kevadkevadKuu; n, g kevadeR(keväde; kevä|d, g -jäKuu; kevätKuuLügJõhVai, g -de) eP(kevadJõeK; kövadeEmmRei, keba- LvanHaLä, kebä- LNgMärVigJuuPilVil, kevä-LNgVarKhnKodVil), kevä|de M u T(-tNõoVõn, -dNõo) 1.aastaaeg, kevad Sais `kerra keväjässe jäis puukulu vähemäks; Neid keväi o usei old, ku lumi `kaua maas; Kevät kosutab ja jaan tegeb jalad ala Kuu; Kevade `peksäb `talve (sajab vihma ja lund läbisegi) Lüg; Kevade`puoletuli varemb `valge, akketi varemb `süämä, `õhta `mendi `iljamb magama Jõh; tuli `maksa `renti [kalapüügi eest] sada `rupla kevädes `ranna pääld Vai; Ilm akkab kevademaks minema Pöi; kövade ajal saab neid `siigu ikka tublitiRei; `tahtsime, et kebades `kangad `vaĺmis olid Vig; Ma ole kahessakümmen kaks kebaded näin Han; Kevädeni `aõga küll viel Khn; tänavu oli na paha ja küĺm kevade Ris; käisim kebade `aegu ärjab‿madelt kiba noppimas Rap; sie oli kevade puole talvetJõeK; kui [loomad] kevadesse elavad, siis on seda köietamise `plat́si küll JJn; `köökis (õueköögis) kohe akkasime `keetma kui kevadeks läks Ann; keväde eden tuli lumi maha; mul õli (sündis) laps keväde võemulKod; ega sii (haige) kevädet enämb ei näe Trv; kui lämmi ja `niiske keväde siss külvä lina `aiksaltHel; siss tapõti ka kolm neli siga ärä, aga es saa kevädede, `olli liha otsan Ran; kui keväd tuleb, siss kõ̭ik linnu pesitävä ja paaritseva Nõo; s‿oĺli ka kevädest jagu `talve ka ollo. noh keväde juba jälleʔ KodT; ja tei ma nikaa känksepä tüüd ku kevädeni San 2.ajamäärusena: kevadisel ajal kui on`külmand maa, siis kevadel `oistub Jõe; Ku keväjäll peld pia `kuivab, tuleb kuiv suviKuu; kevat on `kõige `pienemb vesiLüg; Üks päev kevade lueb sügise nädala IisR; keväde ja sügise `püidäväd lohesi Vai; see kevade öunap̀uud nii `öitsid täisVll; see `olli teise kevade Muh; pull `müita kövade ääRei; vanem vend suri mineva kebade HMd; vara kebadel sai sibulad maha teha Juu; nahk `kestab kevadel kui `päikese kätte lähedHJn; kui kevade ei kadu pori kudagi ära, siis tuleb kuiv suvi Pal; sügise on suured söögid, kevade on keed magusad Lai; kõ̭ik linnu `kaova ärä, kägu iki kuḱk siin keväde Puh; sügise ja keväde `olli ussaid nigu pori müĺge Nõo; tedre ukerdase keväde Kam; küläti̬i̬ - - ta oĺl jo nii keväde porinõ Räp; kevade(sse)kõhnaks, lahjaks kevadesse jäänd obune VJg; obene on keväde jäänud Kod Vrdkevadi