keskesu, hvR, S(käs Jaa) hvLäPõHasporJäViK/keśSim/ I, Plt ueL, kisJõeuKhk, MuhHiL(kiś) sporK(kiesJuu) ueL; g kelleeP(killeKhkKrjHi) eL(keĺleRõuPlvSe), `kelleu hvR, kessevanSa, kenne vanSaHi(kinne), LNgKei, keneHi(vankine), RisHMdKei; p keda (-ä) üld /kida (-ä) KhkHiSanUrvKrl, kidädSan, ketäVas/. Lühend- ja erandvormid: el kestNõo; all `kelleKuuVNg, kelleMuhHarSe(keĺle) Lei; ad kel KuuLügVaiKirJuu, sporJä, KadVJgKodPalKJnSJnSanV; abl keltKuuVaiNõo; kom kelegauRis. Lausefoneetiliselt koos dem-pron (vt ka kesse): sg kestuRan(kõstu), NõoOteSanUrv(kistu), `kestuVas, pl kis|nid KJnKõp/kiś-/; kes|niKrkSan/-nu/. Pl puudub. Eriti int-pron liitub sag küsipartikkel, nt g kellesMuhPilKrkV; p kedäsKuu, -ssTrvNõoVLäSe, kidasKäi, -ssKrl, kedast (kedäst) sporSa, HiLSJn, kidastKhkHi; all kelles(s) SanVId, `kellesVai; abl `keldasKuu. Kõrvuti sõnaga kes kasutatakse R, SaLä ja eL alal sag vanemaid vorme kea, kee või ken. 1.int-pron(otseses küsimuses hrl küsilause algul; ühesõnaline küsimus võib väljendada soovi, et öeldut korrataks või selgitataks) a. (isikutest, olenditest) kidast ~ kida sa nägidKhk; kessega ma räägi?Vll; kelle kääst sa said?Kse; kooliõpetaja akkas pärima, kiś `akna ära `lõhkusVän; kis on, oma või võerasHJn; kellele te näid nõgeśsid `koŕjata?Kod; kisnid tulevad?KJn; kelless ni̬i̬ õuna siin omKrk; kes säl kõnnib?kestu om sääl?Nõo; kidä, taad tütärlast vaiSan; kis sul kotun om ka˽noʔHar; ne `üt́less toolõ vanalõ mehele: kelless saʔ `maitsa anniʔ, vai sa maidsiʔ esiʔ; kes (~ kiä) tuu no õigõ voi tullaʔ sääńtse ilmagaʔ Se; kel ta väits um? Lei || (kaudses kõnes) `üidand `kurja, et: kedast sa narrid?Kaa; minä `vaśtsin et kelle si̬i̬ mi̬i̬s oneKodb. (asjadest, nähtustest) mis no keda me nüüd siis `räägimeVNg; keda (mis) se oliJäm; kellest ta `tehtud onLNg; kedast me söömeMih; kelle `sisse ma ni̬i̬ kapusta pane, kellega ma vii `tällePuh; kidäd? (mida sa ütlesid?) San 2. (retoorilistes küsimustes või hüüatustes; nii isikutest ja olenditest kui ka asjadest, nähtustest) a.kedäs siin tuled tagumaKuu; kelle pärast sa seda kõik teed, ikka oma lapse pärastPöi; kellega sa niidad, kui põle vikatidLNg; teesed `ütsid, keda sa `sinna lähäd, seal oo kõik ää purustudMih; jäi poiss koju [1905. a sündmuste ajal] et kis mind siis püiabHag; keda see teha oli kui tuult ei tuld [tuulamise ajaks], ei old midagi tehaAmb; meie pidime ju pailu kedrama, kellest me kevade `kangaid kudusime, kellest me särgid tegimeAnn; kelless si̬i̬ jõud tuleb kui süägissKod; kedast sa marjule lähäd, jalad all kõvad (kanged, paindumatud) SJn; `juustest (~ `juussist) sakutedi `latsi, kedä siss muud Ran; ku‿ma `ullu `mi̬i̬lde lähä, kes na˽latsõ˽kasvatõss; mul ei olõ `ambiid, kellegõ ma˽süü!San; Kedäss sa uĺlitat? Kas ma ei˽tiiäʔ, paĺlu taa voŕst massHar || keegi, teadmata kes s‿jäi sinna `saisma. kes mu `ki̬i̬ldse sinnä `saisma! ku ma os otse lännü siss mu‿s obesege sinnä maa `sisse löönuSan; a inne `surma ummõtõ kõ̭nõĺ, no kis sõ̭ss tä keele `valla päśtKrlb.(vormilt jaatavates, sisult eitavates hüüd- või jutustavates lausetes) kes vetab lilled üles! [riieldakse kanaga] Kär; kille `riided södukse jölvendi `selga lähävadKrj; kis `käśkis `anda püksid naese `jalgaMär; Kissi sedä `tiädisKhn; Seda mäsu `oĺli küll ja `luśti kah - - kis sind muidu `laśkis tulega möllataHää; veri on `poatund lapi ja oava `külge, kis seda ära soab Jür; ei nüid ole änam `metsade `puudu, kis neid jõuab äävitadaAnn; kel täib nüid kaĺlist tüe `aega raisata VJg; `maake vesi, kis teda ju̬u̬b!Äks; kis neid nimesid tääbKõp; kõstu pindluid sü̬ü̬b, `võeti `väĺlä, niipaĺlu kui saiRan; kes elävätõbedat `valla laśk, t‿`olli ani sule sehenNõo; kõ̭nela‿i˽ma midäǵeʔ, peräkõrd `kuulva˽kõ̭iḱ muʔ `uĺlust, kelless toda vaia omRäp 3. (adjektiivsena; alustab sag kõrvallauset) missugune, milline a. (isikutest, olenditest) kis koεr `kiskund, selle `karvadega suitsetaKhk; see oo `arba kel mehel veel üle jääb seemetMär; kel viel mehel oli emagi alles, - - sie `vahtis kohe, mis sul ka tuua onAmb; kel inimesel o piire, si̬i̬ surema ruttu äräKod; kel kanal paĺlu `poigi, sel paĺlu rehitsemist, sabitsemistKrk; kis inemine tühü˽ka˽läit́s, pańd t́suuva˽`jalgaSanb. (asjadest, nähtustest) kelle `möisa meres `püitsid, selle `möisale sa `maksidVll; puu suad, kukepuust ehk üksta kõik kellest puustAmb; kes tiäb, kelle ilma `aegne one jo, vana maja maha `lanknudKod; mine tiiä kest tä (odav vein) `pühkmist kokku om `aetu!Nõo; kes seeme ei kasva, see jääs ilma idutaOte 4.rel-pron(alustab kõrval-, enamasti täiendlauset; pealauses on sag korrelatiivne asesõna) a. (isikutest, olenditest) kes `Paenagas old `mieste`rahvas, aga kes ta oli, seda pole `tundendJõe; sie pere`naine, keda last `oitsin, sie `leikas `kaera sääl ligidalHlj; olga, kes tahab Khk; pole enam kedad, kes tööd tegadKär; ma‿b tea üht kedast ta säl nägi; kessel es ole oma [poega] mette, ta pidi sulase `võtma; se oli juba määratud, kesse poiss oli, kesse [pruudi] sülese `viidi - -, sülepoiss `üitiPöi; et kene `pihta se (pastel) lεheb se on münu pruut. ja kelle `pihta ta läks, vettis sene `endale naisegsEmm; mina olin kis jah kõik `vaĺmis tegi - - ja kudusin jaKir; kis `peime poolt sugulased, need said - - sukad ja `kindadLih; tea kenega se laps on korjatudRis; ia kis `iaste tańsib parem kis paigal seesabKoe; kis `ü̬ü̬site kala püiavad neil on - - tulussedÄks; äälest aru ei saa, kes sa oletKrk; mine `vaade, kes si̬i̬ säält tulli, kes säält tulliHel; kellele armass, sellele illussNõo; kel emä ei olõ˽kõrraline, tu̬u̬l ei olõ˽latsõ˽ka˽kõrralitseSan; likõ kui `rääbne, inemine vai elläi, kel karv `tät́rähRäp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause sag vormiliselt puudub) kel sie mado on, siis sie tekko sies valuVai; `kessel aga jalad kεε on, mis siis viga `kεia, aga jalutu äi saaKaa; kinnel oli ilus louvend, ilus `pieni labane, siis `tehti sääld särk, peiuleEmm; kis rohi (maarohte) `tundvad ja `vötvad, `aitab mönikord küllRei; kis aga `kutsus `sõnna läksin `tööle `jällePee; vahest `peeti `pulma kolm `pääva ja kauem kis rikkamad olidPlt; pääle `kuĺä·ńja, kes kellegaki siss `miildüss ja `hiitäss magama Seb. (asjadest, nähtustest) mis neid `kellasi (~ `kellaid) õlen nähnd, kel on kolm `raagaLüg; üks kes seisu tuba on, see on must tubaKhk; kene pεεl sa kujud, se on kalaseEmm; sii küll `öötasse seda lodi, kellega üle jõe minnakseMär; vedruäke oo esimene kellega ma `põldu lõhunVig; üks tee pidi olema kellega sa mere `ääre `väĺla läksid - - kalatee oliVar; parduun on laeva `külges, kenega teng on üles pandRis; keda ma `täpselt tunnen ja tian, neid [seeni] ma `korjanHMd; kis suurem `aśtja oli, sel oli neli `jalgaAmb; [vikati] lööl oli kaks `pulka, kellega `kääga `kińni `oiti Ann; `sitked õled pidid olema kellega vianati seda sidet kellega punutiVMr; kõik tü̬ü̬, kes `leibä annabKod; mõek või nisuke kellega ropsitiLai; ja omale jäi ka [seemet], keda sa jäll‿tuleva kevadi maha külisidSJn; jämme ku jurts kunagi, kes tükiline [lõng] Krk; sirgukesel om siiva, kellega `lendäpRan; aap seräst segäst juttu, kellest `üitsegi aru ei saaNõo; aiapuiõlõ ja˽kõ̭kilõ `säärtsilõ aiass joonõ˽pääle, kes suurõ˽piḱä˽lati `olliʔSan; hällü nõdõr – kes paańuss ja üleväh kandRäp || (muutunud mõttekäigu tõttu pealause sag vormiliselt puudub) aga `vuata vanal aal põld ju `enne `vosvori - - ja rahaga oli nõnna et kellega oleks ost. põld juKoe; kes teräkäs rükis, siis lońdib si̬i̬ piä Kod; kelsä pääld künneti keväjä vara, kes pehme maa es kanna obest päälRan 5.ind-pron(isikutest, olenditest, kuid ka asjadest, nähtustest) a. keegi Ära sa mitte kellele `pauta (lobise) Kaa; Tema ei `rääkinu kellega, kui läks `mü̬ü̬daHää; kas sõ̭ss raha kel oĺliRõu; siss tulõ [vanaduses] viil tu sinine paast ja must murõ, olõ õi sügüse kedä tappaʔ, keväjä kedä `nüssäʔVas; ku‿ks vähäge om majah kell `aigo siss vahitass nimelt aiah, ku̬u̬ om süĺleme `heitmise aigRäp; ja herr üteĺ: sa praadit arʔ, angu‿i kelle `maitsa‿i, ja esi kaʔ `maitsku‿i; keĺle iäle (kellelegi) Se || (eelmist väidet kinnitavalt) miski kaks liha`raasukest õli vie sies `keidetud [pulma ajal tangusupis] õld sial `saia ei kedäLügb. täpselt piiritlemata; teadmata missugune isik või asi, kes või mis sia`arjastest vai `kellest sie oli `tehtuVNg; ma‿p tεε kas `kutsrile vöi kennel ta `rääkindAns; tüdrukud või seasi kessel tuttavad olid, need tõid siis paar `kindud ehk paari sokkisi [pruudile] Pöi; veĺjed ja kis sial [pruudi põlle] sidumas köisid ja Lih; Jah ikki [süda] läigib, siś ta on paha, kas toidust või kellestHää; minu naise vend `oĺli Venemaal ja õde ja kis nad kõik sedävisi jaKJn; ta (müts) `oĺli `rõivast vai kest ta `oĺliNõo; ma‿i˽tää˽kidäss Maalit matõti vai Krlc. (kivinenud väljendeis ja hüüatustes, sag ilma erilise leksikaalse tähenduseta) kes teabteadmata, pole teada kes tiab `miŋŋe `kildudest ne `lauad on Jõe; kes teab, kuidas eluregi joosebMuh; Ma pidasi seda aigut juba kis tεεb kut kouaEmm; Kis siss tiäb, kissi sie oliKhn; kis teab misse kell peaks olemaKos; kes tiiäp mis nüid `oĺli ks oĺli vanatońt vai, et minu `kińni aaŕd nüt säl, ülevänKodT; ah kes tedä tiiäp, to‿m ilma jutt; kes `jummal toda tiiäb, mes saab vai mes tuleb!Nõo; kes jummal tiid inemiisi!; vai kes tiid, vaist pilvetess nii `saandõSan || kes teab misväga oluline, arvestatav Otu oli tal ikke kis tea misJJnVrdkesta2, kestab 6. (distributiivne pron) üks... teine kes `kuida tahi tehäJõh; tämä kaik `tieda kel midä on `johtundVai; kes armastab keedetud ternes`piima, kes armastab `kookiKär; kes sai `süia, kes sai juua, kes sai kot́tis kojo `viiaJuu; kel oli kasukas ja - - kellel oli jälle `mantel; kes oli nelja `roikane, kes oli kolme `roikane, iga talumehel karjamaa `ümber oli aedKad; tõesed `kińkisid, kes viis, kes kolm rublaKod; ĺätt kelle saa `järgi, kelless putuss `vasta, kõ̭igilõ and; kelle sai, kelle saa õsSe 7. (kontsessiivne pron ühendis) kes tahes ~ taht ~ tahtenükskõik kes või mis tehke, kes tahesAns; ehmatus mene ussi ehk kene `tahte pärast Emm; poolvernikud oo segadikud olgu see `looma või oost või keda `tahtesMär; kellel viletsad kohad oo, olgu ta siis kellel taheKse; Kel-tahel jalad väĺlal: [öeld] ”korista oma koivad “Hää; olgu tema luom kelle `tahjesJür; tämä kõneleb egäühegä, õlgu tä kes tahes; ti̬i̬ kelless tahes Kod; olgu kes `tahte mina ei kardaPlt; küsi kelle `tahtene käest; jutuste kelle `tahtenestKrk; `olli ta kes taht, aga `vargust ei taha `kiäki Nõo || toobiga mõedeti `piima ehk keda `tahtsidJuu Vrdkea, kee, ken, kesse, ket, ketse