keerlema`keerle|ma, -daSMärPäPõ, keereldaSaLäMarKsePlt; `keerle|mä, -däVigJuu; `kierle|m(m)a, -mä, `kierle|da, -dä R, kiereldaKIis; `ki̬i̬rle|ma, -da HääSaaKJn, keereldaTrmTrvLei; `ki̬i̬rlemä, keereldäT, kiäreldäKod; `ki̬i̬r(d)le|me, keerelteM; `ki̬i̬rdl|em(m)äRõuPlv, -emmaHar, keereldäʔ; -õm(m)aVId, -õmõSanKrl, keerõldaʔ 1. pöörlema a. ringe tehes (edasi) liikuma tuisk `kierleb `talvelVNg; `keerleb ja `veerleb, kui üles saab siis muneb = humal Emm; tantsi kana - - `keerleb kui verrpaiKäi; loom akkas keti `otsas `keerdlemaKse; suure vee ajal vesi `keerleb, lööb `seuksed keerudVän; rattad `keerlesid `vankrel allTor; käärpuud `ki̬i̬rlevadSaa; võrevess läks suits `väĺja ku `ki̬i̬rlesKod; luug ki̬i̬rleb vi̬i̬ piäl; `ki̬i̬rleb ja `vi̬i̬rleb, kui `otsa saab, siis muneb = humal KJn; siin ta (rebane)`ki̬i̬rless mitu `päeva joba ja püünd kanu kätte saiaKrk; ku varesse `ki̬i̬rdlese `taeva all, siss üteldess `tormi tulevetHel; mis ti `ki̬i̬rliti siin minu `ümmerSan; hummaĺ `ki̬i̬rdlõs `üḿbre puuRõu; vii pääle jäi `ki̬i̬rdlemäPlv; `ki̬i̬rdless ta tuisk, küll tulõ `vihmaVasb. käänakuid tehes kulgema tie `kierleb siira-viiraVJgc.figmillegi ümber liikuma nüid aga `ki̬i̬rleb südäme küljenKod; `aiga`mü̬ü̬dä nakat`mõtlõmõ, `ki̬i̬rdlõmõSan; inemisõ meelest `ki̬i̬rdlõminõ (tujukus) Se 2. keerutama, visklema, mitte paigal püsima `kange `kierlemäieühest kõhast `tõise, ei õle `paigalLüg; Kole `kerge `kontidega inime, `kierleb kui `värtenIisR; läks `nõnna et persse `keerles tagaMar; `keerles maas ja karis valuMär; liiv `ki̬i̬rleb ti̬i̬ pääl, kui tuulekeeris on; kut́sik akkasmaas `ki̬i̬rlema - -, las ta `ki̬i̬rledaSaa; ega ma raho maga, ma olen lapsest saadik `kierlen ja piheltsenRis; `keerleb palavaga asemelJuu; tuli `ki̬i̬rleb (tuule käes) Trm; kos siss `tulli tuul, kõik rüä aki keerelsiväPuh; Kiirlep nigu puupüür usse iinNõo || `ussi viga jääb `külge: `silmad `kierleväd ja pää käib sedä`viisiLüg; silmad `keerlevad pees, vahib `ühte `puhku `seie ning `sönnaKhk; silmäd piämä `ki̬i̬rlemä ja `vi̬i̬rlemä piänKod; kel naeste`rahval siĺmä `ki̬i̬rlevä, tuu om liiderlik inimeneRan; tuul silmäʔ `ki̬i̬rdlõsõ päänKrl | Süda akkas keerlema (läks pahaks) Mus; silmade iis akkas `ki̬i̬rlemaHää; pää `ki̬i̬rlep otsanTrv 3. kipitama, valutama (külmast) Varbad akkasid külma kää keerlema; Mul läksid raaksed (sõrmed) külma kää keerlemaKaa Vrdkeeritama, keeritlema