kebu1 n, g kebuJõeJMdKadSimIisPltpüsimatu, rahutu, kepsakas kebu `ööldakse kui luom on väga erk, ei seisa paigal, niisukene rahutu Kad; kebu lööma kepsu lööma; jooksma ja karglema poisikesed akkasid kebu `lüöma, neli-viis tükki kuos onJõe; nuored talled ja vasikad lüevad kebuJMd; kül sie laps lüöb kebuIis; kebu tegema tagant kiirustama, ergutama – PltVrdkeba