Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
heksel `eks|el Lih Kad, g -li Tor; `eksli Ote, `ä- Mar; n, g `veḱsli, -e Vas; pl `ekslid Kuu(`h-) Kse Han Var Iis Lai, -ed Koe, -li, -le Krk, `äkslid Emm Jür/-ed/ Trm; ppl `ekslid Jäm; `eksli- Krj Trm Kod Hls Nõo Har Plt Vas/`h-/, -e- Lih Kse Tõs JJn Ksi hajusalt VlPõ, Pst Krk; hiksli- Har
1. hrl pl tükeldatud loomasööt, hekslid `ölgedest tihaste `ekslid, rahidaste kat́ti Jäm;
Äkslid panta siis vee sisse liguse, sipudakse möni püutäis jähu ja vehe soola sisse siis loomad söövad neid easti Emm;
õlest või saest tehass `ekselt kui `einä vähä oo Lih;
õleobune oli, kellega `leikasid `eksleid JJn;
`ekslid antasse `uastele kaertega segamine Iis;
äksli `raiumise järi (
pink, kus raiutakse õlgi vana vikati või kirvega)
Trm;
ristikeinä `eksli Krk; [
mõisas]
`ült́i et minge `ekslid `lõikamma [
ristikust]
härile suĺbiss tetäʔ Har Vrd akslid,
eklid 2. =
heksli|masin –
Tor Ote Vas `eksliga lõegatase `õĺga peeniksese;
`eksliga `tehtud õĺga `pantase `kaerde sekka Tor;
aaǵõ hainaʔ läbi `veḱsle Vas
keeruline1 keeruli|ne Sa Muh Mär Mih Trm VlPõ M TLä V(-o- Plv Räp), keerule|ne Muh Hi(-ine Phl) L(-o- Mar Kir) Juu VlPõ, `kieruli|ne R(-o- Lüg Vai), kieruli|ne Jä(-le- JMd Koe) ViK Iis, kierole|ne Ris, kiäroli|ne Kod, g -se; keeruli|ne g -tse Rõu Vas, -nõ g -dsõ Se, keerulõni Krl
1. keerdus, kõver; krussis keeruline `kaapsuraud oli, sellega `rahvisid Pha; kase pahk oo kõva, keerulene puu Var; `eńni olid kierolesed õbe `sõrmused Ris; köis nõnna keerulene suand; see trepp on `tehtud koa nii keerulene Juu; `kierdus puu, ei lähe `lõhki, on kieruline üst kui voki pial korutatud lõng VMr; see puu on nõnna kieruline Iis; Keeruline kuuse puu nagu villätse lõnga eie Vil; kabel om äśti keeruline Hls; kähär pää om keerulise `juusege Krk; keerolinõ lang – paĺlo ki̬i̬rd Se || kirju (keerdude, vöötidega) keeruline oo siis, kui ise`värvi `lõnga koos oo Muh; `enni karjapoist `leikasid `endile keerolesed kepid kätte Mar; see o vana puumargabu, suur keerolene perse järel taal Kir; `valge kivi ja kierulised tükid sies Amb; treṕp läits üles `kantslede, suur tulp all, serände keeruline Rap; kokku isitü lang om keerulõni Krl
2. käänuline, kurviline se on üks `kieruline tie VNg; kui on `kieruline jõgi, jõgi käib kõverikku `kangest Lüg; tii on järjest keerulene `minna Hää; jõgi on nii keerulene Juu; mõni ti̬i̬ one kiäroline, tõene `õige Kod; seast keerulist ti̬i̬d `mü̬ü̬dä läät, `essüt ärä Krk; taa elo om `väega pööreline ja keeruline Kan || keerutav siis one kiäroline tuul, puhub siit, jälle `tõisalt Kod
3. kõõrdi `silmä teräd on `justko `kierolised Vai; küll selle silmad `keeravad paelu, sel on keerulesed silmad Juu
4. keerukas, raskesti mõistetav, ebaselge [võrgu] kivi ei `lastud `lassa [lapsel], no sie oli `kierulisemb tüö Kuu; `kierolised ajad `onvad `präigus meil Lüg; asi leheb keerulisemaks Khk; See `istme pöha töö oli keeruline töö, seda tööd pole ega mees `öhti `oskand teha Pöi; nää `paergo oo lastel koa nii keerolesed nimed, et keel ei anna ütelda Mar; see oo `liiga keeruline, ei moo vanainimese pia seda änam `kinni võta Mär; oo üks keerulene masina värk Tõs; asi on `kohtus keeruleseks läind Juu; sie asi läheb kieruleseks, sua sest ei `otsa ega aru `kiegi JMd; sellest meie jagu ei soa, se on keeruline Trm; mes rängemäd ja kiärolisemäd viisid, näid ei sua laalta Kod; nii `maitsev toit [ja] ei ole keerulene teha KJn; si̬i̬ om `seante keeruline ülesanne, et mea tast jagu ei saa Krk || mõistu, krutskiga tämäl on `kierolised sõnad Lüg; mõnel inimesel on ead keerulised sõnad Juu
kiik1 kiik g kiige Pöi Muh Rei spor L,
K Kod,
`kiige R (n `kiike Vai, n, g `kiike Lüg), g kiiga Jäm Khk(
`kiika)
Pha Kaa Hi,
`kiiga Kuu,
kiigu Khk Muh L Amb JJn Koe VMr Pil M San Nõo1. kiikumisvahend, kiik `kiige ala `lähtvad `ehtu Jõe;
`lähmä `kiikele;
`kiige `aisad `käiväd ülevält `arjabust `alle `põhja `raami Lüg;
mene `kiige `pääle,
miä `kiigudan sinu Vai;
`meite külas pole `kiika Jäm;
`laube `öhta noored `tantsivad kiiga all Khk;
Nee olid pisiksed kiiged mis nelja aisaga olid,
suured kiiged olid ikka kuie aisaga Pöi;
tüdrikud ja poisid `ollid iga ilm pühabe `õhta värava taga `kiikes ja `tantsisid Muh;
Kiik käis üle völli nägu viipsik,
aga `purju äi jäänd Rei;
ma olen isi kua `kiiku küll teind ja Mär;
sui köisid küla `kiikede all Lih;
aerudega kiik `oĺli neĺla postiga Tor;
`enne oĺli `kiike paĺlu Saa;
igä `lauba `õhta ja pühäbä `õhta läksid kiige `alla kokko Juu;
kiik oli sial `Sauka talu väravas,
siis käisime sial kiige all Koe;
ulgakeisi kiigevad siäl kiige piäl Kod;
`nööridega kiik Plt;
üle võlvi aetasse kiigel KJn;
pü̬ü̬rkiik om uvve aa kiik,
`juśku karasseĺl laadan Krk2. lapsehäll, kätki laps leheb `kiika magama Khk;
kolm naist maeas,
egal oli lapse kiik,
tuba `kiikasid täis Emm;
Kiiga `pöhjas oli eina kott Rei;
jusku tite kiik (kitsas vanker või lootsik) Hää;
õli vedruga kiik ja vibuga kiik Kod Vrd kiigu3. jalaga sõtkutav linamasin –
San Vrd kiiga1,
kiige1
kink3 kink g kingi Ris Krl Lut; kińk g kingi Trv Võn, kińgi Har Rõu Plv Se, kingu San sink, kints iga [pulma]laua peal oli kaks `kinki; pulmapoisid `leikasid `kinki ja `laulsid Ris; vanast ollu `pulme ajal sia kingi lavva pääl Trv; ta ańd mullõ `terve tsia kingi Võn; vanast kuʔ `Riiga `mińti `pańti kińk liha leevä `sisse küdsämä `ahju, siss `pańti `Riiga üten Har; oĺlivaʔ imäle ka `annu˽kińgi lehmä lihha Plv; põlvõni om jalg, a mäe pu̬u̬lt `põlvõ om kink Se
kure|tee2 akkasid rukist `leikama, siis `leikasid kure tie (esimese ee) `sisse, siis pidi nagu `jõutsam teha olema Sim
käima `käima (-
mä), da-inf `käia (-
ä)
R eP(
`käejä KJn;
käe-,
kää|
dä Kod)
Trv Võn,
kävvä,
`kävvä M(ma-inf -me)
T; ipf käisi- (
käe-,
kää|
si-)
R eP M T;
`keima (-
mä), da-inf `keia (-
ä), ipf keisi- Sa spor L,
KJn Vil;
`köima (-
mä), da-inf `köia (-
ä), ipf köisi- (
köe-,
köö|
si-)
Muh spor L;
`käü|
mä Kuu Vai Khn eL(-
me San Krl,
-mäde Har;
`ḱauma Rõu Se); da-inf `käüä Kuu Vai Khn;
`käüvüʔ San,
kävväʔ,
`käv|
väʔ, -vüʔ V(
`käü˛ü,
`käüvüʔ Har,
`käüve Lei); ipf käüsi- Khn Hls Krk Ote;
kävi- Kuu;
käve- Võn(
`käie)
Ote V;
kävve- San hrl intrans1. (liikumisvõimelisena) a. kõndima, astuma, sammuma; ant jooksma laps tuline `käimä,
teräsed jalad Lüg;
ma `käiksin küll kerikus,
aga ei `jaksa `käia,
jalad ei `astu enamb Jõh;
Käib üöd kui `päevad,
aga edasi ei `jõuva = kell IisR;
üks käüb `kiirest,
`toine käüb `illukaiste Vai;
käi sa mo `järgi;
vahel suka `pöisil käi `talve tuas Jäm;
nii süa lumi,
saa üksteise `körvas `kεia mette;
tahad salaea kohegi `minna,
kεid tipi `varbul;
obu keib `sammu Khk;
üsna jumala äda oli `käia Pha;
lume valul näeb `keia;
Kui sa ikka `rohkem [lehma] nina eest läbi käid (söödad), ikka lüpsab koa;
Kahe `roandaga sai kaju vahet `käidud Pöi;
sui `käidaks `palja jälu Käi;
ta ni‿samma kepi nöal kεib ka Phl;
mina olin `vahva `niitja elu `aeges,
läksin `kεies vikati järel Rid;
ma kein üsna kepi varal;
vana inimene keib juba `küüros ja `köhmis;
päterdab mud́u,
ei saa `õiget `keima `keidud Mar;
mulgu koh́ast `köidässe üle Vig;
kui mu jalad `terved oleks,
siis keiks kõik kohad läbi Kir;
nagu puu obu,
ei saa `köidud Han;
laisk obune,
köib pikkä Tõs;
`Käües akkab soe Khn;
köib `peale limpa lompa Aud;
ma‿i saa `käitud,
mul on `astma Hää;
ei `oska tie raja peal `käia Ris;
ma käisin sukkis Hag;
käib kikadi käkadi (taarudes); läks ree pealt maha ja käis moas;
mis sa käid mu järel Juu;
`käieski paneb inge `kińni,
kus ma vel `joosta saan Ann;
nüid `klömpsab karguga `käia VMr;
ma ikke sugu sialt `müöda käisin,
kus [kõneldi] seda saksa kelt (pisut oskan) Kad;
ta käib mu järel,
mu kannul VJg;
`kińni jalu ränk käädä;
tämä akab käede (käies) tulema;
sõedavad keriku alate käede (sammu), ei ruatsi obess ajada Kod;
kaśs käib järel nigu koer;
kepi naeal toksib `käia kah;
`aige käib üleval Plt;
pangad all,
ta ei saa ju `käejä KJn;
ma käisin seda tuba üks sada `korda SJn;
siss lääp sul paelu `aiga käiän Pst;
`täempe sai paĺlu maad maha käüt Krk;
laseme nüid obesel `sammu kävvä,
ega ta kiḱk si̬i̬ ti̬i̬ joosta ei jõvva Hel;
sina käi joodikul perän Puh;
pikkä ti̬i̬d kävven nakass `lämmi;
käenu `paĺla jalu,
`astnu kannu `otsa;
ärjäl piava sõra `liikuma,
muedu ta‿i saa kävvä Nõo;
jala olliva `aige,
ma kate tokiga käisi Ote;
tu̬u̬d kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan;
Ütte puhku käü,
a edesi ei saa = kell Krl;
lat́s nakass ka jo `käümä,
joba pand `sammõ edesi Har;
ma‿kka käüśsiʔ ja ti̬i̬śsiʔ Plv;
naańõ ja veli käve peräh;
jovva as ma˽`kävvüʔ,
üt́s naańõ võt́t käe`vangu muʔ Vas;
kõik mis nelä jala pääl kääse om eläjä nime all Räp;
last opatass `ḱauma Se;
varsakõnõ käü peräh Lut;
ümber käima tiirutama [neeruhaiged] `lambad käivad `ümber Rei;
vasikad,
kui nende neerud maha oo peksetud - - sis näd keiväd `ümber `rinki Mar;
kui lammas `ümber käib,
on nierud `lahti Kad;
lammass käib `ümbre,
neerule `aiged saanu MMg;
lammass käi ümmer,
ku tõine rahu olevet mahan Krk;
lammass käüse `ümbre `tiiru,
rauh um maah Plv || (vanusest) Käün `seitse`kümme `neljät [aastat] Kuu;
mina `käisin `seitset `aastat (olin kuuene), kui akkasin `veljaga kaheke·s̀te `karjas `käima VNg;
Mari on juba sadant `aastad `käimas Jäm;
seitsekümmend seitse `selgas,
kaheksandad käin Vll;
Laps oo viis aastad vana,
köib kuiendad Han;
juba kaheksakümmend viis vana,
kuuet käin Rap;
Leenu sai kaheksakümmend,
käib `ühte `peäle Juu;
viimäss `uassat,
üheksäkümmend käin Kod;
akkass viiedet `aastet `käimä (sai neli täis) Krk |
naane käve viiedät kuud (rasedast) Se b. (muudest liikumisviisidest) kala`parved `käisivad pikki `serva `ühte lugu VNg;
`pietri`päivä ajal akka lohe `käimä;
vareksed käviväd nokkimas Vai;
oomiku vara `akvad [mesilased] `väljas `keima Kär;
`päästlased käivad madalast läbi (maadligi), siis tuleb `vihma Pha;
tuid,
neid keib vahel sii koa Rid;
`kambli kala käib lapiti Trm;
egass `varblase ütsikuld ei käi Nõo;
kihulase survava,
ku ńa nii `ümbre `tsõõri käevä Kam;
kakk käi kahru`persest `sisse Ote;
li̬i̬mik om vasõ `karva,
käü vingõrdõn `mü̬ü̬dä maad Har ||
fig Teab mis sellest [tüdrukust] öle käind on,
põsed nii kahvatud ja `aukus Pöi;
`uhkus käib `eeli ja `vaesus takka järele Juu;
õnnetuss käib inimesi `mü̬ü̬dä,
ega õnnetuss puid ja `kande `mü̬ü̬dä ei käi Nõo;
hädä käü‿i˽puid piteh,
hädä käü inemiisi piteh;
kaih käü ei üt́sindä puid piteh,
tu̬u̬ käü inemiisi piteh kah Vas || (müütilistest olenditest ja tavatutest nähtustest) `luomidel `käisite `painakad `seljas Jõe;
`marras käis kodo Lüg;
ühekorra räägiti,
noid kεind `loksperi pεεl Khk;
`käidi `painajaks Krj;
`koolja käib kodu,
akkab kodu `käima Pha;
loomal ja inimesel keis `tallaja peal LNg;
muĺgi eit olnd uńt,
ike köind uńdis Kir;
mere piäl `käüe tuliännäd Khn;
ikke tońdid pidan `käima ja kodo`käijad ja Ris;
surmad `olla kodo käind Juu;
nisukesed vaimud mis `enne käisivad,
ja nied siis `üiti paenakad KuuK;
kodu `käima akand ike ainult kurjad inimesed Rak;
ükskord nägin unes nisukest `aśja,
et minu isa käis kodu Plt;
luupaene käüb `talve `seĺga Pst;
peninuki sõa `järgi ütelti käüved Hls;
si̬i̬ käi tõisel luupainen;
nüid oo ku katk üle käinu,
kiḱk `puhtess tett ja lahastet Krk;
tä käinu `soendin Hel;
ni̬i̬ olnava Lapima vana`tütrigu,
kes alliss käenava Puh;
ku koolu millegiga rahu ei ole,
siss nakap kodu `käimä Nõo;
`eńgi päiv - - ega na (hinged) nüit enämp ei käi,
vanarahvass iks `ütlivä,
et käenävä Kam;
Otebä `keŕkude ta `oĺli matetu ja‿ss säält `oĺli nakanu kodu `käimä oma provvat `kiusama Ote;
Tast olõsi nigu katsk üle käinüʔ,
kõ̭iḱ om tühi ja paĺlas Urv;
Mõ̭nõl eläjäl käü `ü̬ü̬se jäl˽`painaja `säĺgä Rõu;
halb poig käve kodo ja vaav́ass külärahvast Räp;
tagasi käima (kodukäijast) surm akkass tagasi `käima;
ku miul nõnda ei ti̬i̬,
kudass ma tahass,
siss ma akka tagasi `käümä Krk;
maʔ olõ tu̬u̬d `kuuldanu,
et mõ̭ni käü tagasi,
vana Tikudi Juhan `käübev (käivat) tagasi Har c. sõitma 1. sõiduvahendiga liikuma `uiskudega kεisid siit `Sörvest,
kevade läksid,
sügise tulid ära Jäm;
akkas merd kaodu `keima Kaa;
nüid ikka köivad muidu alustega,
põle midagid peal Muh;
käib saaniga Rei;
peaks tulema nii `paĺlo lund,
et saaks regi `keima Mar;
köid rattaga seält kaada Tõs;
sui käib ikka `vankrege Juu;
käib saaniga väilas VJg;
suksed,
kellega möda lund käivad Lai;
pulmarongi ihen käis nõnami̬i̬s `ratsa obesege Hel;
vanast `käüti mere pääl tuulõ abil;
`väikese parvõkõsõga kah käüdäss vii pääl ja sõidõtass üle Har;
`rohkõp [ma] ei olõ rońgiga käünüʔ Vas;
`tu̬u̬ga (hobusega) kõ̭gõ käudass,
tu om kõ̭gõ `vehmrih (üha rakkes) Se 2.
kurseerima, regulaarselt sõitma ega siis käünd `omni`pussi ega `autusi midägi Kuu; [tuhande kaheksasaja] `seitse`kümme `viiendal `aastal vist akkas rautte `käima VNg;
`Praegusõl aal `käüväd puśsid `kõikis Khn;
kui rong akkas `käima - - [siis] mina käisin juba karjas Rak2. a. mingil eesmärgil kuhugi minema (ja tagasi tulema); mingit tegevust või ametit harrastama mei `käisimme ikke `mardiss ja `katriss;
vanad inimesed `käined `mõistatamas,
ikka jägu `aegadel Jõe;
Tänä käün `metsäst rüsä`vitsu `tuomas Kuu;
õles käind `omme `veskil;
`käisin `mustikes (
`mantsikas,
`pohlas)
Lüg;
meil `kävvä `tõrvaksiga `tuulal `kallo `püüdämäs `üöse;
eks varas `käündki `üöse `vargal Vai;
ma kεisi `pähkel;
peab korra `öite targa juures `käima Jäm;
vanad inimesed kεind `ratsa `oostega `kerkus;
ruudid kεisid laulatusel,
sariligud mütsid pεεs;
kalamed kεivad `toosel Khk;
ma keisi ühe öŋŋega tursal;
`toomapääval keisid mehed `toomaks;
kui öpetaja `juures oli `keidud,
siis aketi maha `itlema Mus;
viderikul `käima Vll;
siis sai rehel `keidud;
Tüdruk,
sa oled kaju `ääres kusel käind (öeld luksujale); `Lamrine käis siis küla `korda Pöi;
kemmerg on se,
kus kükidamas `käidags Käi;
need keivad `marti `aamas (mardisandiks); vanal aeal `keidi valla `küütis Mar;
nad sillutasid `maanded,
ta käis koa sillul;
püksi korral `keima Mär;
enne `puĺmi `köidi `kimpa kokku panemas Vig;
mehed keivad tulel,
`püidvad kala Kir;
talve `köidud viina `vooris;
köis `soldatis Tõs;
`Saunõs ammu käömätä;
mutimeres ~
`õngõs `käümä Khn;
noored käisid pühaba `õhta `kõrtsis;
`enne sai pidude peal `köia;
köisid arsti all Pär;
köib oma asjal;
`talgutel sai `keia ja PJg;
`käiti räimelaadal;
`käitaks `tuuksel (tulusel) Hää;
`enne `käidi `iides jüribä `öhtu Ris;
meil `paĺlu `loomi,
tuleb `ühte `puhku `veśkil `käia Nis;
sa oled täna tapu `aedas käind (purjus) Juu;
meie käime juba einamal,
tieme `eina JõeK;
`käiksin `vielgi jahil,
aga jalad ei võta JMd;
seenel `käies `eksisin kahel korral ää;
Paides ma käisin kohe `tihti,
kui ma `käija olin alles Ann;
tedrejahil `käedi kujudega Kad;
käisivad võrgal ~ nuodas Trm;
`vaata kõhe abi suab,
ku aŕsal (arstide juures) käedässe;
ma akan vi̬i̬l `käimä rehidel Kod;
sai turuss käia küll kah Äks;
olen `tohtril käind;
soola `voorides käinuvad,
kui seda raudteed ei old Lai;
käid pasal KJn;
`käiti seal `jutlust pidamas SJn;
toona me käüsime surnuaial Pst;
Käü ommen Sarja `veskel ärä,
sea jahu om otsan Hls;
nooren iki käesime mõtsan `pähknil;
na käesivä kavvõtõ aenale Ran;
egä kate nädäli peräst käi iki sannan;
su̬u̬n käesit kure marjul Puh;
üd́se `viidi sepäle,
ku sepil `käidi;
vanast `olli `ü̬ü̬se tu vähjul `käimine Nõo;
ütsvahe oĺl ta kirmassõ pidämine `väega tukõv,
nüüd käüvä seldsimajadõ Võn;
ku tulissel `käüti,
siss `lü̬ü̬di `västraga [kalu]; esä emäga käisivä laadel;
mina `veśkil es käi;
kui mina `naksi liinan `käümä,
kui suurõkõnõ tu liin siss `oĺli Ote;
näet,
sannan jäi käümäde San;
mul sai mitu `vu̬u̬ri `lehmi `tõistõ `paika `panman `käütüss Kan;
`käüti kerikun;
tõrvassil käüdäss `väśtrega Urv;
ku sannan es saa˽`kävvü,
oĺl `kirpõ ja `täie paĺlu;
`tütriguʔ `kävveʔ kerikul Krl;
mi˽käve sinna su̬u̬ pääle kurõ`maŕju `ot́sma;
`käügega (käigu) siss pidul,
ku˽pidul `käüjäss saa;
Mi‿sa˽käüt `sańtin (kerjamas), sul om `tervüss käen Har;
`pähkmihn `käümä;
esä käve tedre`jah́ti Rõu;
hulgahna sai sannah `käüdüss Plv;
keväjä nakami niidseh `käümä ja `viisa kudama;
tulil käüdäss `västrägaʔ;
`Riiga `käüti talvõl `su̬u̬la `tu̬u̬ma;
Pilve Juula käü `sańti (kadrisandiks) Vas;
keśk iätseʔ iks kääväʔ kerikohe Räp;
kokku käima kogunema `võerama saadikud `käia seal koos Mär;
`lambad köisid kokku na ku üks tuul Tõs;
ehälised käesid `sinnä kokko tämäle Kod;
`meie kotta käis külä pośt kokku;
külä pääl om paĺlu `naisi,
käivä kokku,
lõkerdava ja `aava `tühje jutte Nõo;
täl oĺl sääne isokõnõ et kõ̭iḱ poisi˽käve sinnä˽kokko Plv ||
fig lõppema Meite einatöö akab juba änam kogu keima Kaa;
väljas käima euf asjal käima käib `tihti `väljäs,
sie tähändäb et läks sittale Jõh;
seest üsna `aige,
ma köisin täna `öösi metu `korda `väĺlas PJg;
ta käis `väĺlas oma aśjal Juu;
käisin mineva `üösse mitu `korda väelas VJg;
käisin `korda kolm väĺlas Ksi;
ku kõtt valuts,
siss piat `ü̬ü̬se vällän `käimä Krk;
ma‿lä `vällä `käuma Se b. ringi liikuma, läbi käima; ära nägema, üle vaatama `Palju käind ja `palju näind;
ma õlen kõik nied talud ja majad läbi käind Lüg;
se on talost talo alalde `käimäs Vai;
ma ole keik kohad läbi kein Mus;
Kõik maailm on läbi `käidud Pöi;
paelo köind `rööblid ja mõrtsukid Vig;
arja vened või arjakad köesid kaubaga Aud;
lähän kodust ära natuke `käima Pal;
nooren es saa koheki,
nüid vanan olen kõ̭ik liina ja laane läbi käenu;
nooremba käevä kõigin pu̬u̬l,
üits piäb iki kodu olõma Ran;
`käimise pääl tulep `mõndagi ädä nättä;
veli käis nigu sandikene,
kai kost leeväpalakese `saie;
mõni suur inimene ka käib ütest üless tõesest `alla,
ei püsi `kossegi Nõo;
nemä `oĺli kõ̭iḱ kotusse läbi käinüvä Ote;
kes nii `laembide käip ja näeb,
si̬i̬ tiiäp kõnelda Rõn;
`saie mõts kõ̭iḱ läbi `käütüss Har;
ma˽käve kõ̭iḱ kraaviʔ läbi,
es `hämmä `kongi `jalgu ärʔ Rõu;
haŕokõsõʔ,
nu̬u̬ iks kävevä˽kormu säläh Plv;
vanast poisi˽käve˽kõõ `huĺkih Vas c. (regulaarsest õppe- või kutsetööst) Ega `ranna `naisel midägi avitand,
`muudku `täüdüs alade merel `käüä Kuu;
`käidi `oustega `eitsis VNg;
`käisin sius (seakarjas) Jõh;
`teulised kεisid `möisas tööl Khk;
Vana Jüri keina niid lehma`lautas öövahiks Kaa;
`talve lapsed `käivad `koolis Käi;
isa akkas `mõisas teol `keima Kul;
poesid käevad `karjas Mär;
`kuõlis ma ei käüss (ei käinud) Khn;
köesime mõlemad veel töös Aud;
enne käisid lapsed `lammus Kei;
vanad ja vaevased inimesed käivad `karjas Juu; [isa] käis sulaseks Pee;
`eśtiks ma akkasin anede karjas `käima Koe;
taĺvite käib `metsas tüel VJg;
käis lapselt `kuolis;
käisin õitsis Sim;
ise taśt käedä kualin;
mi̬i̬s `käimä vabriku tüäle Kod;
päiviti käib tüüs KJn;
õetsel `käiti Kõp;
juba mitu `aastet koolin käünü tüdruk;
teol `käüti,
olli siirseḱk seĺlän Krk;
temä ennembi käis tü̬ü̬l,
lõegass `kraavi Ran;
mi̬i̬s käib `raudi pääl tü̬ü̬n;
mehe rõõbe ei käi `koskile tühü Nõo;
naine om kotu,
ei taha tühü kävvä Ote;
vanast `käüti hobõstõga öüd́sin;
liinan koolin kävven oĺl mu poig säändsess ants`laagriss lännüʔ Kan;
ma käve suvõ `otsa karjan Urv;
latseʔ käävä `ku̬u̬li Krl;
hädäline pää um,
ei saaʔ koolih kävvä Plv;
timä oĺl vigalanõ,
meelekeist oĺl `puuduss,
a kaŕah käve Vas;
kolm `talvõ ma kävegi˽koolile;
pääviline,
päävite kääse `tü̬ü̬hü Räp;
ja pidi `aaśtaka `tiinmä tuu iist,
egä päiv teol `käümä Se d. külastama, (koduseid) vaatama, võõrusele tulema või minema Nüüd `lasti [sõjaväest] kodu `käima;
`poisid `käüsid meil `käümäs Kuu;
kävi `illote `minnu `katsomas Vai;
tuled sa vahel meite `poole ka `käima Khk;
`iilasi (hiidlasi) käib sii `ühte `puhku Krj;
Jõulu `käidi sugulaste tuttavate `juures `võõraks Pöi;
`aitehh köemast Muh;
tule siss meie `poole koa `keima Mar;
keisin `naabert `vaatamas Kul;
ma keisi `Laasneri Riinu `juures Vig;
tänä o jõulu pühä annepäev,
köidetse viil küläs ja juudetse mis järile oo jäen Var;
üks küsib:
käisid sa katsel? –
teine `ütleb:
jah,
käisin kat́sikul Kei;
sõdur tuli kojo `käima JMd;
käin vahest `noabri naise juures Tür;
tuld linnast koju emale `käima VMr;
`võõrsis `käima Iis;
kui jõulus käisivad kośtis `kossegi,
siis `ańti iki `õunu Lai;
lääme veĺlele `käima Trv;
käüsive sugulistel käümän Hls;
väümi̬i̬s ja tüdär tulev pühäbe `käümä miul;
ma käisi `tütrel käimän Krk;
ma käesi üle eelätse üten paegan külän;
Mańn ei ole `jalgagi siin käenu;
poig olli saanu mõne päevä `puhkust,
`tuĺli kodu `käimä;
ma ennist käesi sääl,
es ole kedägi kotu Nõo; [ta] käve alati siin minno kaeman;
nu̬u̬ lät́sivä tädi `poole,
käävä sääl kośtil ärä Võn;
mul poig käve suvistõ pühi˽külän Kan;
Tu̬u̬ ollõv ka üt́sindä nigu susi,
Seńni `käübev tedä iks kaeman;
suvistõpühi sai iks `käütüss Liine pu̬u̬l kah Urv;
nädäli peräst `mińti,
nu̬u̬ŕmiiśs `mõŕsaga `käümäde `mõŕsa kodu Har;
tulõʔ miʔ poolõ `käümä pühiss Plv;
ma˽käve ka `kaajat́sil;
ma `jätnüki is su˽pu̬u̬l käämäldäʔ;
unotütäŕ oĺl ka käämäh tah Vas;
ma käve timä pu̬u̬l śeeh;
tõõsõ talo pu̬u̬l oĺl käämäh Se || (ehalkäimisest) õli oma `naise `juures ehal käind Lüg;
poisid kεivad `kootis Khk;
poisid käin tüdrukutes ~
öö`ulkumas ~ putsal;
mo `noores `pölves `ööti ikka `neitsis `käima Krj;
putsul `käima Emm;
`jälle poesid köesid küla kaada Aud;
käis `kośjas [öeldi], ku käis `ööse tüdrukute `juures Kei;
`lauba `õhta poisid käisid lakas tüdrukute `juurdes;
`käidi nuoremates,
suvel,
kui tüdrukud magasid lakas HJn;
suvel käedi ehäl üle `õhtate Kod;
jõmp jahed ja `sõńnimas `käimesed kõik said `käitud SJn;
poesi käiva ü̬ü̬`jahti Trv;
meil `käüti iki tädirannan Krk;
noh,
nüit om na util käenuva Kam;
poisi käävä ehal Ote;
`aeleva `ü̬ü̬se `ümbre,
käevä `tüt́rigede man Nõo;
poisiʔ kääväʔ külä pääl `ulkman Kan;
poisi˽käävä˽jõõsa pääle Plv;
`tütrikka mano kääväʔ Se 3. minema, kasima (hrl imp; ka kirumisena) käi asemelle,
`Kirju VNg;
käi kuo ~
kodo;
käi `lauta Lüg;
Ah `käigu sie oma `loĺli löraga kus kurat IisR;
käi ruttu minema Pha;
Käi `välja Pöi;
käi potile Emm;
käi kuradile Mär;
käi kus kurat Tõs;
Käi kaśsi saba `alla Hää;
viss käi koeo,
käi koeo Juu;
käi `persse kui tuul,
tule `väĺla kui välk VJg;
käi lõale (öeld lehmale) Puh;
ma anna tälle üte vuraku,
siss käib nigu kera siist minemä;
ku mi̬i̬s õdagule tullu,
ütelnu [naine]: käi litade manu Nõo;
Käü persede Ote;
Käüʔ siva (jookse ruttu) Räp4. käiku sooritama (kaardimängus) mida mies maha käind ehk midä ülevell [tuleb meeles pidada] Lüg;
Käi lagele ~ `välja!
Pöi;
kei aga `trumpi,
sul neid kees küll Rei;
piab `maśti `käima Iis;
riśti äss käib `väĺlä KJn;
Käü˽`maśti,
ärtuʔ omma˽põrõ˛õllaʔ,
sa˽käüt pot́ti Urv;
Käüʔ `maśti,
ärʔ `müüdä˽käüʔ Plv5. suhtlema a. läbi käima, sõbrustama nad keivad teineteisega läbi Mar;
me põle pahased,
me oleme ikka läbi käind Juu;
tõene tõesega käeväd läbi,
sõbrad one;
nii läbikäemätä pualemehed,
et matusselegi ei lähä,
ei käi läbi tõesega Kod;
aga läbi nad käesid ja sugulased nad oĺlid Vil;
ni̬i̬ ei käi läbi,
ni̬i̬ om pahatse tõene tõse `pääle Trv;
mea käüsi tast läbi,
miu `vastu olli ta `kangest `lahke Krk;
käesime käsi käest läbi,
es ole meil sõna vahet;
kes äste sõbra olliva ja läbi käesivä,
nonde kottale üteldi et,
ni̬i̬‿m nigu ame ja perse Nõo;
veneläse oĺliʔ esiʔ,
miʔ esiʔ,
es käü˽kokko sukugi Räp;
läbimisti ~ läbi|seg(amin)i, -segami(s)ti, -seite ~ läbisti(kku) käima suhtlema, sõbrustama `käidi läbi segamitte Kuu;
`meie `käimä `ühte `puhku läbimiste Lüg;
me oleme ammu läbisegamini köin Muh;
näd keiväd ikke läbi segamesi,
üks `aitab üht ja teine teist Mar;
me põle läbi`seite käind Kul;
nad oo `naabrid,
köivad läbistikku läbi Kse;
keisid teeneteesega läbistikku Tor;
nad on `kaugele läind elama,
põle änam nendega läbisegamini soand `käia Rap;
käime teiste inimestega läbistiku Iis;
kas te teste `rahvaga koa läbisegämine `käete KJn;
talu `rahvaʔ käivõ läbistikku Krl;
tõ̭nõ tõsõga läbitsikku `käümä Plv;
segamini ~
segami(s)ti käima suhtlema, sõbrustama `meie oleme ikke eluaja segamiste `käinu VNg;
keivad segamini,
ükstese jures `joomade pεεl Khk;
tää mina mette,
et nad sugolast olid,
aga segamini käisid Rei;
näd keiväd segamesi,
näd oo ikke sugulased Mar;
käivad segamine,
kes vastakute käivad VJg;
vaheliti ~ vasta|kuti, -misi käima suhtlema, sõbrustama `vassassutte `käimine,
`tõine käib `tõisel ja `tõine `tõisel [külas] Lüg;
ema vennaga käivad änam vaheliti Khk;
`naabrid käivad `vastamisi JMd;
meie käisime alati vastakute,
käisime vastakute avis,
tüel Iis b. kurameerima; liiderdama, vahekorras olema täis `õtsekõhe inimine,
ei käi `poistega `ümber ei kenegagi Lüg;
Ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib;
`Tantsul näed kes `kellega käib IisR;
akkas `laia tied `käimä Vai;
tüdrek köib laialt `ümmer,
aeab meestega `ringi,
köib meestega läbi PJg;
ta on selle naese `juures käind ja on `talle tite teind;
`öösse käib üks mees mitu naist läbi;
see on nii kaŕsk [tüdruk], see ei aja mehi taga ega käi nendega `ringi Juu;
kas sel mehel kellegi aru on,
se käib jo `loomadega `ümber Trm;
si̬i̬ [naine] käib va lojustega segamene Ksi;
see `käima seda tüdrukud moalutamas Pil;
ta om poistege käünü ümmer,
siss om `laskunu `näoge Krk;
mis aru sul onde om,
et sa serätse kaabakuga käid;
siss tulliva kuu`rõiva `küĺge ja nigu mi̬i̬s man käis,
nii `olli laits kah;
naesel `oĺli laits `varsti tulekil,
ike vana Juhan käis naesel säĺlän Nõo;
nakass üte opetejege `ümber `käima litsi `viisi,
`tahtsõ mi̬i̬st ärä võtta naisõ kääst;
ta ei˽käü˽muidõgõ,
taal om eiśs nu̬u̬r nańõ San;
tu̬u̬ naasterahvas üteĺ tolle mihe man käävät Plv;
mi̬i̬śs käve ilma `naisi piteh Vas || sugutama, paaritama kas õleta nähnd kuda kurg `mäŋŋos käib Lüg;
`uikil oled käenu ja `põrsi ei tuu Hää;
lehm on puĺli juures ära käind Ksi;
me lehm käis ärjä man ärä Krk;
meil om kiḱk `lamba `sõnnel ärä käenu Hel;
kas sul lammass om `oinil ärä käenu Nõo;
lehm `aelap pulliga ega kuu,
ei saa ärä käenuss Kam;
õhvakõnõ om puĺlil käümäldäʔ Urv;
no `jääski meil ta vana suuŕ lihm vana piimäga,
mitte ei saa timä `käünüss Har;
lehm ot́s `pulli,
käü pulliga;
tsiga käü pahral;
kaśsi˽kääväʔ ŕavvõl (indlevad) Rõu;
lehm käve jo `varra keväjä arʔ;
lehm ḱau häril;
määńtse härägaʔ ta käve Se 6. a. (riietuse kandmisest) vanad inimesed kεisid `paksude riietega Khk;
`talve `käidaks kinnastega Käi;
toredad tüdrukud,
käisid toredasti `riides Noa;
see `näikse üsnä `easte `riides keiväd Mar;
need tüdrekud köesid põlled ees Aud;
käib alasti (halvasti rõivastatult) Trm;
ta käib `siidis ja sametis KJn; [nad] tahav õige toresti eläde ja `rõõvis käiä Hls; [ta] käi mustan `rõõvan,
`leinäss Krk;
miu veli olli kolme `aastane ja iki käis ilma pögsetä Puh;
tõene ei taha alatude `rõivil `kävvä Nõo;
Ta käü ka `väega nirõlin `rõivin Urv;
käü ku vana raganõ,
mõista ei parembade hinnäst `rõivihe kah sõss `panda Räp b. (kantavast riietusest) neil `käisite `püksid `ühtelugu jalas Jõe;
kalave·nt̀skid - - esiteks kεisid `koltselt,
pärast tegid mustaks Jäm;
`kindad keivad `talve külmaga kää Khk;
Püksid keivad jalgas Kaa;
mo keige uuem kuub pole veel `selgas `käindked Käi;
`riided köivad `seĺgas Kse;
`soapad on mul juba mitu `korda `jalgas käind Juu;
ku särk `selgä akab `käimä,
lähäb pehemess Kod;
ni̬i̬ om joba är käünü `saapa,
pu̬u̬ĺkulunu Krk;
jalan käenuva suka Puh;
neidega (sukkadega) `võ̭idõ `ḱävvu,
olõ õi vi̬i̬l `kat́ski Se ||
fig temä tõśte `silmi i̬i̬n `olli vagane,
käis lammaste `rõivil,
aga sehest `olli `kiskja mõtsaline Nõo7. a. asetuma, (läbi) minema; (end) seadma Mihed kävid magama `paadi `pohja;
tule `väljäst,
käü kohe pikkeli;
kävin asemelle sirula Kuu;
käün `uuralli (viskan end pikali); `pääle `süömist `käüdi külite lesimä;
`naised käviväd `ehta magama Vai b. kukkuma, langema Küll siel o `järsküne `kallas,
ei mina tohi `mennägi,
et käün `viimaks kuger`pallu ala Kuu;
Ma keisi nenda otseti vastu maad et üsna `laksus Kaa;
nõu oo nii ääre `tassa vett täis,
et telgad keiväd ühnä maha Mar;
ei saa kepiga `käidud,
käin kummuli maha HMd;
käis ninali maha Koe;
miul küll ein käis maha ku suitseb Krk;
nii iile iä,
et käesit säliti maha Ran;
regi jõõrast ja visass `ümbre,
käesivä mõlemba pääld maha;
ma‿less kukõr`paĺli käenu;
karass mulle `ruśkuga `rindu,
miä käesi nigu mürätäp sinna tema sängi `säĺgä; [mul] jalg mõtsan väärätusi,
ma käesi säliti Nõo;
jassik `olli `väega `väike,
lätsid `ümbre ütte `viisi,
nigu kerä käesit pikäli `lumme;
lehm virutanu pullile jalaga,
puĺl käenu pikäli maha Rõn ||
tasemelt viletsamaks muutuma; põhja käima `Alle käind inimine varastab,
`räägib rumalast Jõh;
söast saadik inimessi jäi väheks, [elu] akkas ala `kεima Khk;
ta on maha käind JJn;
Kõrralik inime nakab alla käimä Nõo;
Pätt om üts alla käünüʔ inemine,
kes varastass ja valõtass Vas c. fig mingis olekus, seisundis olema või kulgema käib kui kass palava `putru `ümber,
`katsub siit ja `katsub sield (ääri-veeri jutust) Hlj;
Käib `ringi kui munas kana (saamatuna) IisR;
`oska εnam `kuskilt otsast `pεεle akkada,
kei `ümber kut `pεεta kana Khk;
Käib `ömber noagu oleks `lambal neerud asemest äe olavad (hulkurist) Pöi;
käib nina seilas Koe;
alati käib `vingus,
parem ei `märka `ollagi Pal;
lai pomm,
`käibki nina `püśti Plt;
akkame ei saa,
käi ku kaśs palave pudru `ümbre;
te käit ku ärjä ikken (aeglasest töömehest); Käi ku munavalun kana (edasi-tagasi) Hel;
mia käesi mitu `tunni essitust (äraeksinuna); peremi̬i̬ss `ku̬u̬li ärä ja `pernane käis mehekeerun (mehevalus) Nõo;
Käip ku nõklu pääl (erutatult) Kam;
Käip nigu tigu,
aga süüp kui karu Rõn;
Ku tel rahahädä oĺl,
sõ̭ss käve nigu keerun Urv;
lat́s paigal ei˽püüsüʔ,
käävä nigu `piprõid `surhun Har;
Tulõ `õigõl aol kodo,
muido imä nakkas kärsitüisil `käümä (närveerima) Vas;
tõõne kääse kibõvallaʔ (kärsitult), kunass saa tu̬u̬ tü̬ü̬ tettüss Räp;
Kääse perseh är ja ei olõ sitaga kah (eriti osavast inimesest); käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl (uhkelt); Jaań hiit jahe kivi vette,
siss naka‿i eläjä kiinih `ḱauma Se || (rasedast) ta on last käemäs KJn;
temä akab juba tõist ti̬i̬d `käimä Krk;
sääl ḱau jo kat́s tüḱkü Se d. (välja või üles) paiskuma, (laiali) pritsima, lendlema 1.(nt tolm, suits, sädemed, vesi) `müürüst käüb `suoja Kuu;
lahve tuli keis `korssnast `välja Mus;
kui tuld liigutad,
käivad kirred üles Vll; [ahju] Rinnaaugust käis tuluke `välja kut obuse änd Pöi;
sild (tee) `tolmab,
tuul `keerab,
justkut `suitsu köib üles Muh; [vee] pullid keiväd ülesse kui `sõutasse Mar;
küla alede suitsud käivad `siia Juu;
ahju paaś pial,
et sädemed ei käi `vasta lage JõeK;
teine oli alt uks,
kust suits käis `väĺla (rehetarest) JJn;
vesi käis `varba vahelt ülesse ku `virtsti Sim;
ahi lõkkab nõnna et tuli käib `kummi Kod;
meie suits käib ukse `kaudu Plt;
siiva ollive koŕv`vankre man,
kost pori üless es käi Hel;
maea `olli palanu,
tuli `olli karu `persest `väĺlä käenu;
kui ta kõneleb,
siss süĺg käib suust `väĺla Ran;
sõ̭ss tulõ kibõna˽käve˽ku˽tsärisi Urv;
`väŕski oluʔ `kiŕjäss alt ku kibõnaʔ (õhumullid) kääväʔ üless Se ||
fig tuli käis silmist `väĺla Kei;
pańd mulle serätse kähvi siiä kindsu pääle,
`õkva tuli käis silmist `väĺlä Nõo;
Vana paneb vi̬i̬l selle päävarjugi `käima (põlema) TMr;
kihuta `kimmõdõ hobõsõga tõisist `mü̬ü̬dä,
et tuli käü ratta `mutrist `ussõ Har 2.
(vihma-, lumesajust) vihma piisad käivad Jäm;
lume `kaabed akkavad `kεima;
sajupuru keib Khk;
lume peldad keivad Jaa;
eele mõni piisk köis;
lume `elbed köivad Muh;
vihmapihu käib Rei;
vihm keis läbi rätiku Mar;
vihma tibad juba käeväd Juu;
vihm käib riietest läbi VJg;
vihmapiisad käivad `vasta akent Plt 3.
(tuulest) tuul käib tua `pääle,
puhub tua `külmäst;
panema - - `kuue [selga], siis tuul ei käi läbi Lüg;
`kange tuul keib parand kattu;
tuul keib liidi ala,
tuli‿p aka pölema Khk;
tuul keib täna pagiti Mus;
Vähe `nuhka ikka käib,
aga see‿b tee tuulingule veel teist mõtetki Pöi;
kena tuul akkas uksest `sisse `köima Muh;
suur tuule hilling käis üle Phl;
tuul keib `lõunest Mar;
täna käib ea tuul `sisse,
täna saab tuulata Mär;
ku tuul pääl käib,
oo külm Hää;
tuul käib meie toa peal Juu; [märjad heinad] pannakse kärbistisse,
siis tuul käib sealt alt läbi Kad;
täna käib `kange tuul VJg;
tuule iilid käivad ühte lugu Iis;
tuul käib uksess `sisse Kod;
kuhja põhi oli alt õõnes,
et tuul alt läbi käis Äks;
ommuku ku tuul käis,
sõss [hakati vilja] tuulutama Trv;
neĺlä küĺle pu̬u̬lt käü tuul Krk;
ait tetti `kõrgõdõ,
alt jäi tühjäss,
et tuul alt läbi käib Ran;
tuul käip läbi saena `sisse; [mees] lõegass poole kuuse maha,
nüid käip tuul majale `pääle;
katuss om lagunu,
tuul käib `säĺgä Nõo;
tuuĺ käü lävest `sisse Har;
tõõsõst lävest käve tuuĺ läbi Vas;
tuuĺ ḱäu läbi saina, ḱjulm om Se ||
hum kut tuul läbi käib,
εεld teeb,
siis on peer Käi 4.
(lõhnadest) Orava`marjad `kasvavad siin,
hüä hais käüb Kuu;
kärtsu ais keib,
kui riiet `kuskil pölemas on Khk;
inimese ais käis ta käde (loom haistis inimest) Vll;
viina ais käis suust `väĺlä Nõo8. a. liikuma (mitte kõndimisest) jää käis,
`üösse akkas `käima tiad;
`vanker juhab `teine `puole voi `teine `puole,
käib `viltu Jõe;
pilve`rünkäd akkavad `käimä;
`suoled akkasivvad `alle `käimä;
mina ei usu sedä,
et maakerä `ümbär käib,
mina usun ikke et `päivä rattas `ümbär käib Lüg;
Õlut `tuadi `lauale kadakase kappaga ja sie käis `ringi Jõh;
uued rattad ei käi `ümber Jäm;
`augusti kuu löpul kuu kεib irm madalast läbi;
kuue sülla vee pεεl,
sεεlt vöivad laevad läbi `käia Khk;
Kust kõue pilved `korda akkavad läbi `käima,
sealt käivad `terve sui Pöi;
na suur toŕm köis üle Muhu Muh;
köho peege `katki ja sooled käivad läbi,
käivad kubes Käi;
jää akkab `keima,
tuleb tagasi ja akkab `mördo rädima;
pää (päike) keib `lõunest `alla Mar;
üks suur kuĺp köis meil sedasi kauda küla,
kus pulmad olid,
`kardulid `tõsta Lih;
päe ei kei,
ike maa keib Tor;
Sua lagi käib ju ikki oma `mu̬u̬di Hää;
`vanker juhab,
ei käi tied Kos;
`kerged `pilved käivad,
taevas `sõõnas Jür;
sooled käivad kubemes Sim;
üks `uassa kuu käis eden ja ele täht järel;
meil käesid kotid ku tuul `vankrile Kod;
kella trikkel käib edesi tagasi KJn;
vanast olli järve käünü Krk;
sul käip vene kole sügäväst,
mul käip paĺlu õhemalt Ran;
nii `kange `tõstja et,
nigu `tuudsatap käenu kot́t masina mant obese `pääle;
taguots käib ike töörä töörä; [tal] sooliku käenävä kihel`konda (kubemesse) Nõo;
silmä terä eläss,
käü pää sisen üten `valgõga nigu väĺk Krl;
ratass käü viriläst Har;
t́sipa um `muutunu˽päävä `ḱaumine,
tuust põh́a`pu̬u̬lsest `aknast es paista˽kunagi päiv `sisse,
a no˽käänd Rõu;
ku jalassõʔ ei oolõʔ ütel `kot́sil - - siss nakkass regi `viltu `käümä Räp;
tõ̭nõ käüse ku maśsina,
pia‿i määnegi tüü kińniʔ; pilve˽kääväʔ,
muni vihmapisu jo tulõ Se ||
veri ei käi Lüg;
süda paneb vere `köima PJg;
`kamper paneb koledass vere `käimä Kod;
viin aab vere `käima Ksi;
veri akkap `käümä jälle Hls;
kui käed küĺmetivä,
siss `tuĺli lämmitämä - - käib jälle Ran || (peapööritusest) Pia käib `ringi,
`silmide ies lähäb `mustast Jõh;
pää akkas `ümber `käimä Vai;
Pea käib `otsas `ömber Pöi;
pea kεib nii `kangest `rinki Rid;
pia uemane,
keib `ümber JMd;
pia aga käis `ringi,
terve saunaga käis `ringi Kad;
piä käib ümmer,
ilm lähäb mussass Kod;
pea käib `ümmer,
ei kanna üleval `olla Plt;
miul käüś pää `tiiru Krk;
Pää seen nigu hällütäss `täämbä,
pää käü `ümbreʔ Urv b. (kiirest töötamisest) minu kääd enamb - - `kärmest ei `käined Jõe;
`toine `jälle `laskes sene `sarja aga `käia `ühte `puhku VNg;
lase omad käbäräd `käiä Vai;
Paneme rehad `keima Kaa;
paneme aerod `keima Rid;
lase käed `köia,
ää `laiskle Tõs; [eestniitja ütles:] `kõikide kääd käigu,
aga meie tüö `jõutku JõeK;
lahe kätel käedä,
et ei jää `uimama Kod;
küll temä olli usin,
käe käisiv ninda ku üit́s libin Krk;
lase kätel kävvä,
ärä suul `laske kävvä Hel c. (ukse, sahtli vms avamisest ja sulgemisest) `kuulen,
uks kävi ja [keegi] tuleb kohe sise Kuu;
uks äp kei,
`rüüstab parandad Khk;
Üks tuli teine läks,
kõrtsi uks see käis alati Pöi;
lova `sahtel käib `prεεgu tugevaste Emm;
Liida `siiver oli tahmane ja nõgine,
ei köin iaste Han d. lainetama meri käib vai `lainetab,
`valges `kopros kõhe Lüg;
meri kεis nii `kangesti kui me lainete vahel olime Khk;
Eele oli edäläst igänes vali,
täna viel käüb `laugjas laenõ maha Khn;
suured `lained kääväd nagu müürid Kod;
`väikset `lainõt käevä `vi̬i̬rde Ran e. saabuma (postist) Mool käi `lehte mitte - -
ela just kut kottis Pöi;
Männal käib koa aealeht Tõs;
kas teil Virulast ei käi Juu;
mul käib ikke omal leht kua VMr;
nüid ei käi meil enäm `seitungi `lehte KJn;
peräst nakava kirjä `käimä (algab kirjavahetus) Nõo;
elopäävä˽käve mul leht;
sõ̭a `aigo - - kiŕa˽kävevä˽talo nimmi `perrä Räp;
`t́seitina ~
kasedi kääväʔ;
leht käu Se f. fig ühe valdusest teise valdusse minema laada loomad,
nee keivad ühä kääst teise käde Khk;
töö käib ühe kääst teese kätte Juu;
Käib ühe käest teise kätte kui mustlase püksi nööp Pal;
tüdruk käind käest kätte Plt9. a. ringlema, pöörlema; töötama (masinatest, kellast vm seadmetest) `mootur jääb `seisu,
sa‿i saa teda enam `käima Jõe;
`kellod `käiväd vahel ede Vai;
keribud keivad Khk; [veski] tiivad käivad `ühte `vääri Krj;
Ratas akkab rõugu peale `käima (hõõrduma) Pöi;
kell kεib tikk takk Emm;
kell köib `ühte Tõs;
kell käib taha,
ei jõua edasi `ühti Juu;
`veski tiivad käivad `ümbar VJg;
`õhta käis mõni neli vokki nõnna et kella `kümneni Trm;
tuule `veski ku tuult ei õle,
longib käedä Kod;
katal käis,
aga masin veel `seisis Lai;
`veśke pannass `käimä,
akats jahvateme Krk;
voḱk pidänu nii `tassa `käimä,
et `kiägi es kuule Puh;
serände `väike tuul,
si̬i̬ tuule`veśkit `käimä‿i pane Nõo;
`tõuka kell `käimä Kam;
mi˽kell käü üüpääväga kat́s `tuńni ette Har;
kell käü kuvvõda pääl ~
kuvvõdat;
pannõl piat [koodi] varrõ otsah `üḿbre `ḱauma Se b. toimima, funktsioneerima [siis] Hakkas küll juba äri `käümä `Suomega Kuu;
Küll oleks kena,
kui maailmas keik keiks sedati kut peaks keima Kaa; [veisel] oo keelika viga,
`antse `rasva,
et mälu `jälle `keima akkab Jaa;
meiereid akast `köima Muh;
koolid akkavad `oome `käima Rei;
`tih́ked `juused kui kamm läbi äi käi Khn;
nüid pöial käib ilusti,
annab `liikuma Kei;
see lukk on rikki läind,
see ei käi `easte Juu;
ing ei taha `käia,
jääb `kińni VJg;
lukk ei käi KJn;
`juussed om ärä vanunuva,
kaḿm kah ei käi läbi Ran;
taba hukka `lännü om, ḱäu‿uiʔ Se ||
fig Kääse ku Andso viiol (on heas korras) Räp 10. a. (äkki) tekkima; järsku läbistama (aistingust, tundmusest, mõttest vms) Külm kävi vähä läbi ja kohe löi mogad kaik rakku Kuu;
naba `aigeta,
`käivad nisukesed valu `iilid kohe VNg;
`külmä värinäd ja palava `iilid `käiväd Lüg;
`luksud `kävväd Vai;
körvedised käivad Jäm;
möne obusel kεivad iirid ülal;
lehmal kεivad puhudised,
kut köht `liiga täis oo;
juba pεεst läbi käib see kisa Khk;
lahk kεis läbi,
`tömmas suu `kiiva Mus;
Sii akkab nõnda kõhe,
käib nõnda abudest läbi Pöi;
`jalge sees käivad krümbid Käi;
jälistus käis läbi Rei;
see keis mul nii `irmsaste kerest läbi (ehmusin) Kul;
kõõksud käevad,
üks räägib sind takka Mär;
valu ood köevad,
se `öötas kirm oleved Kir;
va külmad kivi parandad,
`jalgel akab külm,
jalgest köib läbi Mih; [vastumeelne jutt] Käib läbi nagu vile sia pääst Hää;
röhatesed käivad üle Ris;
lapsel kluksud käävad Kei;
`aigus käib kallal `ühte `puhku Juu;
teine räägib taga kui nõksud käivad JõeK;
mul krambid käivad `jalgus Tür;
laulab väga eledast,
käib läbi pia Ann;
`väituse iilid akkasivad `käima `kange `väega Kad;
ku [laps] akab `sündimä,
siis kääväd kinnitused Kod;
külm kõrvust läbi käind Lai;
valu jooned käeväd südäme `alla;
temal käeväd `tihti `rõuged KJn;
rambida käeva `jalga Trv;
aigu kävve ja uni tükip `pääle;
kõrvetse käüve `rindu,
ku viga sehen om Hls;
värin käis üle ihu,
surm läits üle `avva aseme Ran;
`õkva valu ju̬u̬n käiss südämest läbi Nõo;
Tu̬u̬ käve jo˽kõ̭gõst lihast ja˽luust läbi;
ki̬i̬ĺ `pańti kińniʔ,
kõ̭nõlda as saaʔ,
muidu‿gu `süäme `puhkusõ˽käveʔ Rõu;
`rüöhkeʔ kääväʔ pääle söögi Vas;
jumõʔ kääväʔ üle iho Räp;
`naksi latsõ haluʔ `ḱauma Se;
peal(e) käima aeg-ajalt hoogudena esinema tämäl käib `langev `aigus `pääle Lüg;
nii `kanged aigud käivad peal Pöi;
sennel käib laŋŋe `aigus pääl Emm;
aĺltõbi peab oo `kaupa `peale `käima Vän;
kae mitu `korda siĺma pial käind Kad;
tõbi käib `pääle Puh ||
regulaarselt esinema tal käivad naiste asjad Rei;
kuu `rõivaʔ,
mis õga kuu kääväʔ Se b. esinema, tekkima (ilmast, loodusnähtustest) `tuule `iilid `käiväd `vihmä ies Lüg;
vihm akkas mere peelt pagidega `keima Mus; [ilm] vahel üsna vaga,
vahel suured tormi joonid käist Emm;
sado keib ilinga aaval Mar;
suured torma ilingud käivad Var;
oli varjolese `kohtes,
kos kevadi külm ei käin peal Ris;
sügise käevad öökülmad;
kuevad välgud käevad `õhta `aegu Kei;
kui tulispaśs `käima akkab,
siis tuleb teisel kolmandal pääval `vihma Juu;
aned lähvad,
allad `käivad Amb;
sügise akkavad `allad `käima Iis;
vihmad akkavad `käima jaanipäeva `ümber Trm;
`uassa läbi rajod kääväd Kod;
üks välk käis teese järele;
kui juba iilid käivad,
siis on vihm tulemas Plt;
välgud käevad,
toodustab,
sügisese öödel,
toodused käevad SJn;
laoritspäevä ja `pärtlispäevä vahel käesivä alled Ran;
akan om `katski,
säält käip küĺm `sisse Nõo;
`piḱne käve päiv `aigu, `taiva alunõ oĺl nigu üt́s tulõ meri Krl;
nakasõ halla˽`käümä;
välgüʔ nu̬u̬˽`kävve tsihh ja tsähh Har;
`piḱne käve ku kärdsäh́ti Rõu;
`piḱne käü,
mugu müristäss ja,
lü̬ü̬ `väĺkü;
naaśõl oĺl hulga `hainu kuivada˽kotoh,
vihmasagara˽käveʔ Vas ||
sui köib talve järele Muh;
sui käip `talve järel,
`talve käib sui järel Juu;
suvi käib talve järele VJg;
suvi käu talvõ `perrä Se 11. suunduma, kulgema, (üle või läbi) ulatuma [karu] `jäljed `käisid üle tie `põigite Lüg;
vana tie kävi `enne läbi külä joe `äärest `müödä Vai;
`kerve silmast keib `kerve vaŕss läbi Ans;
pisine rada keib metsast läbi;
`valged pilve kiud keivad üle `taeva Khk;
paet obune oo iire`karva,
must sooń keis seĺja pεεlt läbi Mus;
Üks `üüdis tuule aga,
teisel oli noa laev,
`sõuksed joonilised pilved käisid öle `taeva;
Oli ikka pidu ja oli pidu laud ka,
öle toa käis;
vee tori,
enne keis kaolt rehala Pöi;
kut köho all `valge tükk käib öles,
siis on pugo lehm Käi;
silla aampaĺgid käevad kaśti pealt kaśti `peale Mär;
vanasti [sohu] köis tamme pakudest tee `sesse Mih;
rie kaust käib paku `otsade pealt läbi Ris;
`talve põle `jäĺga `käimas,
siis on `umbe,
lumi sügav Ann;
polgu adjudant,
suured ma˛i·lma nöörid käisid `risti siit rinna eest läbi Pee;
`lantspu käib `vankri alt läbi Sim;
tee käib ukse alt läbi;
räśsik o `vaĺkjas,
juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod;
viisul on ormad - - kust paelad läbi käivad Lai;
`purded ehk tõkked kääväd oeast üle KJn;
tii käib kiverdi kõverdi Trv;
massal kävve soone läbi Hls;
ihu `ümbre `panti talje,
ta käis `ümbre `rindu Ran;
`keŕkuti̬i̬ käis `mõisast `mõisade;
suur tannum käis `ümbre külä Nõo;
si̬i̬st `Leipsi palost käve kaŕati̬i̬ Vas ||
fig, hum Pilk kävi läbi `nindagu kali `mustlasest Kuu12. a. paiknema, asetsema; (kuhugi) kuuluma, määratud olema `paadi `seuras kävi `enne üks viistoist ja kaks`kümmend `verku Kuu;
korop käis rie pial;
aam`palgid `pannasse `este,
siis `käivad venitused,
siis sarikad Lüg;
laba`kindad,
nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies;
kus kaks ovost käviväd ratta ies,
siis `tiisel oli kesk`paigas Vai;
vanadel meestel `piipudel kεisid kaaned Jäm;
ake keib `ingede `kaelas,
siis ta liigub Ans;
telgas käib obuse seĺjas;
alus kot́t keib all magada Khk;
see küla keis Mustjala möisa ala Mus;
Piip keib suus Kaa;
`pealmene kivi käis [veskil] ikke kõva,
alumene kivi peab `pehmem olema;
aerud keivad `tollide vahel Pöi;
vammussel köis pussakas `peale Muh;
linad käivad sii kappis Rei;
`pärled käevad `kaeles Mär;
liiämür - - köis `ümmer ah́o Vig;
murispuu `piäle köiväd paarid Var;
jalaste `sisse köivad kodarad Tõs;
paĺgi kelk käib ree taga,
paĺgi otsa all Juu;
Säŕk käib kõige all Jür;
põld ein käib `jälle `rõukudes puude pial Pai;
linutamise aal käis põll ies VMr;
obused käivad `trengidega ies VJg;
trepil käeväd lavvad `piäle Kod;
Kalmumäe oli üks koht - - Ellakvere küla `alla ta käis Lai;
see järi käib `kamrisse,
toop käib naela `otsa;
`kartul ja oder käisid ühe põllu pial Plt; [talu]koha `kõrva käis suur mets;
riiv käib ukse ette;
tallukad keisid sukkade `otsa KJn;
`viina pit́s käü ehen ja saiapala pääle Krk;
soolikad ja magu,
südä ja kops,
ni̬i̬ kõik käevä sisikonna `alla Ran;
`kampsunil käis verrev nü̬ü̬r `ümbre kaala;
saena `sisse olli `raotu nigu akan,
aga laud käis ette Nõo;
`olli serände `vanduss,
kos piibu pää ja vaŕss `sisse käis Nõo;
ega kaara maad es kõrrata,
`kartlimaa käis jälle `kõrdamise ala Kam;
puu annum,
ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu,
pidit `ki̬i̬tmä Rõn;
`Tõrdulõ käve kaas pääle Urv;
Su̬u̬hara käü Tśolgo `kerko ala Räp ||
`ukse `aagil on obadus,
sie on kuhu aak `kinni käib VNg;
sie `priesi käis vel lugus Vai;
kui uks oo `niisked saand,
oo ää `pahtund,
siis äp kei `eesti `kinni änd;
`pastli paelad - - keivad jala kurgu peelt kogu Mus;
nõela tooś on nagu priĺli tooś,
keib `lahti kesspaegast Kul;
Levaahe `oĺli ka rihituas,
ahjusuu,
`siivrega käis `kińni Hää;
preesil oli tilgut,
sellega käis `kińni Juu;
aeda uks käis lukku Äks; [kanga] sõĺg käis kokku,
tal olid tihvtid ots,
tõmmas `riide pinguli Plt;
egä sõrme sehen om kolm `końti ja kos kondi kokku käevä,
nu̬u̬ om jaku kotusse Ran b. kehtima, käibima, esinema; kasutusel, kombeks, tavaks olema sie on `ranna`rahva sana,
maa`rahval seda sana ei käi Jõe;
vanad [pere] `märgid `käivad edesi Hlj;
südä on `suurest `kasvand,
sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta;
kilimittud `käivad `kõige `rohkemb `külvamise `juures Lüg;
`paljo ei `käigi ühes kuos neid ribilaid ja `ruopisi Jõh;
kεib teil ka `naarid maas Khk;
ega see‿s käi so `kohta mette kui ta nönda `ütles Vll;
Si̬i̬ käib `jälle sööma aśja `kohta;
Poomakas on niisama `käidav sõna ku `tu̬u̬kam või kaigas Hää;
see sõna Kaiu `keeles nii ei käi Juu;
klubid pidid - - `käima ajutiselt raha ase`täitjaks,
olid papist ja nahast Kad;
`rahval käib sie pruuk;
`rahva suus käib sie jutt VJg;
üks moenasjutt käis,
minu emä kõneles Kod;
`kõŕkjas mees,
tema `tahtmine käib Pal;
mõni raha ei käi enam Plt;
anijalg käip vedru asemal Kam;
tu̬u̬ [sõna] om mõ̭nõl tõsõl nukal käümän;
tu̬u̬ käü kõiḱ üte põhja `pääle (tähendus on üks) Krl;
kas se raha käü vi̬i̬ĺ,
see om `väega vana Har;
meil ḱäu śjo sõ̭na nii,
sedä`väŕki Se;
maha käima tarvituselt kaduma `Kõiki `eńdisi sõnu ei räägita nagu `luibu ja poogat́s või,
`vaata `seuksed sõnad käivad meelest maha Hää;
si̬i̬ vana kuńts om maha käünü,
sedä ei `peetä änäp nüid;
si̬i̬ mu̬u̬d om joba maha käünü Krk ||
sisaldama, mahutama vakkamaid käis vist `tiinus kuus tükki Vai;
kümme pöo keib kärajas Pöi;
neli `korteld käis `toopi Emm;
kaks käib `kümnes viis `korda Käi;
veerandikkusi käis kolm tükki `tündre peal Kos;
viis `vihku käis `sõnna `parmasse Tür;
kaheksakümmend `vihku käis `kuormas VMr;
paelu sihuksid [nagu sina] naela `peale käib (teist halvustav küsimus) Pil13. a. (vastu) puutuma, põrkuma, (ära) lööma `ammastega ei ole [hüljes] `külge käind,
aga [on] käppadega `piigistand;
kork`pendrid `käivad `laeva ja `silla vahel,
nad `oiavad,
et laev ei käi `vastu `silda Jõe;
`Ninda käsi`päidi suruss kogu sen [lapse] pää `ümbärt`ringis läbi,
`ninda et mitte üht `ainusa `kohta ep ole jäänd `käümättä (puutumata) Kuu;
`kirves käib kive (kivvi), terä maas;
`luomad juo `kεiväd lage,
`sõnnik on nii `kõrge Lüg;
Tämä mõttel,
et `milla nüüd `vankri rattad kokku `käiväd Jõh;
`küüner`pohja käis `vasta `lauda,
`irmus valus oli Vai;
Aisad olid lühiksed,
regi akkas [hobusele] `kandu `käima;
Lase obu `sõnna puu `varju,
siis sadu‿b käi peale Pöi;
`pialmesed `ammad köivad alumeste ammaste `vastu PJg;
siis akati `lüöma kahe kolme pindaga ikk,
nõnna‿t `korda käis Koe;
laua tükk käib lati `vasta Kad;
pea käis `vasta ust;
puud kulund takule,
mis `kuskil teineteise `vastu käivad VJg;
kui kaegass `küĺge käis,
siss [koer] niutsat üits kõrd ja pühk mińemä Ran;
varvass käis `vasta kivi Puh;
tu̬u̬ om irmuss ku oss käiss kas `suvve vai `siĺmä Rõn;
pää käve `vasta `tulpa Se;
kallal ~ man käima fig sööma; (vargsi) puutuma neid putakuid o koa,
mis `kapsa `lehtede kallal köevad Kir;
vanames köis uie kardulde kallal Mih;
kui varas oo kallal köin,
kuevab [koirohi] ää Aud;
Nää,
iir on jo siin või kallal ju `käintki JJn;
poiss `oĺli üitskõrd kasti man käenu ja raha ärä `võtnu Nõo ||
fig ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl,
ei saand magada;
nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind Lüg;
mitte üks jumala tang pole mu `kiele peal käind VJg;
`jooksis nii et jalad käisid `kukla Lai b. ulatuma, küündima; külgnema `süksül kävi vesi vahest üle tie Vai;
see Soege nina,
üks va kivi rümp,
kεib mere `sisse Khk;
`meite `loomde karjama kεib `senna `vastu Kär;
mei pöld käib Putkaste `maades `kenni Käi;
mere löugas käib maa `sisse Phl;
`Lainõd `käüväd üle muuli Khn;
`Seuke maanurk,
käib `merre,
si̬i̬ on maanina Hää;
kevadete käis siin vesi JJn;
paisetus käib jua südame alla VJg;
tule ülesse,
mul käib redel senigu aŕja `alla Vil;
Paistus käü süäme ala Vas ||
fig anna nii et - - valu süd́ämede käib (nii et aitab) Ran14. mõju avaldama, mõjuma Käüb `jalgule kohe sie `tärdäelemine (askeldamine) Kuu;
käüb `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj;
kõik tööd köevad käte `peale Muh;
möni toit käib södame `pεεle Käi;
`raske töö käib kere `peale Vän;
sańt asi,
käib `mulle südame `peale Juu;
sie tüe oli ikke `raske tüe,
käis nii käte ja jalte (jalge) `piale Rak; [ketramine] akkab `pihtade `piale `käima kua Sim;
Käib tervise piale Trm;
`letre (elektri) `valge kävvet `silme pääl Hls;
si̬i̬ käüp miul periss enge pääl,
ku tõine miut `sõimass Krk;
tü̬ü̬ käib jõvvu `pääle Puh ||
fig (kaetamisest) on `aige üks luom,
siis on `tõise kade silm käind üle Lüg;
teise inimese kuri silm on siit üle käind,
kurja silmaga `vaatand Jäm;
`põrssad jäid kõik nii pasale ja - - sis oli sańt sõna tal üle kεind PJg;
kade silm käis üle ja pani loomale täid `seĺga Kos;
vahel lapsed jäed `aigess,
`üeldi,
kuri silm üle käänud Kod;
kui latsel midägi viga,
üteldi et kuri siĺm üle käenu Ran;
kuri siĺm om üle käenu,
lehma om ligeda nigu `mõstu Nõo;
ette käima altkäemaksu andma olid selle asja pärast ede keind Khk;
(kaela) peale käima paluma, manguma, keelitama; nõudma Käüb `pääle `jüskü luu`painajas Kuu;
käib kõhe `pääle kui `mustlane Lüg;
mis sa käid `ühte `jooni nii pailu mo `peale Vll;
Äi sealt soa ilma peale käimata midagi Pöi;
küll käist pεεl,
aga ma pole mette joond Käi;
akkas `moole `peäle `käima,
anna koht kääst ää Juu;
perele käisin [tööga] kõvaste `piale,
ei soand sis `keegi `armu Kos;
jusko `painjas käib `piäle,
anna ja anna Kod;
nigu `mustlane käib kaela `piale - -
ikke anna `talle Plt;
käib kui uni `pääle Puh;
Nika käve pääle ku ma˽`tääga üten lät́si Rõu15. (midagi) järgima; (millelegi vastavalt) toimima, talitama usu `nööri `mööda kεib kuni elu otsani Jäm;
mis viha vaen tal Kuti `vastu on,
`ühte `jooni käib teise kohe (vastu); ne käivad egas `asjas nönda kut käsikääs üksteisega Vll;
ta peab ikka `öiget `säädu `keima Jaa;
ma pian ikka `seaduse järel `käima Juu; [kui] laps vanemate `jäĺgedes käib [öeldakse:] kudaśs känd,
nõnda võsu JõeK;
sie käib mu kielu `vasta VJg;
vanass kualin `testi eel`kiŕja. ku̬u̬l`meister kiŕjutas ette,
sa kiŕjutasid ärä et käsi käis ku̬u̬l`meistri õmaga `üste Kod;
si̬i̬ [laps] om joba käsu käijä,
ta käü mõne käsu ära joba Krk;
ta käib vil emä `jälgin Nõo;
ta pidä `säädüist, ḱäu `säädüse `perrä, ei ḱäu `vasta `säädüist Se;
kohut käima õigust nõudma, protsessima `aksid kohut `keima,
tεεb millal see `otsa saab Khk;
ma pole kenegiga kohut käind Käi;
keisid ikke kohot,
aga ei sest tulnd `ühti Mar;
akkas - - landrahiga kohut `köima Mih;
ärraga käisime kohut VMr;
käisid kohot ka ike natuke KJn;
`vannu ikki vi̬i̬l nakassiva [vennad] kohut `käimä;
kaits `paari käenuva kohut kaits `aastat,
siss keŕk lahutanu [abielu] ärä Nõo;
nii tark poiss oĺl et,
käve vi̬i̬l herräga˽kohut kah Vas;
käüse kohut uma külä mehegaʔ Se16. a. toimuma, teoks saama Minu esimäne `Suome reis kävi hüäst Kuu;
`ninda on käind,
`ninda käib edesi;
sie vana jutt käib `põlvest `põlveni edesi;
sõda on `käimäs Lüg;
paneme töö `käima;
kuidas see laul keib Khk;
Üksi koari `niitmine käis nõnda,
aketi kohe äärest `niitma;
rebasejaht käib `talve läbi Pöi;
meil on `metsas juba tööjärg `käimas Emm;
rehepeksud,
need kεisid ikka käsil Phl;
tants köis edasi;
eenätöö see köib ike `endist `moodi Vig;
teada küll,
kudas need asjad köebad Mih;
rukki `lõikus käis sirbiga;
rehepeks käis vardaga Tür;
mõesa moonamestel sel käis `küindlapää üless `ütlemene Pee;
vihu `leikasid `vaĺmis,
ega sis,
sie käis nõnna mis `välkus kohe Koe;
kos sinä õlid,
ku lahing käis ranna jäären Kod;
pośte aśsad käivad laialt Plt;
nigu `riibmine ja sugimine,
tu̬u̬ käis iki rehägä Ran;
`aiga`mü̬ü̬dä asja käevä,
ripa rapa rista `kat́ski; [sünnipäev] käip kõik nätäl Nõo b. muutuma minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd `palju pisemmaks;
kui lähäd `puosta `pääle,
peräst kui tugevaks käüb,
saab `oite ala valatada; [kiluvõrgud] olid juo vähä `käüned `pehmeks Kuu c. edenema, laabuma tämä kääs `käiväd kõik tüöd,
midä kätte võttab Lüg;
lase kaup `keia,
mis sa tiŋŋid Khk;
mis se ärja küńd oo‿s - - ega se na ruttu köi [kui] obustega Lih;
mida `rohkem sa teed seda tööd,
seda parem ta käib Ris;
töö akkab tagurpidi `käima,
ei lähä edasi `ühti,
ei soa ärjapead väĺlalt ää Juu;
sie käib `kähku kui käki tegu JõeK;
`vaatab kuda ni̬i̬d elod akavad `käimä Kod;
tü̬ü̬ käis ku soras Kod;
tü̬ü̬ käip täl käen nigu käki tegu Nõo;
tü̬ü̬ kääse mul nii virgast nigu tuli püśs Räp;
las(k)e käia ergutus-, heakskiiduhüüd lase vade `käüä! [hüüti] ku midägi `lähte hüäst Kuu;
lase aga `köia,
mis tal oo Aud; [üks] tahab `riakida,
teine on `valmis `kuulama,
`ütleb et lase `käia Lai;
mis sa kurvasted,
muud ku las aga kävvä Krk;
`laske nüid käiä,
nüid ei massa `aiga `viitä Hel;
herr üteĺ oma kutsarilõ:
las kävvä Räp || (erilise leksikaalse tähenduseta) nisuke juomakalts et lase `käia Kad d. (käekäigust, hrl küsimusena) kuda käsi käüb Kuu;
kuidas käsi keib;
kuidas käpad keivad Khk;
nönda küsitakse ka,
kudas käbarad käivad Vll;
Soldati käsi äi käind sõjaväljal mette `easti Pöi;
kudas käsi keib koa sis Mar;
kudas käbäläd köivad koa,
küsitse teese käest Tõs;
kudas so käsi käib koa nüid,
põle sind kaua näind Kos;
kudas käsi käib,
kuis elad Puh;
vanast üteldi et,
murra `murtust ja anna `antust,
siss käib su käsi äste;
käsi käip periss äste,
rõevass om säĺlän ja sü̬ü̬k om kõtun;
tõene küsip,
kudass käsi käib,
tõene `ütleb mes tä käib,
`käissest `sisse,
`käissest `väĺlä Nõo;
täl `höste käsi käu,
tä om õ̭nnõlinõ mi̬i̬śs Se17. kostma, kõlama käräkäs käis äkkist Lüg;
`Järsku käis `irmus `raksatus IisR;
köhimise ääl keib `kaugelt käde;
keis `irmus röögatus Khk;
Kurgede ääl keib soost ää Kaa;
vali `öilamise ääl käib metsast Krj;
Pisike kabin käis korra kaudu akent;
Irmus nina norin käis teisest toast Pöi;
suur kõve kärgatus köis Muh;
Üks vali kärts köis ja tuul lõi ukse `ingede pialt maha Han;
sel on kõva kops,
eal on nii vali,
käib üle kõigi;
mõni sõna käib tal nii ulluste;
krapi kõbin käis kätte Juu;
käis üks plaks Trm;
akasid paagud `käimä,
`püśsi `laśti;
ele särdsäk käis Kod;
suuretüki paugud käisid Vil;
laksu käüsive Hls;
kuuli ku tu kärts käis Ran;
suur kärävüss käis Kam;
sääne käŕäk käve kuʔ Se || (kuulujutust) Jutt keib,
et meite `koloo·si tulne jälle uus esimees Kaa;
jutt käib nii Puh;
jutt köib suust suhu Tõs;
ja mehe kah olliva paraja praava mehe,
naĺlajutt käis Nõo;
ütevahe käve˽jutuʔ et,
kel paĺlo rõivast um,
tu̬u̬l võõdass rõivass arʔ Rõu18. a. püsima, kestma, vastu pidama õlekattus,
kes ikke `oskas tiha,
käis sada `aastad Hlj;
see käib mo põlveks küll,
jääb järälegi Mär;
nied raag`nahka `pasled jälle `ütlesid et,
ega nied ei käind midagi Amb;
panin kinnastelle uued lapid `piale ja käisivad `jälle VMr;
teine paĺk käib,
teine `pehtib ruttu. maltspuu ei käi `kuigi kaua VJg;
pehme vikat́,
ühe suve käis Kod;
`päätedu `saapa käevä tõenekõrd nigu `vastsegi Ran;
tu ei upu˽vette,
ei pala˽`tullõ,
käü alasi alalõʔ Har b. kõlblik olema tegin alusse `einä,
`luomad ei süö,
aga alussest käib küll Lüg;
`Mulle käib minu `naine küll,
mis `teistel tämaga tegu IisR;
See kivi käib just sönna kohta Jäm;
seda kεib mäledä noordel ning vanadel Khk;
`Meite asema `riided käivad veel Pöi;
nee käivad mõlemad,
rumalus ehk loĺlus Kei;
sina ei tea,
mis meil käib ja mis ei käi VJg;
sarap̀ust [saab] ikke kõege paremad vitsad,
paju,
si̬i̬ ka käib Pal;
prae rasu käib igäle `poole KJn;
sukass ja `kindass kõlvass,
sinna käis [lõng] küll,
aga `kangade es `kõlba Ran;
meil serätse söögi ei käi;
iluste ei mõśta `nõklu - - esi `ütleb,
et küll tä käib Nõo;
kae,
kas tu̬u̬ piim kääse kohvile vai om mürre Võn;
säärän madalik hopõń om,
talu hobõsõss õks käü Har;
su mõttõ˽käüvä˽kõiḱ `mõtsa,
na mõttõ ei käü˽kohegi Se || (tehakse) se [reha] varss käib kuusest JJn;
lepapuust käib `kapsa tõrss VMr; [kuhja] malgad käisid kase vemmaldest Sim19. käärima (hrl õllest) õlut akkab `käimä,
lüöb `alli `kõrra `pääle juo Lüg;
oluve `aami `panna olut `käimä Vai;
ölut kihiseb `keia;
ölut kεib suurde `kelladega,
suure `körge vahu ajab üles;
ölut läks kihe `keima,
kui ta pailu palavaks leheb ning `keema akab Khk; [õlu] akkab `keima,
linakord pεεl juba Mus;
õlut `lastasse köia `tõrdes Muh;
see oo verre,
kui ta alles köemätä oo;
verre pannasse `köimä,
siss lääb jälle õlless Vig;
õlut juba köin,
`tarvis vaadisse aada Tõs; [õlle] ramm käib ää. [kui] `lasvad `liiga ära `käia,
ta siis viha ja segane keik Ris;
kui õlut paelu käib,
siis käib rammu `väĺla Juu;
Kali `käima ei akka `ilmaski Jür;
nüid on õlut käind,
võib `ankrusse `panna Ann;
õlu tahab käedä ja seessä õma aja Kod;
virre on käimata õlu Ksi;
õlut on käemäs KJn;
õlu es lää `käime,
juśt ku rokk ollu;
peris tävveste ei lasta är kävvä Hls;
`tu̬u̬brin läits õlu `käimä ja vatutama Nõo;
virel ei ole `pärmi sisen,
kui käi joba,
siss om õlu Ote;
kui õlluʔ nakass `käümä,
pandass kõva pütü `sisse Räp;
oluʔ om ar ḱaunu,
maidsat kas tä om ka kõva (kange) Se;
külma käima 1.
puudulikult käärima kui ta kuidagid `sooja saab vöi loksudud,
siis akab uuest `keima,
seda `üitasse siis [et] ölut keib `külma;
`külma kεind ölut kut udu leheb lage,
ta nii pönevil sεεl sees Khk;
`Külma keind öllel seisab keima kord ikka peel Kaa;
Õlut läks külma keima Pöi;
`küĺmä käind [õlu] siis oli `äśti magus ja Juu 2.
(vallasemast) va `külma käind tüdruk,
`värdja ema Pha; [tüdruk] läks kodu `külma köima;
see [tüdruk] oo koa `külma köin Muh20. (ihade või himude kohta) Meeste isaldused keivad veini pudelite järge Kaa;
käib imu tämä järele juba `mitmed ajad Kod;
temä imu käi selle tüdruku `järgi Hel21. (lausenäited, mis ei sobi eelnevatesse tähendusrühmadesse) Tämast `saamatuma ei `käigi (polegi olemas) IisR;
kaŋŋas ei kεi kenast Khk;
Seda tuli vähe ette,
et ta (kangas) pole käima akkand Rei;
löng on kibas akkan `käima (kangaveast) Ris;
ta laseb ikke köened `käiä teese vara üle Juu;
ole kõigin paegun `leṕlik,
käi alt varvaste teistel,
sis saat iluste läbi Puh;
kusi om kinni,
ei käüʔ kusi Krl;
tütär üteĺ et,
ega ma üle imä ei˽käüʔ,
mis imä otsustass,
tu̬u̬ um Plv;
mõ̭ni (taskuvaras) käsegiʔ `laato piti,
karmanit piti Se;
käes ~ käsil käima kasutusel, kasutada olema ärjad pole täna kää keind Khk;
See ju vana kää keind (kasutatud) riist juba Kaa;
see obune peab alati kää `käima,
ei soa rahu `ilmaski;
mis seesäb,
se on `liikumata vara,
mis kääs `käia on,
se on `liikuv vara Juu;
kääs `käidavad asjad,
nõud,
mis alati pruugitavad on VJg;
si̬i̬ raud mes käsil käib,
ei ruasseta `ilman;
`suapad akavad kõhe käsil `käima Kod;
läbi käima 1.
(proovi) läbi tegema, läbi minema nied on kõik minu kääst läbi käind VMr;
üks mehine mees,
kui ta kõigist aśjust läbi käib Pal;
raamat käis `enne `sensurist läbi KJn;
siss `olli loosi alt läbi käenu Hel 2.
(seedimisest) köht oo ummussis,
äi käi läbi mette;
paljas vesi käib läbi,
kut sehest `lahti on Khk;
Kase karba vett `joodi - - kui sihest läbi keis,
siis vöttas köhu `jälle `kinni Kaa;
köhutöbi oli,
köht käis läbi,
paĺlas vesi oli Pha;
Kui köht läbi keis,
siis [mustikamoos] `tõmmas `kinni Pöi;
kõht on ummuksis,
ei anna läbi `käia Vän;
pihta ~ sisse käima pilkama, nöökima; taga rääkima Olga on `valmis ikka teiste `pihta `käima Khk;
Akkas `korda teise `sisse `käima ja käib;
`Kange teiste `pihta `käima Pöi;
Möne mihel aa sihane sant mood,
et käib teistel sisse Emm;
Ära katsu si sisse käie midaged,
sa mötled et ma ni tolgus ole et ma‿p saa aru end Käi;
üle käima 1.
ületama, üle olema, parem (tugevam, tähtsam vm) olema `tõine käib ramuga `tõisest üle;
mina‿n käi sest tüöst üle,
mu jõud ei `kanna üle Lüg;
ta söna pidi ikka teistest üle `keima Khk; [laps] Lihab ju nii `raskeks,
jõud äi käi änam öle Pöi;
eks tervis kõege parem ole,
üle selle‿i käi `keegi Var;
kubjas köis meeste üle Aud;
valla talitaja peab kõigist üle `käima,
mis tema `ütleb see peab olema Juu;
kasu pidi kuludest üle `käima VJg;
naene käib üle mehe,
ku mi̬i̬s lähäb väimehess Kod;
jumala käsk käib üle kõigi Puh;
si̬i̬ asi käib üle miu `mõistuse Nõo;
timä helü piat õks tõisist üle `käümä Har;
mu joud ḱäu sust üle;
`uhkuss käüse üle rikkusõ Se ||
ta ḱäu üle sõ̭na,
`kullõ õiʔ (on sõnakuulmatu) Se 2.
vaatama `laskes silmad üle `keia (vaatas üle) Khk;
ma olen seda `aśja näind,
mu silmad on sealt üle käind Juu;
mu silm käu üle,
s‿ma näe kõ̭iḱ arʔ Se 3.
(kogu tervikut hõlmama) lademest `üieti,
siis sai `vartaga üle `käia VNg;
Vanasti said viljapöllud kohe peele ösumist uiesti üle keidud Kaa;
Lahing käis öle,
tegi maatasa kõik Pöi;
Pole sii einamal `seaste suurd `niita midagid,
aga ma pea ikka vigadiga üle `käima Rei;
lademed `kiera viel teisip̀idi - -
siis [sai] `jälle kord üle `käidud (pindaga pekstud) JJn;
va kase põngastik - -
eks ta vikatiga pia ikke üle `käima VMr;
kui lade oli püeratud,
siis sai teist pidi `jälle kaks `korda üle `käidud Sim;
kui vihm üle läits,
said iki `viĺlä,
aga kui põud üle käis,
es saa midägi Ran;
ümber käima käituma, kohtlema; tegemist tegema `katsuga tulega ilust `ümber `käiä Lüg;
mönega tä üsna kenasti käib `ümber,
aga teist tä `kiusab `jälle Khk;
`Voata kudas sa loomaga `ömber käid Pöi;
tä na suurest sugust,
tä nagu ei taha alama `rahvaga `ümber `keiä Mar;
ei `oska mängu riistaga `ümmer `käia Mär;
lapsega tuleb õrnaste `ümmer `köiä,
ei tohe kuri `olla Tõs;
`loomadega piab `ümmer `käima,
`söötma ja `jootma ja `kõike tal `andma Juu;
õli kolm ja pu̬u̬l `uassad vangin,
üväss `käidud ümmer Kod;
poiśs kanseldab obostega,
ta käib nendega `vahvasti `ümmer Plt;
mea ole `seantse `asjuge [nagu ravitsemine] ümmer käünü Krk;
temä ei mõesta serätse masinaga `ümbre `kävvä Nõo;
ega sa˽noorõ hobõsõga kuŕjaga `kõrda ei˽saa,
paremb käü õks timäga `hääga `ümbre Har;
`haigide inemistegaʔ om paĺlo vaia `ümbre `kävvü,
kua taht juvvaʔ,
kua `ussõ viiaʔ Se ||
fig liialdama tämä käüb `liiga `laialt `ümber Vai;
see käib oma toiduga väga laiald `ümber,
kevadi `puudus Emm;
ta keib selle va kepega (kibedaga) `paĺlo `ümber Mar;
ta käip selle va kipe mõrruge ümmer (joodikust) Krk Vrd käülema
kärna|tõbi loomade nakkushaigus Tökati, `rasva ja `kreolii·ni segamine `keitasid, `sellega `määrisid, siis parandasid obuse `kärnatõvest IisR; kärnä tõbi on lammastel, ihu lähäb `kärnäsi täis ja aab villa pealt ää Juu; obused olid kärnatõbes JMd; Rebased toovad kärnatõbe - - akkab lammastele ja teistele `lu̬u̬madele, karv tuleb maha Kod; käŕnä tõbõga śuut innõ, kakk innõ Se
lõik1 lõik Kod Krk, g lõigu Pöi Muh Mar/-o/ Mär Hää Saa Tür Lai Plt Pil Hls Krk, lõegu Vig/-o/ Tõs Tor Juu; leik g leigu Jäm Khk(lö-) Kär Kaa KuuK Koe VMr Kad Sim Iis, `leigu Kuu IisR; n, g `leiku VNg
1. lõikamine, lõikus a. kui `leiku lopp on, siis `tievata pukki `vihku (istuvad viimase vihu peal) VNg; Kõik rukkid kuluvad omale ära, `uuve `leiguni piab [nendega] elama IisR; ken es saa löiguga teise `seltsis `valmis änd, lapsemad ning vanamad, siis see sidus Khk; nemä lääve oma parast `lõiku edesi Krk b. lõiketeravus oherdi - - leik on nüri, ei leiga, ei aka εnam Jäm; vikatil pole `leiku mette, pole seda leigu mönu mette Khk; Kena magusa lõiguga sae oli Pöi
2. lõik a. viil `kooris karduled ää ja `lõikas leeme lõigud `vaĺmis Mär; nemad `kiet́sid suppi ka neist (naeritest) `enne, no `leikasid `veiksest leigud `sinna `sisse KuuK; `lõikab `kartulid `lõikudest Lai; levä lõik Hls b. maatükk, siil `põldudel olivad leigud kõrvas VMr; leigud õlivad kitsukesed ja `veikesed põllud Iis; eenämu tükid õlid `Saskveren lõik ja mäng Kod
3. hammas kummagil obusel pole `leikusi suus Kär
4. hoop, löök ma `andsi tal paaŕ `lõiku vitsage Hls
5. kiire jooks ma `pistsi `peetidest läbi `sõukse lõiguga et Muh; poiss `pistis `lõiku tulise `kiirusega Saa; rabaśs levä ja pańds `lõiku Krk
lõikama `lõikama, lõigata (lõe-) Muh Pöi L HaLä(lõõ- Juu) spor Jä, I KLõ Trv T(lõõ- Võn Rõn) Lei, `lõika(da) Lüg(-maie) Jõh; `lõikam(m)a, lõiga|daʔ, -taʔ V(lõega- Lei Kra, lõõga- Rõu Räp, lõõja- Lut); `lõika|m(e), lõiga|te M(-de Krk; lõe- Hel) San, -mõ, -dõ San(-tõ) Krl Har; `lõikma Vig Lei Võn; `leikama, leigata Sa(-öi-) Hi LNg Kir KPõ(lee- Kos Kad Sim) Iis Trm Pal, `leika(da) R(`leiga- Hlj VNg) Jäm Mus Vll Emm Rei; `leikma, leigata, `leikada SaLä; `leikämä, -dä Kuu
1. a. terariistaga lõhki, katki, pooleks, tükkideks tegema, viile, laaste jne eraldama üks kilu `leigata `viieks tükkiks, sie `panna `onga `otsa Jõe; luom tappetasse ja `lõigetasse `lõhki; ärä `lõika `vorsti (ära peereta) Lüg; `vastlapä, siis leigeti `juuksid ning siis `pesti `palged; pole köhu äärest leigatud (tunnustavalt kellestki) Jäm; esimene `leikamine leva pεεld o kasu kannik Khk; leigatakse vöi rahvitakse `kaapsu piad, kui oled peenikseks `leikand, nuiatakse tihele Pha; Sea karva `võtmisega `lõikas sõrme ää Pöi; pühabe ei lõegata `küisi, siis `lõikad oma õnne ää Muh; ma `leikasi iga ühele käntsigu [leiba] Rei; sii külas oli ikke sedasi, teine peremees `lõikas teisel [juukseid] Mar; kaaled lõegatasse koa tüki `kaupa kardulete ja liha `seltsi Vig; Ühüssa `korda mõeda, `kümnes kord `lõika Han; Mia lõega obosõ laka vähämäs Khn; pian akkama `si̬i̬pi paast `väĺla `lõikama Saa; peremes `leikas `leiba, ega teised `leiba ei leigan Ris; keäri päräd on nii `kanged, lõegata ei soa Juu; Üks tüdruk leigand kogematta `lambal tiśsi ää Amb; nüri `noaga `lõika nigu `saega Tür; `nahka leigates olgu suured käärid Ann; sõela täis `leiba sai leigata ja `viidi kohe [jõulu] esimesel üel `luamadele VMr; lõigatasse kangas maha, siis jäävad `narmad järele; Jonstavi kivid - - need õlid ead [veski] kivid `lõikama (jahvatama) Trm; `sõrgu lõegati [härjal], sest muedo ei suanud `kündä Kod; liha `lõikan õege `peenest `vürhvlist Pal; naba vaŕs lõigatasse `lahti Ksi; ema `lõikas kõrva `lõhki `lambal - - siis `tuńdis oma `lambad ära Lai; sai õle katust võtta ja `õĺga `kat́ki lõegata ja elä˛eätele `antud KJn; mehe `lõikave [leiva] `valla Hls; `laaste lõegati, kui `õlgi es ole vai taheti parõmbat katust Ran; mia ole ka `väega ell - - ku Miinä mul `varba `küidsi `lõikap, siis miä röögi; põrs songip kõ̭ik taeme üless, `lõikame si̬i̬ `põrsa kärss ̀kat́ski, siss ta‿i saa `sonki Nõo; mõrdsuk `oĺli lõiganu pää otst ärä, ihu ragunu tüḱess Ote; ku‿sa lammast püät, ärä˽lõigaku˽`sisse Urv; poisel om jo tsiga puhastõt, nakasõ `lahki `lõikamma Har; mul oĺl ime˽kaiaʔ, et saia mant oĺl lõigat pu̬u̬ĺ arʔ Rõu; ma päälisskauda `lõiksi mõnõ lipsukõsõ, nii et `suuhtõ sai tsusadaʔ Plv; kida, tu lõigatass, mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se || (tapmisest) `mõtle, ta lõigass kõri `endel maha; me lõigasime ka `ende sia ärä, liha oli vaea Krk b. (terariista lõikevõimest) jussi ein, seda vikat ei `leika Jõe; `Käiasin `pussi teravaks, nüüd `leikab nii kui `siepi Hlj; saag on nüri, ei sie `leika mitte `suaja sittagi VNg; `suome `kirved on jo minu aja sies `kõige paremad `lõikama Lüg; `suitsu ta (nuga) leigab, `rohkem ta‿p tee medad Khk; see nuga ep nää puud, `miskid änd ei leiga Mus; Kõik äi ole lõigu teras, sellepärast äi `lõika Pöi; sirbid tehässe sepäl `neoksedest vekatidest, mis ei `lõika änäm; rohi lähäb võsaks, vekat ei `lõika Mar; iad `leikajad kiarid JMd; alb nuga, tuema terägä, ei `lõika iva Kod; vikat `lõikab magusade Ote; väit́s om nii nöhrüss lännüʔ, et ei `lõika hapud `piimä kah Har; õdagu oĺl kuiv, vikat́ `haina es `lõikaʔ Vas || minu `ammad ei `leika `õuna Ris c. juurde lõikama särgi käis `valmis leigetud juba, jupid pole kogu `aetud Jäm; tüssist [kampsun] oli, ta oli ise leigatud siis ka nenda‿t siit oli kövasti `ümber Pha; `muntsrite järele lõegatse `riidid Muh; Purju leikamese kohaks valida lagem koht voi suure ruumi pärand Emm; `oskas täda (mütsi) - - `väĺla lõegata Aud; kui `kleitisi `lõikavad, siis on nihuke lõege, kelle järele nad `lõikavad Juu; rätsep `leikab `riide nit́i järele `väĺla, mehe õde `leikas mulle nit́id `väĺla VMr; `enne leigatakse, pärast akata `õmblema VJg; pihaga kuued, mis ni̬i̬d läbi lõigatud, rinna eest `lahti, `keskelt `õmblus sees Lai; poŕst `oĺli serände kitsass jaḱk, aga kõ̭ik kiha `perrä iluste lõegatu Ran; [ta] lõegass jaki ärä, miä esi ummelsi Nõo d. haava tekitama luha ein mis leigab, vahede äärdega Khk; ilus ein, aga luom ei süö, `leikab luoma kielt Kad; keele`leikaja on lai rohi, `leikab sõrme ka lõhki, nii terav serv on Sim; temä (lõikhein) lõegass, kui tõstid, kuju `olli, lõegass käe kah puruss Ran; tarnain om nii kare ja teräv, et `lõikap käe `katski Nõo
2. tööriistaga töötama a. õsuma; niitma käin nüüd iga päe `pillisi (roogu) `leikamas, nie `kasvavad meres, `kalda ligi Jõe; `moisa `pellul sai rugid `leika ja `tuhli noppi Hlj; neli vakkama `leikasid, kas `otra ehk rukki, se `andas ikke `leika VNg; kes omaga jäi `viimäsest `lõikama, sene `seljas õli `kõige `väljä küür Lüg; `leikma aketi oolipääva `aegu Ans; kudas sa `külvad, nönda sa `leikad Khk; rugid, nee sai ikka leigatud vahe sirbiga Pha; viis vikatid `lõikavad `ühte `järge Muh; kui mina veel `leikamas inimene olin, `ilmas ei polnd `körsi maas Rei; talivilja pöllud said sirbiga leigadud, lapsed `olled järel sidumas, vanad inimest `leikasid Phl; kui meri oo määnd, oo kuib, siis lõegatasse lemm`roogu Mar; `lõikaja, kis ei `oska, jääb `paĺlu laga maha, laga järel, siis sasib kõik rukki ää Mär; [jõulu]pühäde `aegas `leikasid, `ennem ei läind roog kõbass mette Kir; Vili küpse küll, võib `lõikama akata Khn; Rukist lõigati sirbiga, pärast `tul´lid rautsid Hää; kolmegisi `leikasime `tündrema rukkid Nis; ei jää `roovimise vihk nii ilus kui leigatud vili HJn; `leikaja pidi ike nii kärmas olema, et `päävas `leikas `kuorma `vihkusi Amb; uba leigati sirbiga, teda ei `kistud juurtega Ann; kui odrad leigati, sai õle sidemed `tehtud Sim; nüid akkavad `lõikama, lüäväd siŕbid `sisse Kod; minagi lõegasin ühe tüki `kaera ära, kaera kõŕs on pehme Pal; seĺg jäi ninda `aigess, aga ega midägi tetä es või ennegu rügä lõigat olli Pst; ü̬ü̬ `aiga lõigasim läbi ja ommukuss olli kikk kokku pant akin Krk; tsirbiga lõegati sõõru `viĺlä, kos juure ja ossa sisen Kam; ku kiä `lõikass, siss ei tuhõ takast `ju̬u̬skõʔ, jääss säĺg `haigõss (rukkilõikamisest) Har; Mõ̭nikõrd oĺl tu̬u̬ oĺg nii jämme ja˽kõva, et jovva õs kui t́siŕbiga lõõgadaʔ Rõu || fig `Ahnepäits tahab ikke `leikada sialt, kuhu ei ole `külvand (teiste töövaeva ära kasutada) IisR; Mis `noores `põlves külid, seda vanas `põlves `lõikad Han b. saagima `laudu `leigata `kuusest ja `männist Hlj; `nürjä `saega kui `lõikad, `üellässe, mis sa sittaga `kihnad; sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika Lüg; `nuorel kuul `lõigeti okkaspuud ja vanal kuul `lõigeti lehtpuud Jõh; talumehed `lõikasid ilma lubata `metsa Mih; viin paĺgid `veśkisse, `lõikan `laudu Juu; leigati pieru lõmmud, sialt akati `nuaga, pussuga `kiskuma KuuK; kõige pialt suab puu maha `lastud, siis saab nottideks leigatud Amb; puud tahvad lõigata JMd; sai leigatud `metsa ja rahaks `tehtud Kad; lüht lõigati `saega `välja Trm; alt lõeganud puud, õllud juba piä`aegu läbi lõegatud, ku visanud selle tüvikuga poosi minemä Kod; lõegassivad paĺgi kolmest `kat́ki, üks pu̬u̬lteist `sülda jäi iga tükk Äks; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; üks on lõigand kasumetsast säält `kaśka maha Vil; suur saaǵ om loogage, sellege saab ütsinde lõigate Hls; `uibul lõigats `vällä kun `väege kähmän, oksa `kokku kasunu Krk; vanast ei ole `lastu `saega lõegata, et pid́änu `kirvega maha raguma Ran; kajosalve puu olliva kõ̭iḱ `valmiss lõegatu ja ärä kanditu, mugu ti̬i̬ kajo; lõegass poole kuuse maha, nüid käip tuul majale pääle Nõo; pedäjä `tu̬u̬di mõtsast, lõõgati tüḱest `kat́ski ja lahoti `kat́ski, siss `kiśti pirress Võn; lõigake see katõkese jala päält mahaʔ, `kat́ski või ma üt́sindä ka lõigadaʔ; `piḱse om `vahtrõ maha löönüʔ, `õkva nigu `saega lõigat Har; vanast oĺl suuŕ saaǵ, `tu̬u̬ga lõigati `laudu, olõ õs vanast maśsiniid Rõu; tu̬u̬d mõtsa saart jo hoiõ, es täüʔ ütte `puukõistki lõigadaʔ; ma lasõ tu̬u̬ vana sanna är lõigada `hindälle pliidi puiss Vas c. kraavi, maad, turvast kaevama `saare mehed on `kanged kravi `lõikamaie Lüg; ise leiga auk (haud) `valmis Pha; raba äär oli rahvast täis, kõik olid raba (turba) `lõikajad Vig; mehed läksid rabasse turvast `lõikama Vän; tüdrukud ja mehed ja käisid `kraavisi `leikamas Kad; `lõikad muad `ümmer - - ku tahad `pi̬i̬nrid tehä Kod; oli suur kraav lõigata Lai; `lõikavad `turbid su̬u̬st Vil; lõegati `turbit ja sõss neid palutide Trv; põllud olliva vi̬i̬ sehen, siss nakati kraavisorisid `lõikama, läits vesi vähämbäle; kos madalambad põllud, sinna `lasti `kraave lõegata; `enne `jaani lõegati `turbad, seeni olliva jälle `kangad kodada Ran; [neil] tulep iki aiamaa viglaga lõegata; egal ütel `olli oma su̬u̬tüḱk, sääld lõegati turvast Puh; vanast ku `turbit lõegati, siss üteldi, et `lõika kamar ärä pääld, siss saame `turba kätte; sital `lastana mõni päiv lademen `kuiva, siss lõegatana nigu meil `turbit lõegatass Nõo; saarõkõsõ lõegassiva Krüüńeri `mõisan `kraavi Kam; maa om jo kuiv, no˽piat `laosõ `ümbre `lõikamma Har; maa om vesine, tulõ kraav́ lõigada `siśse Se d. nikerdama, sälke, täkke vms tegema `lõigetasse `lauvale suon `sisse Jõh; [mõrra] kupu küles on igäl ühel `leigatud oma `märki Vai; need olid siukst vanad `muistist asemed - - leigatud olid sured vigurid `sönna `sisse Pha; leiga önar ede Käi; vitsa küened saavad puu `sisse lõegatud Kir; joogi kannudki olid puust, kirjuss lõigatud Mih; õuemärgid olid puu `sisse leigatud HMd; `lõika `seia `väike õnar `sisse, piab nööri paramini `kinni Nis; uulte väidseg lõigats nõu lavval uulte `sissi Krk; päeva`pulkel olliva teopäevä `pääle lõigat Ote; [kui] lehm `piimä nakass `andma, sõ̭ss lõikass joonõ sarvõ `pääle Rõu e. vikatit noaga teritama lasen vigastimme `leikädä teräväks Kuu; `taudu vikkast `lõikap paremast ku `lõigetu vikkast Lüg; vikatisi meitil ei lõegata, meitil käiätse Tõs; kohe olid vikati `leikamise nuad Ann; kui ma sulane olin, siis `leikasin, pärast `jälle olen ikke `pińnind Sim; pańnid vikati jala `alla, `lõikasid `piale üless poole, niikaua kui teravast sai - - kui `liiga paĺlu õli lõigatud, läks `lot́si Trm; mõned `lõikavad `nuaga vikatid, suurem jagu pinnivad, mina lõegassin kõik Äks; väits ja kirves taht `ihva, vikat taht lõigate Krk; mihe `lõikave naiste vikati kah ärä, aga `luiskame piab iki egäüits esi Hel; kui terä väegä õhuksess om lõegatu, siss lääb katekõrra Ran; ega egäüits ei mõśta vikatit lõegata, aga liibata mõśtab ega üits Nõo; `lõiksõ paari suvõga vikati maha Kam; see vikat́ om paksuss jäänüʔ, see ei võta enämb `haina, sedä piat `lõikamma Har
3. kirurgiliselt sekkuma a. kohitsema, kastreerima Mene `kutsu Ludvi `porsast `leikama Kuu; Kui oli `veike luom `leikada, siis `aitas [liiguks] `puolest `tuobist, kui suur, pidi ikke `tuobine pudel olema IisR; Pörsas on ära leigatud Jäm; kui tall lõegatud `olli, siis `pandi `tuhka `peale Muh; sälg, kui ära leigedi, oli ruun Rei; jäär ehk pässu, aga mis lõegatud oo, need `öötakse `oinad Mär; Vahest ku puĺlid tigedaks läksid, siis põld muud kedagi, leigati ää Kei; kis käib täkkusi `lõikamas, see on `ungur Juu; leigatud ärjad `üiti kabud Jür; vanames - - sie oli vana ärja `leikaja kohe KuuK; täkutsälg, `leikamatta täkk Ann; `lamba `tallesi ja ärja värsikuid `leikas Kad; si̬i̬ kuńdi `lõikamine täl suurem tü̬ü̬ õligi Kod; kutsu va Matt `põrsid `lõikame, mud́u `põrsa lääve vanasse Hel; juśt `lõikamise `perrä pańd ta toda kõevu lehe `li̬i̬mi aava pääle Puh; ku kolmass veeränd om, siss om kuu täis, siss ei või `põrsit lõegata, lääp `paistuma Nõo; Peris käänis`pääga `tasku väedsega lõegatas `kuńti Rõn; nüüd meil vanna `pahru ei olõʔ, `lõikamada˽`põrssit om inne Kan; vanast tuĺl `vendläne t́akku `lõikamma, uma rihm oĺl ola pääle mähit Har; `lõikamalda, mis jätetäss suguoinass Rõu; pahru liha õi olõʔ ni hüä, hot́t ar lõikaʔ paaŕ `päiväkiʔ ińne `tapmiist Se b. opereerima `kopsujest on `leigatud Kuu; `leigetasse kae `vällä Jõh; juudiusulised, ned `leikvad `ümber Jäm; südame `külges oo `kasvaja, seda‿p tohi lõegata mette Muh; `leepretel lõegati sääremarjad ära Lih; lõegatud luu äärest mäda `väĺla Vän; `leikasivad lapsekoja `kasvaja `väĺla Kad; kos serände kopsu mädändik olna, lõegatana Puh; mõnõl lõegatana emäkoda ärä, siss ei ole kuu`rõivit, ei ole last kah; peĺläss, et vände koolep ärä, ku aŕst `lõikap Nõo; lõegatass laits `vällä ja eläb Rõn; oĺl lõigatu, siss oĺl nakanu nägime San; ku inemist lõigatass, piat [pärast] kümme `päivä sällä pääl olõma Har || lahkama mõ̭nõl tuĺl äkiline surm - - siss lõigati üless ja siss lubati mattaʔ Har
4. sisse, läbi vajuma kui on sula - - lumi, siis obose jalad `lõikavad läbi, `kuorik on lumel pääl, obose jalad `lõikavad läbi Lüg; ratas `leikab `sisse, `pehme maa; `pehme koht, jalad `leikavad läbi Khk; obuse jalad `lõikavad jääst läbi, ei kanna piäl Tõs; Ilm läks vähe sulakast, reerauad `lõikasid lumest läbi Trm; [talvenooda] arude ja perä all olliva paraea kivi, et `porri es `lõika Ran; lumi om pehmekene, rii `lõikass läbi nikaagu maaniʔ; `lõikass no hobõsõ jala läbi lumõst Har; `võrko vissitädäss, ku mutta `lõikass, pandass `oĺge ala noole kivele, siss lää‿i mutta Se
5. fig a. teravalt valutama, ebameeldivat aistingut esile kutsuma Tal nisuke terav äel, et `leikab luust ja lihast läbi IisR; suur valu, `lõikab sees kohe `kangeste Tõs; `Rüekis sedäsi, et `lõikas `luussõ ning lihassõ Khn; valu `leikas köhust läbi Ris; ku vägä sualane ehk kõva rohi, küll `lõikab kiäle piäl Kod; `tärpentiin, sellel olevet `lõikaje valu Krk; miʔ opõtajal om üt́s läbi `lõikaja helü, ku ta jutust `ütless, ta `lõikass su˽kõrvust ka˽läbi; ku õks valu `lõikass `süämede, siss om mineḱ kah Har; siäh (sees) lõikas suurõst halust Lut b. teravat külmatunnet tekitama tuul üsna leigab, nii külm vahe tuul Khk; `Lõikav tuul, ta puhub sul riietest ja luust ja lihast läbi Hää; `täempe om `kange `lõikaje küĺm Krk; `niiske tuuĺ om kige ullemb, si̬i̬ `lõikab sul lihast ja luust läbi Hel; `täämbä om külm põ̭hja tuuĺ, ta `lõikass kasukast ka˽läbi Har c. südame-, hingevalu põhjustama sie jutt `lõikab mu südant, et lähä `mielest `vällä Lüg; see söna `leikas mo südamest nenda läbi Khk; süda `lõikab tuld sees ja põleb, aga ega kedagi teha põle Mär; sõna `lõikas südäme, `kangeste valus oli Tõs; kui nii sańdid ullud sõnad on, siis `lõikab nõnna läbi südame Juu; `leikas südamesse, tuli paha tunnet Sim; kül süda `lõikab siden - - et tüdrik läks tõesele Kod; tu̬u̬ sõna, mia saʔ mullõ iilä `ütli, tu `lõikass mu `süämen nigu habõnaväit́s; siss `naksi mul süä nii `lõikamma, et kas mu˽poigki enämb elun om Har d. (teravalt ütlemisest, taga rääkimisest) `tõine inimine on `kange kielt `lõikamaie Lüg; Nävad jo uhked, `leikavad teist ikke sõnadega IisR; keeled `lõikavad nendel, üks aab `ühte lora, teine aab teist Mar; ees ea, taga `persse, sis `lõikab `kaela Mär; teisele `oskab `öölda n‿na et `aitab kohe, ta on `lõikaea keelega Lai; suu i̬i̬n oma sula sõber, aga säĺlä taka `lõikap `lõ̭õ̭ri; nali ei `lõika `kaala, `naĺla võip `aada Nõo; ki̬i̬ĺ om küll lihanõ, aga `luutsõ kaala `lõikap läbi nigu `niuhti Võn; suu manh sulat nihu t́sukur, säĺlätakan `lõikat lõõri mahaʔ Har; Niisama lõigas õ̭nnõ tõist inemiist - - õt saa‿s muid́o elläke˽ko˽tõist kõ̭nõlõss Se || riivama sääräne jutt lõikass õks au manu˽kah Har e. vaheltkasu saama Ooste parisnikud leikasid iga oo pεεlt oma tasku oma pisiksed rahad Kaa; Kus kukkus kasusi leikama Emm; No küll aga `lõikas - - ku keegi teesele mõne aśja müib ja kõvasti kasu võtab Tor; tu̬u̬ om jo vü̬ü̬rkaoba pidämine, ku sa kasu `lõikat vahepääld Puh f. (muud juhud) `Leikab kodu `nüörigä `leibä (on vaene) Kuu; `lõikas `tütrikulle taha (oli suguühtes) Lüg; `Miski kańt ei `löikand (kuskil polnud edu) Jäm; [on] leevast `lahti lõigatud, läks mehega ise `leiba (elavad lahus) Vll; mul om vastanõ säŕk sällän, nõkl mant lõigat enne (uhiuus) Har; ega no tu kat́ssada `ruublit olõ õi˽puu otsast lõõgadaʔ Rõu
6. kiiresti liikuma, jooksma, tormama kuer kadus jää `krunnije taha ärä, mina `leikan järel Kuu; võttan jalad `selgä, `lõikan menemä Lüg; `lammas `lõikas viel `undile järälä Jõh; paneb ees `leikama, `oota mind üht Khk; las leigata, küll väsib ära Krj; lähed `koorma `otsa, obu paneb `lõikama Muh; `Pistis siit `leikama, nenda et `kampad `vilkusid Rei; `olle kodo magand ja tä vaim `olle möödä `ilma lõigand Mar; Üks läks joostes ees, teine pani lõigates takka järele Han; Kui veistel paelu söödikid kallal, sis tõstavad sabad `seĺga ja panevad `lõikama Tor; näe kud́as si poiss mäe pääl `lõikab, nõnda et kontsad käivad `kukrus Saa; küll me aga `lõikasime, naa kudass vähä jalad `ańtsid Juu; [lehm] `leikab ies, ole mies et saad `järgi JJn; lasime `paĺla jalu - - `talve ja sui alati sai leigata, milla meil jalas kedagi oli Koe; kel `jõudu, `leikavad `linna, kes `vaesed, kutsuvad kojo ämmaemanda Kad; lõegasin õtse `alla pitkä eenä `sisse Kod; muud kui `lõikab ühest `teisi Vil; ta tahass mutku ümmer lõegata sinna tänna Trv; uni tule uegaten, läbi laane lõegaten, meie tiĺlukesele tit́ale; poiss, si̬i̬ `lõikap kõ̭iḱ piduse läbi Nõo; lõikass pääle ütest `tõisi Ote; hopõń lät́s uma langa pääle viĺlä `sisse, is jää˽`saisma, lõigaśs mi˽langast ka läbi Har; Maʔ panõ siist õkva üle su̬u̬ lõikama Vas; kõ̭gõ parõmbidõ `lõikass puŕolaiv, ku tävvest käe päält om tuuĺ Räp || sa oled ikke vist `viina saand, jutt `lõikab naa et Mär
7. midagi hoogsalt tegema Kaik tüö `leikab kääs Kuu; sel on `õige ia `kessel (kõht), nii pali `kraami `lõikab `sisse; `lõikab `ühte `puhku ikkeda Lüg; `istus aga `lapsega ja `leikas `laulu Jõh; siis töstab änna üles ja muudkui `leikab joosta Krj; Kui mölder magama jäi - - paljas kivi lõikas käia Trm; tämä `lõikab juttu küll, `vuata et ei sua jutuss `laśti; su̬u̬l `lõikab (immutab) sia liha läbi, ei lähä apuss Kod; küll ta `lõikass kõvast tü̬ü̬ tegemist Krk; Õdagu pand pää valutama ja lõegas valutamist terve ü̬ü̬ Nõo; ta `lõikass taad `hullu `piĺli alasi (nuttis); kat́s `poiskõist `tapli tii veeren, ma ańni ka vi̬i̬ĺ `hu̬u̬gu, et lõigakõ poisiʔ Har; rüärääk `lõikass `kõõgõ ü̬ü̬ʔ Lei || `Leika kuhe üle `einama (mine otse) IisR
8. lööma, virutama tegin `kuuma vett, `lõikasin `neile `selgä Lüg; Sulane `leikas korupi `lahtiselt rie `piale IisR; ma `leika `soole `vastu nägu Muh; vetad `kaika käde ja `leikad teisel pεhe, siis oled ta maha löönd Käi; `lõika tääl (hobusele) `rohkem takka, mis tä mud́o nörgib Mar; ma `lõika `soole, mes sa vahid veel Tõs; koer tuĺli kallale, mehel es ole muud, kui lõigas tokiga Saa; `leikasin mäda (mööda) `kõrvu JMd; võta siĺmivie kapp ja `leika `vasta nägu Kad; `lõika tälle, pane üks laksak sellele lehmäle Kod; suur tugev tüdruk oli, see `lõikas [lokku] nõnna, et aina `kerkis seda`viisi Lai; temä `mõtlend, et `lõikan `kirvega KJn; ma `lõikan sulle üte napsu mööda `küĺge Pst; lõigats `rõõvil [kurikaga] ku lagin, iki laks laks; `lõika valu tal, sõss ta tääd, et ta tõisskõrd änäp ei ti̬i̬ Krk; `lõika˽no˽mõ̭ni hu̬u̬ṕ tõsõlõ Har; ma tälle `lõiksi üte pusmagu Vas
9. hävitama, kaotama Kirre (kirs) leikab puust paadilouad püsku ajaga läbi Emm; siäbikivi `lõikab rasva ärä Kod; ku loomal ale (kae) `pääle tule, siis ani sule läbi puhuti peenikest `su̬u̬la `siśsi, si̬i̬ pidi ale är `lõikame Krk || katkestama olass [kartulid] veel varemini maha saand - - vihmasadu `lõikas ära Mih
10. eraldama, piirama See Sinikesoo `lõikab need põllud poolest Trm; niidü ḱäärd, lõigat tu `vi̬i̬gaʔ Se
11. taipama, jagama Poisil nupp leikab Emm
mõis mõis g mõisa (mõesa) Rid Mar Kul Mär Vig Kir Vän Tor KPõ Plt Pil, `mõisa Lüg Jõh IisR Vai Pöi Saa Trm Kod Lai M TLä Rõn; mõisi g mõisa Amb JMd ViK; `mõisi g `mõisa Hlj Lüg Jõh Iis; möis Kaa Pha Noa HMd, g möisa Jäm Hi Ris, `möisa Vll Phl; möisa g `möisa Khk; n, g mõisa (mõesa) LäLo LäEd Mih(g `mõisa) Aud Pär Tor, `mõisa Hlj Lüg Pöi Muh Kse Tõs Khn Hää I(n mõisa Iis) KLõ eL(`mõise Krk), möisa Jäm, `möisa Khk Kaa Pha Vll Jaa, `moisa Kuu Hlj VNg(n mois) Vai; g mõesa PJg SJn, moisa Ris, `möisa Krj, `meisa Kär Vll feodaalne maavaldus; härrastemaja; mõisa majapidamine üks vanames, sie oli teht `ilma `moisa `tiedämättä omale `metsässe ühe `pellutügü. noh `enne ei `tohtind juo midägi `ilma `moisa lubata tehä Kuu; Tänavu on `kardulid nii kui mones `moisas Hlj; valitseja on all `mõisas, `errä maja õligi ikke peris `mõisi Lüg; suvel tegima seda `mõisatüäd, `mõisast `meie `saima ikka `rohkemb `tienisima kui mõjald Jõh; möisnikud möisate sihes tegid `viina Jäm; koes oli `möisa, sääl oli köŕts värava ees Khk; vanast `mindi omingu vara `möisa töhe Vll; kõik `muistesed asjad jähid `mõisate `sesse jälle Pöi; keege param obu pidi ikka `mõisas olema Muh; möis on se, kus vanad parunid elasid Emm; möisad olid orjapiitsa kohad Rei; kεisid `möisas linu löugutamas Phl; kus oli üks küla, seal oli üks möis koa Noa; ta ei saand änam mõisat pidada, pidi maa ää `müima; kis olid mõisa moonamed, neil maad ei olnd Rid; `niuke suur kell, see [oli] mõesa söömakell Kul; enni olid püigi tüdrukud, käisid `mõises püigil Mär; akas mõesade põletamine, kõik mõesad põletati maha Vig; maad olid ju `mõisade kää ja mered ja Lih; täma oli `mõisa `teumes Kse; Köie ots vissati ikka üles, aga mõisa köit ei sidun `kiski `kinni, las lohiseb Han; mõisate sees olid `voodid vanaste, taludes olid sängid Mih; ei sii `Audru `mõisas oln kedagi paha `olla, sii oli ea paruń Aud; olin mõesa `lamrene PJg; `kaotati seitse talu ää ja `tehti mõis Vän; `Suuga ti̬i̬b suure linna, kätega mitte kärnast `mõisagi Hää; ega miul `mõisad käes ei ole, `pi̬i̬ndra maa paĺlalt Saa; möis ikke alles - - saksad [on] kadon; siin oli neid `mõisusi paĺlu Ris; nüid sial Seli `mõisas on `tiiskuse `aiged Rap; mõesa lubja ahi lagunes ää Kos; `üösse `leikasid rukki ää, `pääva pidid mõesa põllul olema Jür; kodune leib oli, aga mõisa tüö, olin mõisas `kehruses HJn; nüid on mõisad kõik suuremalt jäult asunikkude käe; Mõisa peretuas `toodi tangusupp koe püt́iga lauale Amb; niikaua sai `mõisa `teenida, kui mõis `väĺla `jäotati Ann; kui mõisi tegi jaanituld, siis `tuodi suur vaat́ õlut ja jagati mõisa `tüelistele VMr; mõisa tiik, mõjal neid põle kui mõisates Kad; meie ärral oli üks ainuke mõisi VJg; `mõisan õli ait ja kõik Kod; `mõtle nende kruńdid, mis olid `mõisatel kääs Äks; eks si `mõisa nende suurte `töödega suanud kahju vahel küll Ksi; tal suur talu kääs nigu `mõisa kohe Lai; käis mõises `lehmi `lüpsmas Plt; mis `mõisa ruńdi vai lat́si pääl `oĺli, si̬i̬ `oĺli `mõisa oma Vil; nevä viisiv [vähke] `mõiside `sissi Hls; `mõisa nurme pääl lõigati sirbige `kaara kah Krk; kos mägi, sääl mõis, kos köngäss, sääl kõŕts, talu om su̬u̬ ja mõtsa veeren; ku tüdär saa `mõisa kajost vett juvva, sis ta oma esä enämb ei tunne Hel; koradi poolemeelelise - - mes te joosite `õkva `mõisde (mõisasse) ärräle `ütlemä Ran; mõlembil `poigel om `mõisa `ärbäli `mu̬u̬du maja Puh; talul `olli naene ja mi̬i̬s, aga `mõisan `olli ärra ja provva Nõo; kubijass `võtsõ `lapju ärä, viis `mõisdõ Ote; `Mõisten `peeti agijit ja `urte Rõn; ku ao pääle `mõisallõ es saa õs, sõ̭ss oĺl teedä, et nahk oĺl kuum; Mine˽vi̬i̬l `mõisahe `õigust `ot́sma, saat `pessä Urv; perishärräl oĺl mitu `mõisat, reńdi`mõisa ja kaŕja`mõisa ja peris`mõisa Har; olõ õs `mõisahki vi̬i̬l pööri`atra, kõ̭iḱ maa˽`küńti haŕkadragaʔ Rõu; pańd tõõsõlõ mehele üte väĺgi vasta `vah́tmist arʔ ja `oĺgi rahu `mõisah (asjad korras); `vanno ei tahaʔ, siss `ütlet: oi kuŕjasünnütämise `mõisa Räp; `mõtlõss sääl `mõisa veereh `poiskõnõ: ĺää `mõisahe ja `üt́le herräle, õt võtaʔ minnu `kaŕja Se; mõni mõis (millestki, millel pole tähtsust, millele pole vaja tähelepanu pöörata) Läks `luhta, siis läks, mõni mõis nüüd IisR; Läks mokka, äga möni möis Emm; Mõni `mõisa või ahjutäüs `voŕsta Khn
pink1 pink (-ńk) g pingi (-ńg-) S(piŋŋi) Vän Tor K I V, `pingi Jõe Kuu IisR; penk (-ńk) g pengi (-ńg-) L Vil M T Krl Lei, `pengi (-ŋŋ-) Hlj RId(n `penki VNg Vai)
1. lihtne (pikem) iste mes uni siis tuleb sul, kui koht (kõht) on tühi, kova pink ka viel Kuu; pisike penk, obose jala paneb `sinna `pääle - - sääl `peŋŋi pääl ta (sepp) puhastab `kapja `vällä Lüg; tuva `seinä äärt `müödä oli `pitked `pengid `pandu Vai; `tahtsi ikka `sönna ka `ühte `pinki tehja Khk; Kui puusärk üles tösteti, lükati piŋŋid `ümber, jalad ülespidi (teat matusekomme) Mus; `kanga`teĺgedel on pink Jaa; Koer oli nii vagusi toas pingi all, mitte‿s tee `väljagi, et võõras tuli Pöi; ma `langesi magama pingi `peale Muh; rennitagune pink Käi; see penk on mool `jalgos Kul; meil oo `penka küll, ega meil `istmetest `puudu põle Mär; Nendel `penkidel oo jalad katti Han; `ketramese `aegas oln kaks tükki ühe pengi pial Tõs; Niinepuu jalad pengil all Khn; `pińka tuba täis Tor; viis pikka `pinki oli, mõnel oli kaheksa last `pinkis HMd; pińgid on pikemad ja `kõrgema `jalgega kui järid Kos; lapsed ronisid `pinkide `piale JMd; eit (heitis) kõrtsu pingi `piale `puhkama VMr; `sańte pink õli keriku ukse eden, `sinne `vi̬i̬di teno`leibu; suurel `vennel kolm `pinki, `sõude pink, istepink, purje pink, `sõude pingid `venne ninä pu̬u̬l Kod; [kõrtsis] pikad pingid oĺlid seina `vi̬i̬ri `mü̬ü̬dä, sääl nad magasid ja `suiksid Vil; ta sat́te sinna `peńke vahele Trv; mis õrrege olli, si̬i̬ olli tu̬u̬ĺ, mis ilma õrret olli, si̬i̬ olli peńk; aralik peńk `anti kosilesel `istu, ku ta maha läit́s või `kaldume lei pääl, siss olli nätä, et sest `asja ei saa Krk; mõsu moĺd ja peńk `oĺli väĺlän kua kõrval, tõlvad sääl pääl Ran; temä pańd jala pengi `pääle ja `iste asema `pääle Puh; tu̬u̬ katekis̀kmuss - - mulle mitte pähä es jää, tõene istub pengin veedike `aiga ja lasep nigu vorinaga Nõo; kua nukan `olli peńk, sinna `panti anuma kummali, sääl `nõrgu vesi ärä Ote; kerikul om paĺlu `peńke Krl; tu̬u̬ tu̬u̬ piḱk pińk siiä, sääl om mul hää põrmadu `laudu kokku aiaʔ Har; pallai `pańti rippa, siss olõ õs `pińki nätäkiʔ (surnulavast) Rõu; rihe perrä pite oĺl suurõst paĺgist pińk, tõsõst sainveerest `tõistõ Plv; piirakut süvväss pińgi all kah (külalisi võetakse ka viletsates tingimustes vastu) Vas
2. pingi taoline töö- vm vahend; tööpink penk - - vihud `panna `pulkide vahele ning `nuiaga `pekseda vili `vällä; sie oli pikk penk ja `pengi `otsa pääl oli nie vigasti`otsad `püsti (linaropsimise pingist) VNg; `tuulati `sarjaga - - ja siis õli `jälle `niiskene penk, nii kahe jalaga, `tõine õts õli maas, siis sääl `sõisas pääl ja `liigutas sedä `sarja; `enne ku `võeti [puunõude] varu `vitsu, siis sene jaust õli penk, sene pial õli üva `vestada, sie õli `vitsa `vestamise penk Lüg; üks lööb `vasta `seina, tene rabab pengi peal Lih; rugid peksetässe `vasta `penki ää Khn; Rabamise jäoks oli pink, üks puu jupp oli `lõhki `aetud - - jalad olid all Kei; siis oli nihukene nugadega pink, kus viis`teistkümme nuga külles olid, siis saivad nied lina `kuprad - - sial nugade vahel ära kaabitud Koe; lina `kammimise pink Sim; kerilaua pink õli arilik pink, auk `keskel sees, augus pulk, kos `ümber kerilauad `ümber käisid Trm; kõdare `vu̬u̬ldmise pink; piä arja tegijäl pitergune pink, saba taga nagu lehmä lüpsi pink Kod; `võeti vihk kätte ja `löödi mööda `pińki Lai; ratta pöiä pink KJn; rügi taren rabati, serätset pengid olliva Ran; tüve`lü̬ü̬mise peńk olli nellä jalaga, rabavuss peńk olli kate jalaga, tõene pengi ots olli maan Puh; miä tei kõ̭ik ri̬i̬ ja ratta ja, `ü̬ü̬vlipeńk `olli oleman, ratta tegemise peńk kah Nõo; arja peńgil oĺliva `tsõõŕgu mulgu sisen, sinnä `pańti mitu `arja perätside Võn; tüve`lü̬ü̬jil `olli jälle esisugune peńk, ümärikule `puule jala ala enneki, siss toda `vasta põrutidi; mõsu peńk - - tõne `tüt́rik tõsõ pengi otsa man, kate tõlvaga `plaanseva Ote; puu`lõikamise pińk om nellä jalaga, toolõ pińgile uurõtass uherdiga pääle mulgu ja siss lüüäss pulga `sisse nigu sarvõʔ, sinna pandass puu pääle ja siss lõigatass Har; Ku˽rüä˽joba küländ kuivaʔ `oĺliʔ, `naati näid rabama. Tu̬u̬jaoss oĺl sääne pińk, tu̬u̬l oĺl üten otsan kat́s `jalga, tõsõn otsan `jalgu es olõʔ Rõu
3. mingi eseme lauakujuline osa pakku all on penk, `kesse neid `jalgu ühes `oiab (kangaspuudest) VNg; ark`atrad õlivad, siis sääl õlivad `atra `peŋŋid; vokki penk on sie, kus rattas pääl käib Lüg; kui teĺled kokku `pandi, esimese ja tagumese pengi otsad `pandi `külgest läbi Tõs; Tagumine penk, mis tallalavad `sissõ käüväd Khn; oki penk oo `keskel, teesed aśjad oo kõik seal `külgis Aud; pingid, adral oli neid kolm tükki, üks ots teravam, teine paksem HJn; voki pingi külles on kõik aśjad `kińni. pingi all on voki jalad, pingi pial on aisad, kus ratas vahel ja käsipuud ka, pingi otsa sees on kruu Plt; voki pengil om kolm `jalga all, pengi pääl om ratass ja värden, nabakot́t Ran; pingiʔ ummaʔ et edejalust ni perä `jalgu, kiä pidä piele `piutusõ Lut
4. turbalõikaja esi sai selle pingi läbi, siis võt́tis siit `jälle teise järgu ja seda kutsuti `turba pingist - - sa `leikasid `päävas ikke mitu teist`kümme `pinki ära Rak
pisem pisem Kod KJn, g -a hajusalt S, Mär Aud Pär Tor Hää Jür Amb JMd Ann Koe VMr Kad Vil, -ä Var Tõs; pisemb Jõe Kad, g pisemba Puh, pisema Kuu/-ä/ Lüg Iis, pisemma Kuu Vai; pisep g piseba Krl komp < pisike(ne) a. (elusolenditest, nende kehaosadest) üks oo pisema `palgega, teine laia `palgega Vll; lastel‿o pisemad käed Muh; massagad on üsna ulk pisemad kui sεεsid Käi; see kanapoeg on pisem Rei; pisemad lapsed Tor; ta on meie poisist paiĺu pisem JMd; tema ei ole `kasvand, tema on pisemaks läind Ann; kivi`nuoljas on pisemb kuani `muodi, teda ei `süia Kad b. (elututest objektidest) `eistuk on `keikse pisemb, `julla on vähä `suuremb Jõe; minu `muistamisest `saadik on sie laht `käünüd palju pisemmaks Kuu; `sarja lõppus `tievad kanad pisikesed munad, täna tegi kana viel pisema muna Lüg; pisemate `kastidel olid nahk iŋŋed Khk; See einakuhi oo teisest ulga pisem Kaa; sool oo pisem tükk kui mool Mär; kui `noores kuus [kartuleid] tehä, [siis] kasvatada `latva ja all jäädä pisemäs Var; pisemäd `tihled ja suuremad `tihled, pisemäd oo `seemne `tihled Tõs; puu lõime, mõnel suurem, mõnel pisem Pär; tuuliluud üks pikk luud kanis `mitme `rauga, üsna pisem, kui suur luud oli Jür; pisemad kohad `leikasid [mõisale] kaks vakamaad rukist ja kaks `kaera Amb; kui ta (kasepung) on pisem, alles tuleb `väĺja, siis on tited VMr; küürmoĺd oli ikke pisemb kui pesuküna Kad; sie on pisemb kauss Iis; mõni tegi pisema pät́si, ku ennem `väĺlä `tahtis võtta Vil; anna `mulle pisemb ubin Puh c. hulgalt, tähtsuselt väheldane kus oli pisem pere, sial läks kas kolm nädalt ja sedasi ka leva vahe Pöi; Ei liiguta `lillegi, ei ti̬i̬ - - mitte kõige pisemat tü̬ü̬d Hää; mina ei õle ise neid [marju] kõige pisemad (vähimalgi määral) `pruukind, aga ma siin nägin ike vanemate inimeste kääst Kad
pulma|poiss peiupoiss vm pulmategelane pidivad siis `jälle nied `pulma`poisid `valvama järälä, et `pruuti varastatta ei saa Jõh; pulmapoisteks - - `vööti ikka `söuksed, kes `kanged loulumehed olid ning sedasi pika meelega, mitte‿s ole äkised Jäm; pulmapoisid olid pruudil koa, kaks `poissi oli Vig; `pańdi sink laua peal ja pulmapoisid `leikasid Ris; kõik need pulmapoisid tegid `naĺla Nis; pruut`neitsid ja pulma`poissa piab ühe palju olema Ksi