kenkenRJämKhkM; g keneR(`kenneKuuHlj), kenneJämKhk(kinne) Hel; p ked|a (-ä) RM, kedastJäm, kida(st) Khk; ad kenelJäm. Lausefoneetiliselt koos dem-pron-ga: `kenseVNgVai, `kensiJäm. Interrog-pron-ga liitub sag küsipartikkel: kensVai, g kenesKuu, p kedäs(s) Kuu. 20. saj teisel poolel kasutatud veel n ken, teistes käänetes juba sõna kes muutevorme. van, pron = kes I.küsiv-siduv pron 1. (otseses küsimuses hrl küsilause algul) Kenes `kelga tei `lapsed nüüd määst ala `vasta kive puruks `soidite?; kenelt kiri tuli?; kenes puold nie `vergud olid? – eks nad `suomlaste `vergud; Kenest mei `saamme `keulamihe? Kuu; `kenne päralt see on?Hlj; Kelt sa sene said?Lüg; kens vei?; `kense tulob?; no kene vägi se on?Vai; ken see li̬i̬b olnd?; kenne asjad nee on?; kedast sa otsid?Jäm; ken so `seia ukutas?Khk; mea küsü, kes sa olet, ken sa olet?Krk 2. (vormilt jaatavais, sisult eitavais hüüd- või jutustavates lausetes) `kenne asi sie onHlj; ken sie `lapse `pilli järele `tantsiVNg; no ken sedä `jaksa `uodellaVai; ken teda paneb löterdamaJäm; ken neid `sönna vöttas; ken nee εε koristabKhk; ken om enne `tühja juttu aanuTrv 3. (adjektiivsena) missugune, milline Kedäss `viera sa `uodad tänä, et `ninda `aeva sädidKuu 4. rel-pron (alustab kõrvallauset) a. (isikutest, olenditest) kes `piäme `arvu, ken hakkab `laulama; Oli sidä `nahka mies, ken henes `asju `toistele ei `ilmutand; vähä on neid sigu, kenest `arjaksi saab; kene jalg `tatsub, sen suu `matsub; sie oo kaval inimine, ken `oska `kaiki tehäKuu; näsu inimene one `niisukene ken viha pia `kaua; minu`nuoremb tüttär, kenega ma nüüd elan; kenel oli `suuremb talu, senel pidi abivaim olema ka [mõisateol] VNg; ei tea kenesse se (laps) oli tuld; Metsküläs on üksmies, kenel on `kantiline pää; mie `kaiki en `tundend ken nied `oldi; sain `ühte kenegä tahin; siin on `muitki `lapsi, kedä `tarvis `risti Vai; `miskit tulu ta on siis toond, kennel on puuk olnd, - - kenne peres on puuk olnd; `tehkanee, kenne asi see onJäm; ken laŋŋeb, selle `kaela lähvad `kohtu kulud; ken nooremad inimesed on, mii nee viimaks nägevad; see oo mälupεε, ken ruttu unudab Khk; olli täl onu, ken tedä kasvat́Hlsb. (esemetest, nähtustest) mis `kuoli oppetaja `andas omad `raamatud kenega viel `neljanda `talve `käisin `kuolisVNg; südame rabandus, ken nii äkkiste tulebJõh; mõnel jäi veere vakamaa või siilumaa, ken periss neĺlä `kanti vakamaad `vällä es anna; sia olet ku aik kunagi, ken inimesi `mü̬ü̬dä kõńdKrk II.indefiniitne pron 1. kes a. (koos teadma-verbiga) ken `tiedä, `kuida sie nüd `lähteVNg; noh ken `tiedä, midä siin voib `ollaVaib.vahedetti hobusi ken taht vahetadaKuu; `tieda, kene `polvine sie voib `olla VNg; ka ta `möĺder või ken ta om Krkc. keegi obost `kutsuda suuks, suks vai sukku sukku, `kuida ken `tahtoVai 2. (distr-pron) ken kus tüöl olivad; `räägiti kaiksugu juttu, ken midä `oskas; `kupjas `ansi käsod, ken kuhu läks `tüöleVai 3. (kontsessiivne pron ühendis) ken tahtenkes või mis tahes `kanme ti̬i̬ ken `tahten, ti̬i̬ lõngast jutik `küĺge või kuaHls; olgu ta ken `tahten, mea vaade ike näkku; olgu talulaits või ken `tahten, mihel tahav egäüit́s minnä Krk; olgu ta lait́s või obene, ken `tahteniHel 4. mõnda (aega) `Uatasin ja rüttitasin `külmä kääs juba kene aja, ei tule ega tule; `Uadeti kene aja, `enne kui `viimast tuliJõh Vrdkea