[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
ehetama1 ohutama, tasa hirnatama obu ehetab ehk taal oo jänu Muh Vrd ihetämä
ehetama2 ehetama = heietama takku ehetati kedravarredega Tõs
kahetama kahe|tama Saa Trv T V(-tamma Kan Plv, kahõ- Rõu), -teme M kaetama laits om ärä kahetet; ärä kahetap `põrsa Trv; neve kahetive miu silmä ärä Hls; kuri siĺm üle käinu, ärä kahedet jälle; `musta verd inimene kahetep lehmä piimä ja `põrsa ärä; abenik naine, si̬i̬ olevet kaheteje Krk; vanast peĺläti kahetamist, et võõrass inimene kurja siĺmäga looma ärä kahetab; sa oled nigu ärä kahetedu Ran; sul om verevä siĺmä, sa kahetat ärä Nõo; ärä mu looma kahetanu, ei sü̬ü̬, ei ju̬u̬, mugu röögip enne tõne Kam; vana kahe inemene, kahetas ära mu `põrsa, om kõtust `valla Ote; `ärʔ kahet́ mino põrssaʔ Kan; kahe silmäga är˽kahetass kõ̭ik Rõu Vrd kaehtama, kaetsema1, kahima, kahitama, kahitsõma
kehatama keha|tama Tor VlPõ, -tamma Vai, -teme Hls; kehätämä KJn Kõp, kihätämä TLä lõnga kehale ajama kui kangast `käärima akatase, siss kehatase `lõnga Tor; `lõngu kehätässe `kanga kehäde `piäle; Vanasti kehäsid põlnd. Si̬i̬ on uuem mu̬u̬d, et kehätässe `enne ärä KJn; siis on siäntset kehät, kehätäsime [lõngad] ärä Kõp; lang `panti keripuie `pääle, sääld ju̬u̬sk kihä `pääle, tu̬u̬ `olli kihätämine. ma nakan `langa kihätämä Ran; enne kedrämist peab `langa ärä kihätämä Puh Vrd kehima
kehitama kehi|tama, -tada L(kehe- Pä) K(-tata Lai) Trm, -ta VNg Sa, -dama, -ta Emm; kehi|tämä, -tädä Juu KJn Puh, kehi|teme, -te Hls Krk, kehitõmõ Krl
1. end liigutama, kergitama (nt õlgu) kehitab öladega; ep tia `esteks midad selle jutu `pεεle `vastu, siis kehidab `ölgu Khk; Ärra kehidas öla nukki, ei `ütlend midagid Emm; ei seisnd vakka, kehitas ennast `piale; kehitas ennast ligemale [ja] `eemale Mär; mitu korda kehitab, `enne kui ükskord tõuseb Var; tää ei viisi `jalgagi kehetada Tõs; lähäb õlasi kehites Khn; Sihverdaja on `seuke, `käies ikki kehitab, sihverdab Hää; kui midagi ei tea, siis kehita õlasid Juu; perse om ninda valuss, kehide küll ennast Krk; kui loom - - kiili `jooksis, siis kehitas [saba]; obune ka vahel kehitab, kui täkku ot́sib Lai; `olge kehitämä Puh Vrd kehendama
2. tõstma, (selga) upitama; kergitades kohendama kehita änd üles, nõnna et ta‿p sopaseks soa mette Muh; eina koormad kehitasse, läind veltu ehk, sääritasse tätta Mar; ma kehetasi oma `pisse seljakoti `selgä Var; kehetab `püksa, kui maha `vaovad Tõs; keheta mede aset; Kehetas viĺlakoti tagumiku alla ja läks veskele PJg; Tormiga on mere vesi müllane, laine kehitab `kõike soga põhjast üles Hää; rätsep `olla sańdid püksid teind, pean kehitama kogu aeg; kergitab ja kehitäb `müt́si, kui ta lähäb Juu; poiss kehitab sial oma `riideid Kos; `püksä kehitämä KJn
3. uhkeldama; kiitlema mis sa ennast kehitad, [öeldakse sellele] kes enesest suurt lugu peab ja teisi aab alvaks Muh; Tahab muidu kehita; mis ta tühja asja pärast kehidab Emm; nüd kehitab ennast nagu konn `künkal Plt; ta kehitäb ennast oma `uhkusega KJn || kis koera saba kehitab muud ku koer ise Mar Vrd kehitlema
4. köhatama tidrukus taol ütelti kehitevet iki, naisen sures ärä Hls
1. end liigutama, kergitama (nt õlgu) kehitab öladega; ep tia `esteks midad selle jutu `pεεle `vastu, siis kehidab `ölgu Khk; Ärra kehidas öla nukki, ei `ütlend midagid Emm; ei seisnd vakka, kehitas ennast `piale; kehitas ennast ligemale [ja] `eemale Mär; mitu korda kehitab, `enne kui ükskord tõuseb Var; tää ei viisi `jalgagi kehetada Tõs; lähäb õlasi kehites Khn; Sihverdaja on `seuke, `käies ikki kehitab, sihverdab Hää; kui midagi ei tea, siis kehita õlasid Juu; perse om ninda valuss, kehide küll ennast Krk; kui loom - - kiili `jooksis, siis kehitas [saba]; obune ka vahel kehitab, kui täkku ot́sib Lai; `olge kehitämä Puh Vrd kehendama
2. tõstma, (selga) upitama; kergitades kohendama kehita änd üles, nõnna et ta‿p sopaseks soa mette Muh; eina koormad kehitasse, läind veltu ehk, sääritasse tätta Mar; ma kehetasi oma `pisse seljakoti `selgä Var; kehetab `püksa, kui maha `vaovad Tõs; keheta mede aset; Kehetas viĺlakoti tagumiku alla ja läks veskele PJg; Tormiga on mere vesi müllane, laine kehitab `kõike soga põhjast üles Hää; rätsep `olla sańdid püksid teind, pean kehitama kogu aeg; kergitab ja kehitäb `müt́si, kui ta lähäb Juu; poiss kehitab sial oma `riideid Kos; `püksä kehitämä KJn
3. uhkeldama; kiitlema mis sa ennast kehitad, [öeldakse sellele] kes enesest suurt lugu peab ja teisi aab alvaks Muh; Tahab muidu kehita; mis ta tühja asja pärast kehidab Emm; nüd kehitab ennast nagu konn `künkal Plt; ta kehitäb ennast oma `uhkusega KJn || kis koera saba kehitab muud ku koer ise Mar Vrd kehitlema
4. köhatama tidrukus taol ütelti kehitevet iki, naisen sures ärä Hls
kehtama `kehta|ma Kuu Hlj VNg S(`käh- Hi); `kehtä|mä Kuu Lüg
1. julgema, söandama Ei mina `kehta vana rebala `sieliguga enämb `toiste `hulka `mennägi; Ei ma `kehtä `mennä `leibä `lainuks `saama; egas mei `kehta järel `üellägi näid `ilgei juttu, mida nie nüüt `juobunest pääst `rääkiväd; `Kuida [sa] omite `kehta sidäsi `loimada, ettei tüöd ega `toimidust `viitsi (öeld laisale) Kuu; ei `kehta `vuerast `süöma `kutsuda (ehk söök ei maitse) Hlj; en mina `kehtä sedä tehä Lüg; ein märg, labuse ep sünni panna, laiali ep `kehta ka jätta; ma‿p `kehta seda mitte sule anda (asi pole seda väärt) Jäm
2. täima a. raatsima niid ju kalad `kallid, ta‿p `kehta neid `süia; nii εε koer, kes seda `kehtab üles puua Jäm; vanad inimised `itlesid näljase inimise `kohta, see‿p `kehta killegitele midagid anda Khk; Äi kehta viimast εε anda Emm; oli üks va ihnus inimene, pole `kähtand koeral öigus jägu `süia `anda; `kεhta ära ka visata Käi; see ei `kehta isegi `süia, mis ta `vöörale annab; Äiga see‿p `kähta oma käest midagid ää `anda Rei; kui hea terav vigat `olli, sai paik `peale `pandud, pole `kεhtand `seisma jätta; nii `palju tuli kala, äi `kεhta jεtta [püüdmata]; nii `hoidev, äi `kähta, vana ihnuskoi Phl || nuor inimene, veri kaik tuline, ega sel `kehta külm `olla Kuu b. vaevuma asi inime, `uhke ning asi, ep `kehta teistega `rääkima mitte Jäm; ta‿p `kehta seda tegema Ans
1. julgema, söandama Ei mina `kehta vana rebala `sieliguga enämb `toiste `hulka `mennägi; Ei ma `kehtä `mennä `leibä `lainuks `saama; egas mei `kehta järel `üellägi näid `ilgei juttu, mida nie nüüt `juobunest pääst `rääkiväd; `Kuida [sa] omite `kehta sidäsi `loimada, ettei tüöd ega `toimidust `viitsi (öeld laisale) Kuu; ei `kehta `vuerast `süöma `kutsuda (ehk söök ei maitse) Hlj; en mina `kehtä sedä tehä Lüg; ein märg, labuse ep sünni panna, laiali ep `kehta ka jätta; ma‿p `kehta seda mitte sule anda (asi pole seda väärt) Jäm
2. täima a. raatsima niid ju kalad `kallid, ta‿p `kehta neid `süia; nii εε koer, kes seda `kehtab üles puua Jäm; vanad inimised `itlesid näljase inimise `kohta, see‿p `kehta killegitele midagid anda Khk; Äi kehta viimast εε anda Emm; oli üks va ihnus inimene, pole `kähtand koeral öigus jägu `süia `anda; `kεhta ära ka visata Käi; see ei `kehta isegi `süia, mis ta `vöörale annab; Äiga see‿p `kähta oma käest midagid ää `anda Rei; kui hea terav vigat `olli, sai paik `peale `pandud, pole `kεhtand `seisma jätta; nii `palju tuli kala, äi `kεhta jεtta [püüdmata]; nii `hoidev, äi `kähta, vana ihnuskoi Phl || nuor inimene, veri kaik tuline, ega sel `kehta külm `olla Kuu b. vaevuma asi inime, `uhke ning asi, ep `kehta teistega `rääkima mitte Jäm; ta‿p `kehta seda tegema Ans
kehutama kehutama õhutama, ergutama Nisukesi `laisku kehuta `mutku taga, ega nad `muidu kedagi tie; Ema kehutas `puega, et võtta `naine IisR
keretama keretama
1. aplalt sööma, õgima Küll üks mees vois aga süüa kereta, et sant vaata Emm Vrd kerendama
2. lesima, pikutama Poiss keretas pεεvade koupa maas, teind töötegust väljagid Emm
1. aplalt sööma, õgima Küll üks mees vois aga süüa kereta, et sant vaata Emm Vrd kerendama
2. lesima, pikutama Poiss keretas pεεvade koupa maas, teind töötegust väljagid Emm
kohetama kohetama Kod Se kergitama; kerkima kohetab, aab kohedass piimä, kui akab `ki̬i̬mä Kod; Leib vaja kohetama panda Se Vrd kohenema, kohjatamma, kohutama2
kõhetama1 kõhetama kõhutama, teritama Ei julend änam kõbasti vikatid luisata, pand vikati `kaendla `alla, siis kõhetand Kei
kõhetama2 kõhetama kõhetuma Kui mõni inimene vai lu̬u̬m nakab kõhetama, siss om täl iks midägi viga Nõo
lehetama → lehitama
mehetama mehetama möhitama `Taevasikk tieb `kitse äält, nii`muodi mehetab; Isane `taevasikk mehetab, emane tikkutab IisR
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|