[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

keerlema `keerle|ma, -da S Mär PäPõ, keerelda SaLä Mar Kse Plt; `keerle|, - Vig Juu; `kierle|m(m)a, -mä, `kierle|da, -R, kierelda K Iis; `ki̬i̬rle|ma, -da Hää Saa KJn, keerelda Trm Trv Lei; `ki̬i̬rlemä, keereldä T, kiäreldä Kod; `ki̬i̬r(d)le|me, keerelte M; `ki̬i̬rdl|em(m)ä Rõu Plv, -emma Har, keereldäʔ; -õm(m)a VId, -õmõ San Krl, keerõldaʔ
1. pöörlema a.  ringe tehes (edasi) liikuma tuisk `kierleb `talvel VNg; `keerleb ja `veerleb, kui üles saab siis muneb = humal Emm; tantsi kana - - `keerleb kui verrpai Käi; loom akkas keti `otsas `keerdlema Kse; suure vee ajal vesi `keerleb, lööb `seuksed keerud Vän; rattad `keerlesid `vankrel all Tor; käärpuud `ki̬i̬rlevad Saa; võrevess läks suits `väĺja ku `ki̬i̬rles Kod; luug ki̬i̬rleb vi̬i̬ piäl; `ki̬i̬rleb ja `vi̬i̬rleb, kui `otsa saab, siis muneb = humal KJn; siin ta (rebane)`ki̬i̬rless mitu `päeva joba ja püünd kanu kätte saia Krk; ku varesse `ki̬i̬rdlese `taeva all, siss üteldess `tormi tulevet Hel; mis ti `ki̬i̬rliti siin minu `ümmer San; hummaĺ `ki̬i̬rdlõs `üḿbre puu Rõu; vii pääle jäi `ki̬i̬rdlemä Plv; `ki̬i̬rdless ta tuisk, küll tulõ `vihma Vas b.  käänakuid tehes kulgema tie `kierleb siira-viira VJg c. fig millegi ümber liikuma nüid aga `ki̬i̬rleb südäme küljen Kod; `aiga`mü̬ü̬dä nakat `mõtlõmõ, `ki̬i̬rdlõmõ San; inemisõ meelest `ki̬i̬rdlõminõ (tujukus) Se
2. keerutama, visklema, mitte paigal püsima `kange `kierlemäie ühest kõhast `tõise, ei õle `paigal Lüg; Kole `kerge `kontidega inime, `kierleb kui `värten IisR; läks `nõnna et persse `keerles taga Mar; `keerles maas ja karis valu Mär; liiv `ki̬i̬rleb ti̬i̬ pääl, kui tuulekeeris on; kut́sik akkas maas `ki̬i̬rlema - -, las ta `ki̬i̬rleda Saa; ega ma raho maga, ma olen lapsest saadik `kierlen ja piheltsen Ris; `keerleb palavaga asemel Juu; tuli `ki̬i̬rleb (tuule käes) Trm; kos siss `tulli tuul, kõik rüä aki keerelsivä Puh; Kiirlep nigu puupüür usse iin Nõo || `ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisi Lüg; silmad `keerlevad pees, vahib `ühte `puhku `seie ning `sönna Khk; silmäd piämä `ki̬i̬rlemä ja `vi̬i̬rlemä piän Kod; kel naeste`rahval siĺmä `ki̬i̬rlevä, tuu om liiderlik inimene Ran; tuul silmäʔ `ki̬i̬rdlõsõ pään Krl | Süda akkas keerlema (läks pahaks) Mus; silmade iis akkas `ki̬i̬rlema Hää; pää `ki̬i̬rlep otsan Trv
3. kipitama, valutama (külmast) Varbad akkasid külma kää keerlema; Mul läksid raaksed (sõrmed) külma kää keerlema Kaa
Vrd keeritama, keeritlema

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur