Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
keerd keerd g keer|
u Sa L Ha KLõ Hls San, g -o Käi LäPõ;
keer g keer|
u Sa LäEd JJn Kad KLõ Lai, g -o Mar;
ki̬i̬rd g keer|
u Var Hää TaPõ VlPõ M(
ki̬i̬r Trv Pst)
T VLä, g -o VId, g kiäro Kod;
kierd g `kieru R, g kieru HJn Jä ViK;
kier g -u Kuu VNg, g -o Lüg Jõh, g kieru Emm; n, g `kieru VNg,
`kiero RIdI. s 1. looge, kruss, keere `tõmma käsidega `kierod `lahti,
siis on lõng `sirge Lüg;
siis kui [nööril] `liiga `kieru on,
siis `kiereda `laugemast vähä Vai;
kööve keerd läind peelt ee,
pane `keerdu `peele veel;
löŋŋal pole `keerdu `ollagid Khk;
öĺepöhjaga `toolid olid,
söukest suured keerud aeti `pääle [õlgedele] Pha;
takud eetati näpu vahel `eideks,
keer aeti `peale Jaa;
See okk annab `keerdu küll [lõngale] Pöi;
ai `olli kõige all,
ai või keerud,
siis `pandi `imped;
nüid põle `aiu enam,
nüid o seeliku all keerud;
käiste suhu `tehti vammussel kaks `valged `keeru,
`valgest lõŋŋast Muh;
keerudata `vastu `keeru Emm;
rootsi keer käib `vastu `pääva ja `öige keer käib `mööda `pääva Rei;
köie kaba,
see ei lase ülearo `keerosi `sesse mette;
õieti keer (päripäeva); kureti keer (vastupäeva) Mar; [köie tegemisel] aeti pööra peal `ringi,
et keerd sees oo,
et tä laug ei ole; [lina] `piule `keerdi sis keerd `sisse ja `pandi unikusse Vig;
koelõng piab olema,
lõime keerd keerum Hag;
uśs on ilosass kerän nagu ki̬i̬rd Kod; [voki] kedra võtab teise keeru ja vokk võtab teise keeru Plt;
Ku piitska tet́ti,
siss tet́ti `algusõn katõkeeruline,
perän tet́ti kolmass ki̬i̬rd ka pääle Har;
pandass üt́s ki̬i̬rd keräst ju̬u̬skma,
tõõnõ jäl‿kerelaudu päält Rõu;
nü̬ü̬ŕ oĺl mitu `ki̬i̬rdu `ümbre lood́sigu mähit Vas;
katõ ḱeeroga kabõl vai kolmõ ḱeerogaʔ Se ||
siia `maale me ikke elasime `easti,
nüüd oo üks paha keer `meitel `sesse läind Mar |
iga nahk `pandi laiali,
`pandi pöigeti kogu ning iga keeru vahele `pandi siis `jälle paju `koori [parkimisel] Khk2. käänak, pööre, käik körva lεhe sees on müto `keero Käi;
tä `seisis na pośt seal tee keero peal Mar;
kieru juures sie trumm mis on,
sie kua kukkund `sisse Kad;
nõnna kõrva kiärud süveleväd Kod;
jõgi ti̬i̬b suure keeru `sisse Äks;
järve ki̬i̬rd,
kohe käänuss nukk Se ||
need kaks söna on ühe keeru pääl (sarnased) Khk;
mõni `keerab laulu `sisse `keerdusi Juu 3. tiir, ring a. keerutus visand `kirve üless `kõrgele `õhku,
kirves - - teind metu `keeru Mih;
mul on tänä üks veike kiird käiä KJn;
tańtsime üks ki̬i̬r Vil;
käänä viil tõine kiir [lukule] Trv;
`lińtsi mitu `kiirdu õhun Har;
ma lää käü üte keeru ussaiah arʔ Vas b. vint, keere üks on kahuga ohärdi teine on `keerdudega ohärdi;
talu nõnda vett et kailal keerd peel Khk;
See rui oo tihe keeruga;
Pooletalla nakk oli - - korginakist jälle keeru (pisut) pisem Kaa;
Vili kasvas pεεle vihma naa‿t keer kaala pεεl Emm;
möni leheb kohe `luhki,
aga teisel leheb kaks `keero `pεεle enne,
se on `keere puu Käi;
rattal on kodarad sees,
treitud kõik,
keerud kõik sehes Plt ||
loid,
laisk inemine,
olõ‿i `ki̬i̬rdo pääl,
olõ‿i `rüh́kmiist Se4. tuulepööris, -hoog; veekeeris se on ka `kiero,
ko tuul `kierä toist `kanti ja `kisko `muldagi maa siest Vai;
kui `söuksed tuule keerud on,
`ööti vädajad Vll;
täna oo `sõuke tuule keer `väljas Muh;
see läks Kihnust koa läbi,
see torma keerd Var;
suure vee ajal vesi `keerleb,
lööb seuksed keerud Vän;
`enne `vihma tuule kierud tulevad JJn ||
rahvasumm Mees sai laadald sihantse souna et erm[os], juhtus keeru sega Emm ||
Kui see valukeer tuleb,
siis peab nii `kangest siit puserdama Pöi ||
kiirus, rutt oh sa `elde arm,
rehaltse väravad lei nönda `lahti suure keeruga;
kukkus keeru pεεlt `ümber Khk;
Niid oo einatööga seike keerd peel,
et mette‿p saa aega ninagid pühkida;
Suisel ajal oo selle väljatööga ühtlasti söuke tuline keerd taga;
See oo näha et see töö oo kudagid viiti,
keeruga valmis tehtud Kaa;
no on sellel täna keer taga Jaa;
Aga vahel õli ikke küll keerd persses mõne tööga Trm;
mul `vastse `pastla,
jo keeruge Elvi jalan Trv;
tulep siiä tulitse keeruga,
anna `mulle `kapstit Nõo5. leivaviil, -käär `ümmer lebä keer Vig;
pu̬u̬l `ki̬i̬rdu ehk täis ki̬i̬rd üle leeva Pal;
teeselt‿polt teene keer lõegatasse `ümber leeva Äks;
ki̬i̬rt ja ratass om üle `terve levä lõigat Krk;
keerd om üle leiva,
kiku om poolest leivast Ote;
pöörändüss,
keerd üle leevä lõigatass Urv;
Um no lõiganu küll leeväkeeru,
nagu liplõkõsõ Rõu6. piire, (karva)pööris juukse tutt ehk kier;
tieb `kieru taha Jõh;
seoksed inimesed oo kel oo `valged `juuse tukad peäs või kaks `juuse `keerdu Tõs;
Kellel on kahe keeruga pealagi,
kaks keerdu juustes,
selle murdma vai sööma unt ära Trm;
`põrsal o ki̬i̬rd seĺjä piäl Kod Vrd keereII. a 1. keeruga, keerdus, krussis; kõver `langale lüöb krups `sisse,
on `liiga kierd Jõe;
`Tuua `metsäst paras `sorme jäme˛üne kasevits ja `kierdä neh `kieruks jala all ja `panna `korvile [sangaks] Kuu;
kier lõng on sükkäräs;
õled `painand `ninda `kierod jalassed Lüg;
`lõimed `saavad `kierod teha,
kued `laumad. lõim piab kier ~ kierd õlema Jõh;
Sie on `irmus kierd niit,
kisub `sõlme IisR;
se `langa on `kiero küll,
enemb ei saa `kierommast `kierä;
`paslil punoda `kierod `paulad Vai;
löime pidi olema nii keer. kude ei `tohtindki keer `olla,
siis kaŋŋas jähi kövaks Phl;
lõng oo ülearu keer Mar;
lõng lähäb `russu ja `rässu kui ta väga keerd oo Mär;
See oo naa keer lõng nagu nugrupuńn;
lõng oo laug,
piab keeremad kedrama Han;
tä (puu) nii kasun ki̬i̬r,
et tänd `lõhki kua ei sua mette Var;
keerust ei saa [peerulõmmu], ikke ia `lahke puu Tõs;
Kelle `tehtüd `siokõ kiert paa kuäs olga;
Nda kiert selüs,
et kieräb mutid `terven ää Khn; [lõng lastakse] vahel keeremase ja vahel `laumase Aud;
puu olli pealt nagu `ruitud,
nii keerd Vän;
Nüid öeldakski ki̬i̬rd lõng,
aga vanasti `öeldi järk Hää;
korotamisega saab lõng `kierumaks `tehtud Ris; [teed] paraea keeru et väga laug ei ole. vähäm piad tallaspuud `tallama kui keeru teed HMd;
koelõng piab laum olema,
lõeme keerd keerum Hag;
kui oli veke rattaga vokk,
noh seda pidid tulist `tallama et lõng kieruks läks;
Eks lõime pidand aga kua tasane ja keerd olema;
Lõimelõng sai keerum tehtud ja ühtepuhku näppu kastetud Amb;
ki̬i̬rd (kõrge kaarega) vikerkaar tähendäb `kuiva;
mõnd `aśja `ütled,
kus one ki̬i̬rd,
nõnnagu juhivits Kod;
`kinda pöiale piab `ikke keerd [lõng] olema,
sial laug ei kannata Plt;
ki̬i̬rd lõng om loiust lõngast kõvemb Pst;
väegä ki̬i̬rd lang tükib ütte kokku;
keeru `koega rõevass näeb jäme,
ta ei ole ilus,
om kare ja kore Ran;
ku tekilang saap `väega ki̬i̬rd,
siss tulep teḱk kõva;
ki̬i̬rd`jalguga,
kutsuti Ki̬i̬rdjalg,
jala olliva sedävisi põlvist keerun,
siss tokerd sedävisi `jalgu pääl Nõo;
Lang võit olla keerõmb vai loiõmb;
mõ̭nel om ki̬i̬rd juuss Har;
veelang pidi keeromb olõma ku koelang;
kui keero˽langa olliva,
siss lät́s `rohkõmp `aigu [vanutamiseks], tu̬u̬ rõõvass oĺl kalõ Räp ||
keerdu linust `keerdu lõng (vokiratas liigub paremale); `viltsed keerdu lõng (ratas liigub vasakule) Jäm2. fig keerdus, kõver a. kaval, mitmemõtteline, viguritega keero jutuga inimene,
kis täst aro saab;
keerod sõnad Mar;
vana keero puru,
`naĺla ja `keerdo täis Kul;
taa oo ilmamaa keerd Mär;
keerd mees,
keĺm `eese juttudega Vig;
Oli `kangeste keer,
ei võin tiada mis tä `mõtles,
`ütles üht,
`mõtles teist Han;
see oo üks keert inimene,
vigurisi täis nagu `mustlase obo Mih;
Kiert miestega mia ei taha `seltsis meres `käüä Khn;
aeab `keerda jutta Aud;
Temal ikki om `kääramisi jutud,
ki̬i̬rd sõnad Hää;
üt́s ki̬i̬rd inemine,
tu lät́t ku huńn Seb. kõõrdi; halb, pahatahtlik Elijal on `kierod `silmäd;
oh siä vana `kiero `silmä Vai;
sellel keerod silmad peas va undil,
vaatas na keero silmaga ta `peale Mar3. kiire, väle, virk om väega vikś kõigi˽pooli,
om ki̬i̬rd Se Vrd keere,
keeru
keerdu `keerdu SaLä L Juu TaPõ VlPõ Puh;
`kierdu Jõh Emm Khn KPõ Iis;
`ki̬i̬r|
du (-
ii-)
Hää I Äks Trv T V, -
do VId,
-tu Krk Hls 1. a. kõverasse, krussi lõng läheb `kierdo ja käppärä Lüg;
ku `värtän ei `tõmma iast `niiti `pääle,
siis niit kisub `kierdu ehk `kaela Jõh;
tihva änd,
sellega `loodi kaŋŋast,
säält läbi joosid löŋŋad,
siis löŋŋad äs lehe `keerdu Khk;
see oo nii keerd puu,
kasund nii,
kisub `keerdu Mär;
lina piu sai `kierdu `pandud ja `viskasid unikusse Vig;
võrk lähäb `keerdu Vän;
`Kisklene puu on `seuke `ki̬i̬rdu kasvanu `süidega Hää;
uśs kisub `keerdu nõnna et;
`keeran `juused `keerdu Juu;
sualikad lähvad `kierdu VJg;
lass kisub `ki̬i̬rdu,
kui kuiv one Kod;
küll on keerutanu ni̬i̬d roomad `ki̬i̬rdu Äks; [haigus] kisub minu `keerdu ja kõverasse Lai;
tuul `püüräb vahel viĺlä `kiirdu KJn;
sul om perä `ki̬i̬rdu,
kae kus `suudjas on nüid [noodal] Trv;
jõõraku löövä ri̬i̬ `ki̬i̬rdu,
jõõrakline ti̬i̬ lü̬ü̬b katsipidi Ran;
ku `ju̬u̬sse olliva pää `pääle `ki̬i̬rdu keerutedu ja `sõ̭õ̭ri tettuva,
siss üteldi:
kae tu̬u̬l om pää ants`kuplin;
vanaemä võt́t `amme säĺläst,
keerut `ki̬i̬rdu,
siss laśk tule `pääle keerust laḱka,
siss kadusiva kirbu ärä Nõo;
Sa är teku tad `langa ni `ki̬i̬rdu Urv;
kapl om `kiirdu aet teten Krl;
võttava hanna `ki̬i̬rdu `säĺgä ja läävä kos kolmkümmend Har;
kõo vits um `vindsõ,
tu̬u̬ pöördäss `ki̬i̬rdu,
siss um tä sääne pehmelik Rõu;
kablal om kah nööräʔ `ki̬i̬rdo lännüʔ Räp;
muni puu om `väegaʔ `keerdo kasonuʔ;
lät tõõsõga `ki̬i̬rdu Se;
lang lätt `kiirdu Lut b. kõveras, keerdus; viltu umalad kasuvad `ümmer puu `keerdu Tõs;
kui `kierdu rehä tein (pulgad puseriti) Khn;
kuu one nigu sirbi teräkene vi̬i̬l vähäkene `ki̬i̬rdu Kod;
ki̬i̬rt reṕp lääp `ki̬i̬rtu üless Krk;
ütsipidi `ki̬i̬rdu kit́se sarve,
tõesipidi `ki̬i̬rdu siku sarve (iga asi omamoodi keeruline) Puh2. ringi (käimisest, liikumisest) keik kohad läkst `kirjuks,
pää lääb `kierdu Emm;
Tantsi `aegas naiste seelikud lõid `keerdu `seĺgas Han; [Varda] alt ots käib `seukse auguga talla `sisse,
siśs annab `ki̬i̬rdu käia (käärpuudest) Hää;
piä akas `kiirdu `käimä KJn;
ku laaleti:
`eśsü,
`eśsü kurekese, [siis] nakassive `ki̬i̬rdu `käime Trv;
ku̬u̬t́ oĺl ilusdõ varrõ `otsa `pantu ja tu̬u̬ kävve nii `ki̬i̬rdu San;
nä juusk `kiirdo (kiira-käära) Se Vrd keeru