kepsima`kepsimaReispor LKI, `keṕsmä KJnTSe, (ma) kepsi(n); `kepsimäKuuJuu; (ma) `kepsinVai 1.kepslema, karglema `lapsed `juoksevad ja `kepsivädVai; talled kepsivad Kse; `liiga peru obu, ei vää, tõrgub, kepsib `jalge pealVar; lammad kepsivad nõmme juuresHää; obune kepsib juba väravasJuu; laps kepsib `jalgade pialKos; talled kepsivad ühe kivi otsast `teiseJMd; tere kaĺlis pereemä, tere kaĺlis peretütär, kepsi `alla kelderissarhvlKod; kepsib ühe jala pealt teiselePlt; oinas keṕs ja puḱsSan; keṕs tarrõ pit́e, ruttu astussSe 2.uhkustama, ärplema küll see aga kepsibRei; mis sa uhkustad ja kepsid enesega; mis sa kepsid, kes sind kardab Juu Vrdkeksima