keeritamakeeri|tamaKeiJuuPlt, -tämäJuuKJnNõo; kieri- KosKadVJg, `kieri|tamaJõeVNgLüg(-mma) Jõh, -tämäKuuLügVai(-mmä); ki̬i̬ri|tamaMar, -tämäJuu 1. keerlema, pöörlema, tiirutama; (üles) keerutama kui tema ära suri, siis mei `kueruse pärast `kieritasimme tuass (vanaisa kuuega) Jõe; `Kieridimme `neie vaheld läbi, `luodimme igä, et `ehku `varsi tuleb vabavesi `vasta; Ei `tiie `ühtä, kas hakkab `jälle `tormama, et `ninda sidä tuuld `aeva `kieritäb; `Tullipaat `kierit vähä `aiga `ümbär `laeva, siis läks `kaugemas; mere puold oli üks suur kajajas tuld ja `kieritänd siel `neie `ukse edise kohalKuu; obosega `kieritäb `siie ja `sinne; lund `kieritäb kattusseld maha, tuleb sula; vesi on `kieritänd ja vedänd `siie `liiva kokkoLüg; tuul `kieritä ja `kierä `tolmu ülesVai; käed sedasi `kinni, siss kiiritavad rinki; ki̬i̬ritab tuult siit kahe laulda vahelt; `kargas moole `kaela `kinni, ki̬i̬ritas mend `ümber `rinkiMar; kui mesilased peret eidavad, siis keeritavadJuu; tuul kieritab `tolmu ülesseKos; ühes kohas akkab kieritama `tolmu ja prügi ja muda ja (tuulispask) Kad; küll koer kieritabennast, liputab sabaVJg || ringi käima, pööritama midä `asja `silmist `ninda `kieritäd ja vahidLüg; vahel `toinekerd akka südä nii `kieritämmäVai; mo pea akkas ki̬i̬ritama üsnaMar; süda on nii sańt ja keeritab, ei tule okse; piä akkas tańsist ki̬i̬ritämäJuu; pia keeritab otsas, süda keeritab sees Plt || keerutama, põiklema juttudega `kieritäb, sõna siit, `tõine säältLüg 2. (millegi ümber) keerama, mähkima; ümber pöörama, kaarutama Kui siis `juhtub `vihmane nädal õlema, kie siis neid `jõuab `kieridatta ja `kõrjada (heina); Sie pind `kieridätti `ümber, vikkadi ja `varre pera `löädi viel puu kiil vaheleLüg; keväjä ku pajo `olli mäiän, siss `kisti pajo küĺlest `niidsi ja keeritedi `katsaNõo Vrdkeerima, keerutama