[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kehvemalt kehvemalt komp < kehvalt `Vaesem [perenaine] isi `oĺli, kehvemalt elanu, `ańdsid ikki ilusi seĺla`päälsi `villu [kerjusele] Hää Vrd kehvembide, kehvemidi

päts1 pät́s g pät́si (-t-) Khk Kaa Pha Vll Pöi Muh LNg Mär Vig Kse Han Tõs Tor Hää Saa Ris Juu Ann Koe Rak VJg TaPõ VlPõ eL(-š- Lei); päts g pätsi Mar, `pätsi Kuu Lüg Jõh IisR; n, g `pätsi Vai

1. a. tainast vormitud küpsetis; terve leib või sai saia pät́s oli kää Khk; Ega sellel mihel möistus iasti äi jäga, justkut sooja pätsiga piha saand Pha; kerjusele soab pät́s `leiba `antud Vll; Viis `pätsi läks korraga `ahju Pöi; paelu pät́s `leibä maksab Vig; Pätsid `tehti ümmargused Han; pät́s ära `lõpnu ja polegi `leiba Hää; pool `pät́si sõid ühüs söömäs ää Juu; laśti kodu sis rukki`püüli teha, rukki`püüli `pät́si Rak; me `ti̬i̬mä ümmärgused pät́sid Kod; võtan kohe anumast, paan labida `pääle, ti̬i̬n pät́si kohe `vaĺmis Äks; oli suur ahi, kaheksa üheksa `pät́si läks `sisse Lai; ema tegi leeva `tainast `veiksed pätsid, küpsetas ahju rinna‿päl Plt; leväpät́sid `tehti `siuksed pikerikud, `kõrged paksud KJn; pätsi päält lõigatse `kannik Hls; vanast levä pätsi olliv suure ümärikse ku `veśke kivi Krk; leevä taenass litsuti lavva pääl äste õhuksess, sinna `panti kańepi kõrutuss pääle, siss kääneti `ruĺli, sai suur pät́s Ran; mes tä vi̬i̬l tõi, pätsi `saia ja sorgatsi `viina Puh; vanast ku `leibä küd́seti, siss tet́ti latsele munaga pät́s, `väike sõõrik pät́s ja susati tooress kana muna `sisse Nõo; märäne talon leevä `lapjo `oĺle, särätse tet́ti leevä pät́si Võn; oĺl suuŕ leiväahi, katõssa `kanget `pätsi läits `ahju Ote; ma˽pańni `ahju viiś `pät́si, kuuõss sai kukõĺ Har; Ku˽kobisi pät́s, sõss oĺl leib kütse Rõu; perämäne, mis pät́sist jäi, oĺl leevä kands Vas; sitavidäjile küdseti pätsiʔ Räp; tulõ õi pät́s pähütsehe `maatõh (magades) vns Se b. (nätskest, küpsemata leivast) kui jääb `taiginasest, siis `ütleväd päts, ei õle `küpsest saand Lüg; `leibä on `justku `pätsi, ei ole üväst abu Vai; leib nönda pätsiks jäänd, poole `küpsemisega Khk; tä ei ole tõusnd, see oo päts Mar; kui sa ei mõesta iast teha, siis on leib nigu pät́s Pil

2. tükk, kamakas mingit ainet või materjali `enne põletamist on kived `pätsid, põletatud on `tiiliskivi Lüg; `Taigina `pätsid `pandi lauale ja `vaaliti `vällä ja `jääti `lauale `kerkima Jõh; [savist] pät́sid õlid - -`testi ahjo võllid, ni̬i̬d pidid `rohkem `vassa kui põletet kivid Kod; rasu tetti `pätsi ja `viidi `aita `küĺmä `paika Nõo; `väike pät́s kamma `oĺle kopek, suurõmb pät́s oĺl kat́s `kopka Võn; ku rasõv jo˽`vindsõ oĺl, sõ̭ss `pańti `pät́si, kesi `pańti `ümbreʔ Urv