[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 7 artiklit

kelu n, g kelu R Khk ViK I, kelo RId Kod ülesharimata maa a. sööt, kesa ei `kündänd üless, jäi kelu; `luomad `võivad kelu pääl `süia VNg; kelo `künnetasse `kirsi päält, siis kelo on rabe; `põllud `jääväd keloje, akkavad `rohto `kasvama Lüg; Põld on kelus ehk `süätis; Maad ei `künnetud ülesse, jäi kelu Jõh; Inimesed surid `vällä, maa jäi kelu IisR; midä maa on old kaks kolm `aasta kelost, siis `sinne tehä lina Vai; üks nurk jäi kohe kelusse, ei kasva kedagi; kelu, sie on juba kahe kolme `uastane ärjapa süöt Kad b. kuiv kruusane, vilets maa kui `oige kuiv on, siis `üelda kelu Jõe; Kelu on üks liiva suss. Ei tasu `sõnniku `raiskada, las jääb paremb kelust Jõh; üks igavene `rihka kelu sii on, `vaene maa Khk; kelude `peale korjati kiva Kad; kelu ehk `jõude maa, kus ei kasva kedagi Iis; kelu on `kõrge liivane moa; see pidi õige alb olema, mis kelust õigati Trm; kruusa kelo piäl one `vaĺmis, võib jo akada `lõikama (vilja) Kod c. heinamaatükk, kõrgem koht `välja `servas `põllu `servides on `niskesed kelo tükid; `kündämättä kelo [on] `einamaa; kelo õli kodo `juures, kel õli vabat maad, se õli `einamaa Lüg; kelo tükkid on `ranna `ääres; kelo on `karjamaa Jõh; kelu oli, aga säl kelul `kiige meil ei old IisR; `lähmo `sinne kelole `marjale, kelo pääl on pali maa murakko; puna`einä `kasva kelode (küngaste) pääl Vai; kui kelu pial on ia rohi, `tehtasse ikke `eina Lai Vrd kelumaa, kelustik, keläk, kemustik

kelu|lina söödil kasvanud lina kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina; kelulina `tehti kelumaa `pääle, kelulinad on `kõikse paremmad Lüg

kelu|maa = kelu sie `niisukene kelu maa VNg; kelo maa `külvä lina, siis `kasvab ikke ia lina ka Jõh; kelo ma, se on kaks kolm `aasta `kündämättä, se on kelo maa lina Vai; jääb tühjast kelu muast Kad; see on vana kelu mua, selle sita `piale ei maksa `viĺja teha Trm

kelustik kelustik Hlj, kelosti|kko g -go Vai sööt, kelu kelostikko, sie on jo mittu `aasta `kündamatta maa; kelostigod on jäänd kelo, `süöti Vai Vrd keläk, kemustik

kilo|meeter kilu- üld (kilo- Mar Mär Mih Kod Plt Võn; kelo- Kul)
1. u pikkusmõõt, 1000 meetrit nooh, üks kaheksatoist kilo`metri ikke - - obosega mennä [jääpüügile] Vai; `meitelt paar kümmekond kilu`meetert Khk; Kilu`meetri tulbad olid ennem puust ja triibuliseks värvit Rei; no ma aeasin ikka üks kilumeeter maad teda (luike) Noa; enne olid naa värstad, nüüd oo kilo`meetrid Mih; jääd kaada läksi metu kilu`meetert Hää; kolm neli kilu`meetert käis kottu ää eina küine `juure Ris; lähäb kõege eden, kilometer tõesse eden; kilo`meetri pośtid on ti̬i̬ jäären Kod; neĺlal [talul] olid karjamaad - - kõvaste üle versta, pu̬u̬lteist kilu`meetrid `kaugel Äks; `rohkemad kilu`meeterd oli `senna Trv; ta olli siss pia kilu`mi̬i̬ter maad, mis ta olli ärä joosnu Krk || kilomeetripost kilu`meetred oo `maandi `ääres Tor Vrd kilo2
2. hum 0,75-liitrine viinapudel kas `võt́sid kilo`meetre `kaasa?; oh, tal kilo`meeter `taskus, pole viga Mär

kilu1 kil|u R eP(kelo Mar; kilo LNg Ris Kod, kiĺu Iis, kjõlu Khn) hv eL(kilo Se; g killu Rõu; p killu Krl Se) kilu (Sprattus sprattus); konserv-, vürtsikilu mihed veid `nuota ja `püüsid kilu, `selget kilu Kuu; sügise on `suuremb jagu kilu VNg; kilul on karune köht ning pisem pεε kut `räimel Khk; kilu kudu aeg on juuli kuus Pha; kilud pannasse kidumata `soola. kiludele pannasse `loerberi `lehti ja pipart ja, siis o mehised Muh; kilu me Saaremaal `püidmas kεisimegi Rid; kilude seas oĺli ka mõni räim Saa; minu ema on käin `tienimas, kilu `purkidega `müimas HMd; tahaks `linna `minna kilusi `tooma `jälle Juu; kilu tuvvasse karbiga Iis; sü̬ü̬ nüit mõni kilu kah Krk; tooge mulle poodist kilu Nõo; kiluʔ ommaʔ karpõ sisel Krl; kilul(e) kilu püüdma(s) `suures meres keivad kilul Khk; kilule minnakse `kaugemale kilu `vörkudega Mus; mina olen kilul kεind Saaremal Rid || (kleenuke inimene) Ei tämä küll vist `terve ole, nii kilu (kitsa terava) rinnaga Kuu; kas see kellegi mees oo, `jüstku`väike kilu Mär; Mes sie kilu mies jõvvab Trm || väike kala pisigeised `räime kalad `üitesse kiluks Khk; siia kilu sai kutsutud, kui ta `väike oli Mus || mõni teine vürtsisoolakala rääbissest ei saa `silku teha, ei kilust panna Trm

pistlik `pistli|k Hlj, g -ku VNg Lüg Jõh IisR VJg IisK Plt, -gu Kuu Hel; `pistli|kko g -go Vai; `pistlik|as g -a VNg; `pislik Lei

1. (taim) a. kibuvits `pistlik on kibuvits Jõh; `pistligo `piesad `kasvavad kelo pääl Vai b. ohakas `Tuhlimaa oo `ninda `pistlikusi täüs, nee `täüdü kaik üles `kiskuda ja ärä `poltada Kuu; `pistligod - - `torkid kaik `sormed `katki Vai; `pistlik kasvab põllu pial, teravad okkad külles IisK

2. okaspäitsed `pistlik, `pańdi `varssadelle `päitsed pähä, kus naelad sies olid, nied `torkasid mära ja sedavisi `varssasi võerutatigi VJg

3. torkav, salvav see üks `irmus `pistlik inimene, muud kui püüab aga teist nopata Plt

4. sageli seksiv `pislik am sour koinja Lei