh, -amma Vai Har Rõu Vas Räp/raahu-/, -eme Hls Krk San kedagi rahuliku(ma)ks muutma, vaigistama mies `peksi naist, sulane läks rahustamma Vai; `palderjaanid, tutid `umbest keededaste, rahustab kenast Jäm; rahusta sa last, kui ta `karjuma akkab Vll; Teda peab püsut rahustama, siis on `jälle kena mees Pöi; `aiget saab rahustet Rei; tooge midagi `rohtu, mis teda vähä rahustaks Mär; obest tuleb ka teinekord rahustada, patsutada ja meelitada Saa; eks sa katso rahostada ennast Ris; mine rahusta last, mina rahustasin juba JMd; ma rahustan teda igate pidi VJg; tuli mind rahustama Iis; ma‿i `suutnud tedä rahustada KJn; `aiged inimest peab rahusteme Hls; võta laits `sülle, rahuste tat Krk; rahusta last, et ta ei ikess enämb Puh; ma `mõistlikult kõ̭nõli tälle, nigu rahusti tedä Rõu; `Kamperiga viin nigu raahustass, mä õks võta õdagede tu̬u̬ pu̬u̬l pitsikõist Räp Vrd rahutama2