kehklema`kehkle|ma, -daVllLsporK, Trm, kehkel|daMar, -deSan; `kehkle|mä, -däKuuJuu, keheldäRan; `kehkle|me, -de M; `kehklõma, kehkõldaOte 1. kiitlema, hooplema `kehkled `peale, mis sa arvad enese olavadKse; `mis sa `kehkled mud́u, omal põle midägi, `kehklemise `piäle `meisterJuu; küll ta `kehkleb oma aśsadegaVJg; kes `seande keks om, `kehkless pääleTrv; mis temä ka `kehklõss, omal näĺg majanOte 2. rahutult sagima, kekslema tal põle raho üht, mes sa `kehkled paegal, see üks va `kehklejaMar; kekätsi poolõ om, ütele ja tõõsõlõ poolõ `kehkleb, ei olõ `kińdlät aru päänRan; mis sa `kehklet kaitsi päidiSan Vrdkehkendama