[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

lühike(ne) lühi|ke(ne) g -kese hajusalt R, Jäm Muh Mär Vig Ris JMd ViK I T, -gese Hi, -kse Sa Muh L Trm Pal Lai VlPõ M Ran; lühe|ke g -kse Var hajusalt Pä(lö-), SJn; löhi|ke(ne) Kul Pal, g -kse Vig Ha Jä Plt; lühü|ke(ne) Lüg Vai, g -kese VNg Jõh VMr VJg Iis Har Rõu Räp Lei Lut, -kse VNg Var Tõs Khn; lühikõ|ni g -sõ Krl; p lühikest Vas

1. ant pikk; väikese pikkuse või ulatusega vahest oli `otra nii lühike, siis sai kättega `kistud Hlj; valel on lühikesed jalad VNg; kärp pikka kehaga, lühükesed jalad Jõh; valel lühiksed jäljed Vll; Naelad on nende `laudade jäuks lühiksed; Lühike mehenäśs, aga ise tugev Pöi; nüid ta kinnerdab oma lühikeste `püksadega Muh; miks sa `vastlabe pole käind `liugo `laskmas, linad lühigeist Phl; nüid `tehti lühikste käistega [särgid] Mar; lootsik lai ja löhike Kul; väga lühikese kaelaga obune Mär; kuib o lina lühikeses `jätnud Vig; obusel lüheksed sammud Tõs; Lambi tah́t lühüke, panõ jatk `otsa Khn; vanger `oĺli lüheke Tor; ku usinast pead [paati] `ringi `kierama, on lühike luov Ris; löhike kasukas Nis; nihuke pisike löhike nagu pisike juńn teste `ulkas Juu; löhike paks ein Kos; nii löhikesed `peened `küinlad Ann; löhikse `käistega pluuse Tür; lühükene vill VMr; lühükene paelajupp VJg; lühikese `lüega vikat́ Sim; see on lühikene tee Trm; valel on lühikesed jalad, et mes tõsi, si̬i̬ tõeseb, mes vale, si̬i̬ vajob Kod; kui vill `liiga löhike, saab pude riie Pal; kihulased on `veiksed ja lühekse nokkadega SJn; mõni kuda pikä `lüḱmä, mõni kuda lühikse `lüḱmä Trv; poestel lühikse `juusse, `pöetu [pea] Ran; lõegati pikki `õlgi, `raoti `katski lühikesiss tüḱkess vai lühikesiss juṕpess Nõo; taa amõ om mul lühikene San; `vihmre omma lühükeseʔ Har; käve rońgiga tu̬u̬d lühikest maad Vas; [Peipsi järve] lainõʔ om lühükene ja murd `väega Räp Vrd lühikane

2. vähese kestusega, üürike lühike `aigus Lüg; See suine aeg oli nii lühike, et seda polnd mitte `ollagi; Päe on lühike ja püme, `päike käib madalast; Täma elu iga oli lühike (suri noorelt) Pöi; Lühigese jütuga inimene saa kuigid koua jüttu eieta Emm; Param pitk ning piinike nälg kui lühüke ning jäme Khn; sügise on päävad lüheksed Vän; nii löhikesi `pulmi ei old, et `õhta ää `mińdi Juu; vana inimese kannatus one lühike, kõhe `taplema Kod; nii lühikese aeaga ei jõua kedagi ära teha Lai; ää lühiks vaheg lehm, kaits nädält oĺl paĺt `kinni [enne poegimist] Krk; päevä om lühikse Kam; [oma] iä `otsa ei näe, ku piḱk ta om vai ku lühükene ta om Har; ta lühükese ao seehn olt jo˽paĺlo nännüʔ Rõu

Vrd lühikukene, lühüt

3. napp, vähene; vilets, nõrk ta oli pisut teist `moodi, natuke lühikse arusaamaga Vll; mul‿o lühike silmanägu Muh; lühikse `kuulmesega Mar; Kel `väiksed kõrvad, oleva lühikse oimega (mõistusega); Lühikse `mõtlemisega inimene Hää; ei tea, kuidas see `möistus ja oid nii lühike selle inimesel on Ris; tema on nihukse löhikese `jäoga (taipamatu); so nõu on ikke väga löhike, ei selle järele süńni teha kedagi Juu; küll tal on lühükesed arud - - ei `oska teha kedagi VMr; lühike nägemine, ei näe `kaugele Kod; Nüüd on vesi [järves] lühike, aga kevade oli pikem Vil; temä om lühikse nägemisege (lühinägelik) Hls; lühikse mäluge, temä ei mälete Hel; kae mi̬i̬ĺ om joba lühike (nõder); noil om enämbide prilli, kel serände lühike näǵemine Ran; naiste `rahval piḱk juuss, lühükene mi̬i̬ĺ Har

Vrd lühine, lühkene, lühkäne, lühü, lühükäne

lühü lühüʔ Har Rõu Vas(`ĺuhku), lühüt Rõu Vas, g `lühkü; lüü ~ lü˛ü Lei; pl `ĺuhkuʔ, -oʔ Se, lühüved Vai

1. ant pikk; vähese pikkuse või ulatusega se palit om lühüʔ; ütte lühüt puud om viil vaiaʔ; `lühkü sammuga hopõń Har; [tal] Jääss ka ta samm jo `lühküss Rõu; sõ̭ss kańni jal˽`tõisi sukkõ, ni‿ka‿gu `ĺuhkuss `jäieʔ; Võlsil omma lühkü jalaʔ, petüs tulõ pia avalikus; olõ õi˽piḱk ti̬i̬, lühüt om Vas; `ĺuhku uh́akõsõ, kavvõndõhe künnüse = siĺmäʔ Se; üldäss, et `lühkidi `jalguga hopõn paremb Lut

2. vähese kestusega, üürike `pulmad - - [on] `oige lühüved Vai; hommugult `nüsti enne `päivä (enne päikesetõusu) `lühkü pääväga Har; katõl`kümnel edimätsel ajastagal oĺl lühüt taĺv; ku päiv (päike) `lühkü pääväga lätt (looja), siss vaivalt pilulõss üle mäe; piḱk igä `pesmädä ei päseʔ, lühü löömäldä ei jääʔ Rõu; `ĺuhko `vaihhõgaʔ lehm (vähe aega kinni) Se; lühüʔ aig Lut

Vrd lühüt

3. napp, vähene; vilets, nõrk tu̬u̬ om `lühkü nägemisega; ennembä ma˽käve egä pühäbä kerikun, n‿omma jala˽jäänü `lühküss; Kartuli˽`keeti äräʔ ja `pańti `li̬i̬me veidükese, ei˽paĺlund, liha vai `rasva ka˽tsipakõnõ, tu̬u̬d `ültigi `lühkü leemega kartuliʔ Har; kabõhõdsõl `hiusõʔ pikäʔ, mi̬i̬ĺ lühüʔ Lut

Vrd lühike(ne), lühükäne