kesta2kes|taVMrHls, `kes-KuuHagMMg, kis-PJgJuuJürJäKodMMgLaiPil < kes teab 1. teadmata, pole teada (sag osutamaks umbmäärast suurust) ole sa kista kui `kõrge au‿ses; mõni oli `kangeste jänus, `joosis kista kust moalt `joomaJuu; nää mul olid küll iad `ammad kista kui kauaAnn; pää kus kistakus maal jo Pee; kista kuuniks teda onKoe; kista kel si̬i̬ nimi õli meilKod; `lahtine loom lääb kista kuhu; `uiskab sis kostab kista kui `ilmasse; ei `võtnud seda `viina kista kui paĺlu, aga jäi `purjeLai || (varese kraaksumisest) kista kasta (kus ta) elab, kista kasta elab?KoeVrdkestab, kestamis 2. (norimissõna) tõene `ütleb ei tiä. [vastatakse:] kistameks sina ei tiäKod