kehkvel`kehkve|lHääJürJJnVMrTrm, -ll Kuu; `kehkevill(a) KuuLüg, kehkevelKadelevil, ärevil, erutatud `Lienä ka`ninda minuga `kehkvell; Külä vanad `muorid olid alade `kehkevil ja ädäss, kui moni nuormies ja `tütrik akkasid `sehvti pidämäKuu; `ühte `puhku `kihkevil ja `kehkevil; Oo ku `kehkevill sa tänä õledLüg; Sa nii `kehkvel nagu ootaks kosilasi; Üks rätsepa muodi mies, alati `kehkvel ja kohevil nagu kehkadiveiJür; kui inimene on igast asjast nii `kehkvel ehk ehmatandVMr; Kui ükskord piĺl kiratas, siis elin kohe kehkevelKad; rahvas on kõik `kehkvel TrmVrdkehevil