[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

keeri n, g keeri KLõ M spor T, Lut/ḱ-/; keeri g `ki̬i̬re Trv Ran, g `keerme Hls Puh, g `ki̬i̬r|me Kam Rõn VId(-dme) Lei, g -mõ Plv Vas, g -dmõ Urv Krl, g -mä Kam VLä, g -dmä San Har; `ki̬i̬r|me Plv Lei, -mä Kam, -dmõ Krl
1. ketas, ratas a.  kedervarrel, voki(värtna)l keeri pistetse siivä `otsa, et pu̬u̬l ärä ei tule Saa; enne `äidet valmis vaka `sisse, sääld siss keerige keerudet põlve najal; `värtle ravva sehen om veel keeri, perän `pooli Trv; oki keeril om nööri pääl Pst; tõ̭ene nööri aru `olli keeri pääl, tõ̭ene `värtnä pääl Ran; ilma keerita ei saa vokk kävvä Puh; voki keeri om voki siivä küĺlen, nü̬ü̬r käib `pääle, tõene nööri aru käib keeri pääl, tõene käib pooli pääl Nõo; keeri aab kistavart `ümber Ote; üle keeri käip üits nü̬ü̬r, tõne üle pooli, nü̬ü̬r üle `ki̬i̬rme Kam; vokikeeri, mis käi otsast ärä, et pu̬u̬li saass varda `perrä panna San; ku `vokkõ es olõ olnuʔ, siss oĺl voḱi asõmalõ üt́s keeri olnuʔ, sääre keeri, siss oĺl puusa pääl keerutõdu `villu ja `paklit Kan; voke keeri om rattagõnõ, kon nü̬ü̬ŕ ju̬u̬sk Urv; Kääna˽keeri `kõvva kińniʔ, sõs püsüss nü̬ü̬r pääl Rõu; `kiirmõʔ olliʔ otsah kistavarrel, siss taa juusk `häste `ümbre Plv; keeri vedä `pu̬u̬lõ `ümbre; ḱistavarrõl oĺ ḱeeri otsah, sääne kui voḱil Se b.  ploki-, taliratas kui `rasked `aśja on vaea üles tõmmata, siis tõmmatse keeriga ülesse Saa; üless `tõmbamise keeri Hls; `nitse kabla pääl `ju̬u̬skva, et keremb um keeri pääl käü Krl || auguga võrgukivi võrgul alomatsõh veereh omma ḱiviʔ `säntseʔ `ḱi̬i̬rmeʔ Se
2. põlvekeder Kukkusin maha ja põlve keeri läks terava kivi serva `otsa ja pooles Saa; keeri `valla lüüd Trv; temä lei põlve `ki̬i̬rme katik Hls; põlvel om keeri. põlve keeri, si̬i̬ om põlve luu, põlve pääl Krk; põlve ots om keeri Ran; ku ma nuur `olli, siss põlve keeri `liikusi; mõni `ütleb et põlve keeri, enämbide üteldäss põlve keer Nõo; `ki̬i̬rme sisen oĺl suur valu Kam; põlvõ `ki̬i̬rdmäni om iks si̬i̬r; põlvõ keeri `peĺgäss põrutõmist; `taivakõnõ, ku˽põlvõ `ki̬i̬rdmä är põrutõt, siss ei või suku `kõndi San; põlvõ `ki̬i̬rdmõ om ärä `lü̬ü̬dü, sõs om nii valluss kui Krl; põlvõ keeri, mia põlvõ pääl om; põlvõ `ki̬i̬rdmä luu om mul `haigõ Har; ma lei põlvõ `ki̬i̬rmõ ärʔ Vas || naba kui kõtt valutap ma kobi, kas naba keeri om paegal, pane `ki̬i̬rme `paika Kam
Vrd keere, kiir

rahustama rahust|ama Kuu VNg Jäm Khk Vll Pöi Rei Mär Vig Kse Vän Saa Ris/raho-/ Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod/-ss-/ Plt KJn Trv Puh, -amma Vai Har Rõu Vas Räp/raahu-/, -eme Hls Krk San kedagi rahuliku(ma)ks muutma, vaigistama mies `peksi naist, sulane läks rahustamma Vai; `palderjaanid, tutid `umbest keededaste, rahustab kenast Jäm; rahusta sa last, kui ta `karjuma akkab Vll; Teda peab püsut rahustama, siis on `jälle kena mees Pöi; `aiget saab rahustet Rei; tooge midagi `rohtu, mis teda vähä rahustaks Mär; obest tuleb ka teinekord rahustada, patsutada ja meelitada Saa; eks sa katso rahostada ennast Ris; mine rahusta last, mina rahustasin juba JMd; ma rahustan teda igate pidi VJg; tuli mind rahustama Iis; ma‿i `suutnud tedä rahustada KJn; `aiged inimest peab rahusteme Hls; võta laits `sülle, rahuste tat Krk; rahusta last, et ta ei ikess enämb Puh; ma `mõistlikult kõ̭nõli tälle, nigu rahusti tedä Rõu; `Kamperiga viin nigu raahustass, mä õks võta õdagede tu̬u̬ pu̬u̬l pitsikõist Räp Vrd rahutama2

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur