[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Leitud 1 artikkel

ken ken R Jäm Khk M; g kene R(`kenne Kuu Hlj), kenne Jäm Khk(kinne) Hel; p ked|a (-ä) R M, kedast Jäm, kida(st) Khk; ad kenel Jäm. Lausefoneetiliselt koos dem-pron-ga: `kense VNg Vai, `kensi Jäm. Interrog-pron-ga liitub sag küsipartikkel: kens Vai, g kenes Kuu, p kedäs(s) Kuu. 20. saj teisel poolel kasutatud veel n ken, teistes käänetes juba sõna kes muutevorme. van, pron = kes
I. küsiv-siduv pron
1. (otseses küsimuses hrl küsilause algul) Kenes `kelga tei `lapsed nüüd määst ala `vasta kive puruks `soidite?; kenelt kiri tuli?; kenes puold nie `vergud olid? eks nad `suomlaste `vergud; Kenest mei `saamme `keulamihe? Kuu; `kenne päralt see on? Hlj; Kelt sa sene said? Lüg; kens vei?; `kense tulob?; no kene vägi se on? Vai; ken see li̬i̬b olnd?; kenne asjad nee on?; kedast sa otsid? Jäm; ken so `seia ukutas? Khk; mea küsü, kes sa olet, ken sa olet? Krk
2. (vormilt jaatavais, sisult eitavais hüüd- või jutustavates lausetes) `kenne asi sie on Hlj; ken sie `lapse `pilli järele `tantsi VNg; no ken sedä `jaksa `uodella Vai; ken teda paneb löterdama Jäm; ken neid `sönna vöttas; ken nee εε koristab Khk; ken om enne `tühja juttu aanu Trv
3. (adjektiivsena) missugune, milline Kedäss `viera sa `uodad tänä, et `ninda `aeva sädid Kuu
4. rel-pron (alustab kõrvallauset) a.  (isikutest, olenditest) kes `piäme `arvu, ken hakkab `laulama; Oli sidä `nahka mies, ken henes `asju `toistele ei `ilmutand; vähä on neid sigu, kenest `arjaksi saab; kene jalg `tatsub, sen suu `matsub; sie oo kaval inimine, ken `oska `kaiki tehä Kuu; näsu inimene one `niisukene ken viha pia `kaua; minu `nuoremb tüttär, kenega ma nüüd elan; kenel oli `suuremb talu, senel pidi abivaim olema ka [mõisateol] VNg; ei tea kenesse se (laps) oli tuld; Metsküläs on üks mies, kenel on `kantiline pää; mie `kaiki en `tundend ken nied `oldi; sain `ühte kenegä tahin; siin on `muitki `lapsi, kedä `tarvis `risti Vai; `miskit tulu ta on siis toond, kennel on puuk olnd, - - kenne peres on puuk olnd; `tehka nee, kenne asi see on Jäm; ken laŋŋeb, selle `kaela lähvad `kohtu kulud; ken nooremad inimesed on, mii nee viimaks nägevad; see oo mälupεε, ken ruttu unudab Khk; olli täl onu, ken tedä kasvat́ Hls b.  (esemetest, nähtustest) mis `kuoli oppetaja `andas omad `raamatud kenega viel `neljanda `talve `käisin `kuolis VNg; südame rabandus, ken nii äkkiste tuleb Jõh; mõnel jäi veere vakamaa või siilumaa, ken periss neĺlä `kanti vakamaad `vällä es anna; sia olet ku aik kunagi, ken inimesi `mü̬ü̬dä kõńd Krk
II. indefiniitne pron
1. kes a.  (koos teadma-verbiga) ken `tiedä, `kuida sie nüd `lähte VNg; noh ken `tiedä, midä siin voib `olla Vai b. vahedetti hobusi ken taht vahetada Kuu; `tieda, kene `polvine sie voib `olla VNg; ka ta `möĺder või ken ta om Krk c.  keegi obost `kutsuda suuks, suks vai sukku sukku, `kuida ken `tahto Vai
2. (distr-pron) ken kus tüöl olivad; `räägiti kaiksugu juttu, ken midä `oskas; `kupjas `ansi käsod, ken kuhu läks `tüöle Vai
3. (kontsessiivne pron ühendis) ken tahten kes või mis tahes `kanme ti̬i̬ ken `tahten, ti̬i̬ lõngast jutik `küĺge või kua Hls; olgu ta ken `tahten, mea vaade ike näkku; olgu talulaits või ken `tahten, mihel tahav egäüit́s minnä Krk; olgu ta lait́s või obene, ken `tahteni Hel
4. mõnda (aega) `Uatasin ja rüttitasin `külmä kääs juba kene aja, ei tule ega tule; `Uadeti kene aja, `enne kui `viimast tuli Jõh
Vrd kea

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur