[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

aju1 aju (ajo, aeu, aeo) R S Mär Kse K I M T Krl Plv Vas; aiu (aio) Mih PJg HaLo Lai V; ao Pöi Muh Tõs Khn

1. peaaju ajod on pia luu sies Jõh; kui loom saab tapetud, siis `vöötasse ajud `välja Khk; Kaśs sai ajud omale, me pole neid söönd; Sai nii tugeva põrutuse, põrutas oma ajud ää Pöi; kis aiusid sööb, nee - - keedetässe seebiss Vig; Tal oli aiudes kasuja PJg; raḿp lõi aeo `sisse Hää; aiud on pealuu sees Kei; raiu `lamma piä pualess, võta ajod `väĺjä Kod; sel `üeldasse olema pia ajude sees põletik Ksi; lõigu ajo süldisse Trv; `lamba ajo pannas vere sisse ja tetäss käkke Hls; miä küll ajo ei sü̬ü̬, miä anna ajo kassile Nõo; masina vahele `jäie - - üt́s, oĺl pää aiu `ussõ pit́sitänüʔ Har; `Üĺdäss, et targõp om tu̬u̬ inemine, kelle ajul om `rohkõp `kiirda Se
2. peaaju kui mõistuse, aru, vaimsete võimete keskus Vähä aju pääs, inimisel on vähä `arvu Lüg; kus sinu ajod olivad, et sa‿i teand, kus sa `käisid Vai; sellel on tark aju Jäm; Sellel mehel juba aju `töötab; Vanal aju äi jäga änam Pöi; ma ole kõik `aose pannud (meelde jätnud), mis ma ole kuuln; poisil‿o ikka ao küll Muh; Ega sa aru saa, mis sa muedu oma aiusid vaevad PJg; mõni jääb nõdra`meelsess, siis ajud rikkes; tal on tark aju Ksi; kus su ajo jäänu om, sul midägi ei oole `aimdust Krk; ta ajudõ man viga Krl
Vrd aivo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur