kerkus`kerkusJõhVas 1. (taigna) kerkimine; kerkima pandud taigen; kergitusaine Kui [leivataignal] `kerkus õli `kerkind üläs, siis ei õld apu, a kui õli käind üläväl ja `langend `alle tagasi, siis õlivad appud; `Enne ei `pandud [tainast] `ahju, `pannile ega `vaalitud kui õli `kerkind. Sie on `kerkus; `Sõtkutud leib on `kerkus; `Leivale `kerkust `tarvis ei õldJõhVrdkergitus 2.oi `kerkust takah, käve `väegaVas