[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 2 artiklit
kida1 n, g kida Jõe Kuu VNg, spor eP(ke- Käi Phl Rid; kjõ- Khn) eL(ḱõ̭- Se), g kea, kia S Vig Kir Aud Pär Vil Vas; kida g -me, -m(m)e RId(kidam Vai)
1. a. keelekida; (inimese) keelepära laps kui `sündis, sis vahiti `kielekidand - - kas saab kielt suust `vällä ajada Lüg; keele kida alt `kinni Jäm; kes seda juttu `rääkind on, selle keele kidade `sisse `peavad ussid sugima Khk; See naha äär mis siis paistab kui sa keele suulage tõstad, on keele kida Pöi; keele kida `kinni, [laps] ei saa `rääkida Mar; lastõl lõegati kjõda - - et kiel `äśti `lahti lähäb ning `äśti `selgest `riäkmä akkab Khn; keele all on veiksed sooned, niid o keele kidad Hää; Kui keele kida `paistema aas, siss oĺli kurk `aige Saa; kellel kida kiäleõtsani, si̬i̬ ei sua ki̬i̬lt ammasse tagass `väĺja, tõesel one kida kiäle keskpaegan Kod; mõnel olna keele all `väike kida vi̬i̬l, vai lõks Ran; vanamu̬u̬ŕ lõigass kita keele alt Krl; kida um mõ̭nõl `väikesel latsõl keele all, tu̬u̬ sa‿iʔ kõ̭nõlda ei ki̬i̬lt `vällä aiaʔ Rõu; kida keele all, piät ärʔ lõikamma Plv; kida anna‿i keelel ilosahe kõnõldaʔ; kida langakõsõ; kida tu lõigatass. mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se b. kurgunibu see on keele kida, mis `kurkus liigub; keele kida paistab käde Ans; keele kida on see mis keele taga on. keele kiad `aiged Khk; kurgo kea sees `aige Käi
2. fig kõnetakistus, -häire Ki̬i̬l on kidas (ei liigu normaalselt) Hää; Keel kidas vai kidakeelne on see, kes ei sua iast reakida Trm; sa umma villänti ki̬i̬ĺt kõnõlat, tu̬u̬l om nigu putass manh, nigu kida om keele sisen Har; kida om keele all mõ̭nõl, tu̬u̬d üldäss kidaga ki̬i̬ĺ Se
3. hobuse kabja sarvkiht, tohl, päkk ma leiga [rautamisel] se kia ää; kabja kiad `mulda täis Khk; Menel obusel oli kabjakida seike körge, see loom äi es vei paĺlaste jalgega, ilma raudeta poolist keija Kaa; kui ööne kabjaga obu oo, siis o vähe kida, `umpse kabjaga obusel o `rohkem Jaa; nuga läks kabja kea `sisse Pöi; `Roudamise ajal peab ega korra kabja kida ka `leikama, muidu obusel on valus ja ta äi saa `äästi `astuda Rei; `kapje kidad oo aiged; nael läks kabja kida `sisse Mär; kui uost raudatakse siis lõegatakse kabja kida ää Ris; obuse kabja kida (rautamisel) `värkima Trm Vrd kidaliha
4. a. kalalõpus(ed); lõpuseleht kurgukida, kala pöse`loudade all Jäm; kala kia `teisses `ääres oleks nda‿t rönses, teine äär on `pehme, karune - - kui kala `ingab, siis ta ajab kiad laiale; `värske kalal on punased kiad, vana kalal on kollakad kiad Khk; kala kida, seiksed `karmed ja punased. kui `lõuad `kinni `vaotab, siis vaob kida ko `kinni Pöi; kui kida punane, siis oo kala ea, kui `valgeks võtab, siis ta oo vana Muh; rapid `vöödags `välja, kiad jεεvad `sisse Käi; kala kida, kala kurgu `juures seal, sandi maigu tegevad `sesse, kui alvast `pestud on Mar; Kjõda seüä `ühti, aga mõnõd panad nad `suõla ikka. Mia rapi kiad ikka ää Khn; kala kead oo kala pea sees, `seoksed `narmalesed, lõpuste all Aud; avil on suur kida sialt läbi saab `apnikut vie siest Iis; kõvast lüöd, siis lüöd teravad arud [lutsule] kidadesse; kala kida on loualuie vahel. täma on `mitme lehega, kahel puol Trm; lõpussa kiad Vil || fig Kjõda `valgõ (surnud); Siol lähäb kjõda juba `valgõks (hallinevast habemest) Khn b. kalarapped kala kidamed `kurgu all, `tõmmetasse `vällä ku kalu `ruogitasse; Kidamed sai `anda `kassile Lüg; Kui kala `ruogid, siis on käed kidametega kuos IisR; kala sisimuksed on kidamed Vai; vähematel kaladel kiad, tursal `eetaste sooled Jäm; ons neid kala kidu kassil veel `süia Khk; kui kalu kidutse, sis sooled ähk peed, mis ää vissetse, o kiad Mus; silgu `röökmed ~ kidad HMd; võta kida (kurgualune väiksematel kaladel) `väljä Kod || kalal on suus kidemed ~ kidasi VNg; kida oo kalal suus, lõuge vahel, nendega sööb, `lahti ei lase, nagu ogad suus, kahelpool suud Tõs; kala ḱõ̭da (“keel“) Se || `luoma sisi`kunnad `öellä kidamed Vai Vrd kide1, kidu1, kitt2, kiuksed
5. muid tähendusi a. õhuke kiht, kelme Piimal nii vähe koort, umbest kidakord pääl Khk; Vana rookörre sehes oo kida lahti Kaa; kõege `rohkem `sarlaja `aiguse `juures. `kurku löövad sehuksed väär nahad, kis `inge `püidvad `kinni `panna. `tohter võtab arjaga `väĺla, arja `ümmer jäeb sehoke õhuke nahk, `öetasse kida PJg || ? neitsinahk put́si kida Se b. “sarvollus sõrme küüne ja liha vahel“ Sõrme kida Kul; sõrme küine kida Vig c. seene kida (eosleheke); võtad selle kida (jala) `enni takka ää, kui seened `keema paned Mar d. `pähkla kida (pähklikoore sisemine osa enne tuuma tekkimist) Mar e. puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa, kild üit́s kida jäi üless - - ku puud lõegatess Hel; puukida ~ puu kilt Vas f. väike loomasõrg – Har
1. a. keelekida; (inimese) keelepära laps kui `sündis, sis vahiti `kielekidand - - kas saab kielt suust `vällä ajada Lüg; keele kida alt `kinni Jäm; kes seda juttu `rääkind on, selle keele kidade `sisse `peavad ussid sugima Khk; See naha äär mis siis paistab kui sa keele suulage tõstad, on keele kida Pöi; keele kida `kinni, [laps] ei saa `rääkida Mar; lastõl lõegati kjõda - - et kiel `äśti `lahti lähäb ning `äśti `selgest `riäkmä akkab Khn; keele all on veiksed sooned, niid o keele kidad Hää; Kui keele kida `paistema aas, siss oĺli kurk `aige Saa; kellel kida kiäleõtsani, si̬i̬ ei sua ki̬i̬lt ammasse tagass `väĺja, tõesel one kida kiäle keskpaegan Kod; mõnel olna keele all `väike kida vi̬i̬l, vai lõks Ran; vanamu̬u̬ŕ lõigass kita keele alt Krl; kida um mõ̭nõl `väikesel latsõl keele all, tu̬u̬ sa‿iʔ kõ̭nõlda ei ki̬i̬lt `vällä aiaʔ Rõu; kida keele all, piät ärʔ lõikamma Plv; kida anna‿i keelel ilosahe kõnõldaʔ; kida langakõsõ; kida tu lõigatass. mõ̭nõl om suurõst ka jäänüʔ, s‿tu ei saa `selgest kõ̭nõldaʔ Se b. kurgunibu see on keele kida, mis `kurkus liigub; keele kida paistab käde Ans; keele kida on see mis keele taga on. keele kiad `aiged Khk; kurgo kea sees `aige Käi
2. fig kõnetakistus, -häire Ki̬i̬l on kidas (ei liigu normaalselt) Hää; Keel kidas vai kidakeelne on see, kes ei sua iast reakida Trm; sa umma villänti ki̬i̬ĺt kõnõlat, tu̬u̬l om nigu putass manh, nigu kida om keele sisen Har; kida om keele all mõ̭nõl, tu̬u̬d üldäss kidaga ki̬i̬ĺ Se
3. hobuse kabja sarvkiht, tohl, päkk ma leiga [rautamisel] se kia ää; kabja kiad `mulda täis Khk; Menel obusel oli kabjakida seike körge, see loom äi es vei paĺlaste jalgega, ilma raudeta poolist keija Kaa; kui ööne kabjaga obu oo, siis o vähe kida, `umpse kabjaga obusel o `rohkem Jaa; nuga läks kabja kea `sisse Pöi; `Roudamise ajal peab ega korra kabja kida ka `leikama, muidu obusel on valus ja ta äi saa `äästi `astuda Rei; `kapje kidad oo aiged; nael läks kabja kida `sisse Mär; kui uost raudatakse siis lõegatakse kabja kida ää Ris; obuse kabja kida (rautamisel) `värkima Trm Vrd kidaliha
4. a. kalalõpus(ed); lõpuseleht kurgukida, kala pöse`loudade all Jäm; kala kia `teisses `ääres oleks nda‿t rönses, teine äär on `pehme, karune - - kui kala `ingab, siis ta ajab kiad laiale; `värske kalal on punased kiad, vana kalal on kollakad kiad Khk; kala kida, seiksed `karmed ja punased. kui `lõuad `kinni `vaotab, siis vaob kida ko `kinni Pöi; kui kida punane, siis oo kala ea, kui `valgeks võtab, siis ta oo vana Muh; rapid `vöödags `välja, kiad jεεvad `sisse Käi; kala kida, kala kurgu `juures seal, sandi maigu tegevad `sesse, kui alvast `pestud on Mar; Kjõda seüä `ühti, aga mõnõd panad nad `suõla ikka. Mia rapi kiad ikka ää Khn; kala kead oo kala pea sees, `seoksed `narmalesed, lõpuste all Aud; avil on suur kida sialt läbi saab `apnikut vie siest Iis; kõvast lüöd, siis lüöd teravad arud [lutsule] kidadesse; kala kida on loualuie vahel. täma on `mitme lehega, kahel puol Trm; lõpussa kiad Vil || fig Kjõda `valgõ (surnud); Siol lähäb kjõda juba `valgõks (hallinevast habemest) Khn b. kalarapped kala kidamed `kurgu all, `tõmmetasse `vällä ku kalu `ruogitasse; Kidamed sai `anda `kassile Lüg; Kui kala `ruogid, siis on käed kidametega kuos IisR; kala sisimuksed on kidamed Vai; vähematel kaladel kiad, tursal `eetaste sooled Jäm; ons neid kala kidu kassil veel `süia Khk; kui kalu kidutse, sis sooled ähk peed, mis ää vissetse, o kiad Mus; silgu `röökmed ~ kidad HMd; võta kida (kurgualune väiksematel kaladel) `väljä Kod || kalal on suus kidemed ~ kidasi VNg; kida oo kalal suus, lõuge vahel, nendega sööb, `lahti ei lase, nagu ogad suus, kahelpool suud Tõs; kala ḱõ̭da (“keel“) Se || `luoma sisi`kunnad `öellä kidamed Vai Vrd kide1, kidu1, kitt2, kiuksed
5. muid tähendusi a. õhuke kiht, kelme Piimal nii vähe koort, umbest kidakord pääl Khk; Vana rookörre sehes oo kida lahti Kaa; kõege `rohkem `sarlaja `aiguse `juures. `kurku löövad sehuksed väär nahad, kis `inge `püidvad `kinni `panna. `tohter võtab arjaga `väĺla, arja `ümmer jäeb sehoke õhuke nahk, `öetasse kida PJg || ? neitsinahk put́si kida Se b. “sarvollus sõrme küüne ja liha vahel“ Sõrme kida Kul; sõrme küine kida Vig c. seene kida (eosleheke); võtad selle kida (jala) `enni takka ää, kui seened `keema paned Mar d. `pähkla kida (pähklikoore sisemine osa enne tuuma tekkimist) Mar e. puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa, kild üit́s kida jäi üless - - ku puud lõegatess Hel; puukida ~ puu kilt Vas f. väike loomasõrg – Har
king king g kinga L K(-ä) I, g kiŋŋa S(van kia Käi, kea Emm Rei, pl kiŋad Phl) Rid VMr Kad Rak VJg, `kiŋŋa R(-ä, -e Kuu, `kinga Jõe Kuu Hlj); keng g `keŋŋa VNg/`kinga/ Jõh Vai, -ä Lüg Vai, kenga Var Mih Aud Hää, kengä Jaa Var Tõs Khn Saa Hls; keńg g keńgä Tõs Khn Aud Saa Trv Krk, kengä M Krl; pl ḱengäʔ Lei
1. a. jalats (mis ei ulatu pahkluust kõrgemale) nää minu `kiŋŋad sii tie pial ies Jõe; mis sa neist `kiŋŋist `etsid Kuu; panen `paljad `keŋŋäd `jalga Lüg; `Tõistel `säärikud jalas - - tämä `palja `kingidega nagu ilparakas Jõh; miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; mu taet `itles, ta olnd sia`nahksete `kingadega `leeris Jäm; nee on kövad kiŋŋad, nee `seisvad midu `aastad Khk; sul kabilas kiŋŋad `jalgas Mus; läkusi `kingi äs lubate tuba `tuua Krj; ae kead `jälga; kead, soad säi all; Poisid vurtsudast kingis-sukkis pau oukus Emm; mol sügavad kingad `jalgas, roe ei tule üle ääre mette Mar; ära pane `kingasid ilma `määrimata `seisma Mär; aga `kengu ikka siidist ei saa, need `peavad ikka nahast olema Mih; paŕknahast teeb lastele `saapu ja `kengu Tõs; `kengega ei saa `köidud, lossid on ka `rasked Aud; kes `kinga ot́sib, see talluka leiab (liiga nõudlikust inimesest) HMd; põle ma `ammugi `kingega käind Juu; jalad on nii `aiged, `kingi ei saa `ültse `otsa `panna Tür; nüüd `kantasse `kingi, ennemast õlid ikke `saapad Iis; parandan kingäd ärä, ike on minul jalavari Kod; proua `saatis kingissepa `juure `kingu `viia SJn; neli `neitsit kuseva üte keńgä kontsa `sissi = lehmalüpsmine Trv; mea taass `kengi `osta Krk; kinga ajama pruutpaarile pulmas raha korjama ruudi kiŋŋa ajamine Mus; kui ruudil tanu piha `pandi, siis `aeti ruudi `kinga ka Kär; kinga viskama vana-aastaõhtul ennustama `kinga `viskan üle õla, kus `puole keŋŋä nenä lähäb, säält kõsilane Lüg; sai `kingi visetud - - üle vassaku abu, kes sureb, selle kiŋŋa nina ukse poole Jäm; Kus uie `oasta `ööse vissati `kinga, et aru `soaja, kes `oasta sihes majast `välja lihab Pöi; king pigistab midagi on viga Ega `tõine tia, kust `tõisel king pigistab Lüg; Ise tiab kust king `piigistab IisR b. (eri liiki jalatseid) `saare `keŋŋäd `lesti pääl `õmmeldud Lüg; Viru Nigulas `piavad `rahvass kõik `suome `kingi Jõh; `uuletime `keŋŋäd (meresaapad) Vai; nipp`korkes king; pitkad mustad sukad jalas ning `uurdega kiŋŋad; vanast olid keik iiu`ranti kiŋŋad Jäm; vanast olid täsa Mustjalgas raadiga kiŋŋad, üitti vaad tuleluki kiŋŋad, nüid tehasse nakkidega Mus; `jalgas olid lühikese `pεεltsetega suured `pustel kiŋŋad Kaa; kutsuti lakaga kiŋŋad ja lappidega kiŋŋad; lappidega kiŋŋad `ollid ennemini `kõrge kut madala korgiga Muh; `körge king poolsaabas – Rei; ma ei või kummi `kingasi `kanda, keib `jalge `peale Vig; Nied nakitõt `taldõga `suapa kengäd Khn; ja tossu king oli väga ia põllu tüö king, sellepärast et tema oli `kerge KuuK; vartega kingad saapad – Amb Kad ni̬i̬d pualed `suapad on kua kingäd Kod; `räätsege keńgäl om räätsä `kańme küĺlen Krk; ĺouldavaʔ ḱengäʔ (uisud) Lei || fig `leeris keind, lapseking jalast, poisi king ~ tüdrugu king `jalga Jäm; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää (noorena emaks saamisest) Rei; Ema nahka kingad (paljad jalad); Kingad kriiksuvad võlgu Amb; sel joba külmä kenga jalan (surnud) Trv Vrd kingas1
2. pastel `keŋŋa `ormad ja `kõrvissed Jõh; kingad ää kuind, aea kinga nina ülesse Mar; `kingi `tärkmä Vig; `Vaśsika nahast kengäd pidavad vähä; Kui `lautõs käüd, siis kengäd tärgeteni pasatsõd Khn; vanaste `ööldi ikka kingad, nüid `ütleb mõni `paslad koa Kei; mõnikord `aetakse `kingelle nahk paelad taha; meestel `enne muud põld kui kingad ja searega `soapad, nüid on maśsid ja tinkad Juu; pargit`nahka kingad Tür; paalaga kingä kanna sidess `ańti kanale teri süädä Kod
3. hobuseraud Obusel pole kingi all Jäm; piab määrale `laskma uued kiŋŋad ala `lüia Khk; kuus `naela oo `kingas Käi; paneme obusele kiŋŋad `jalga Rei; obosel `peavad koa kingad `jalges olema, kuda tema siis `paĺla jalu teenib Juu
4. (veskis) renn, mida mööda vili jookseb kolust kivide vahele `keŋŋäst `lassa kive `pääle `vilja Vai; vili `kaltaste kerstu `sisse, säält läheb `kinga ning siis kivide vahele Ans; Kiŋŋast pudises vili kivide vahele Kaa; Aŕkpill raputab `kinga, siis vili jooseb paramine kulise. Kiŋŋa änd on aŕkpilli `vastus Pöi; kengast jooseb vili kivi `alla Var; keńgäst lähväd teräd kivi `siĺmä Saa; king on allpidi kolu Ris; `veśki kinga kand on `niuke toru, sialt joosevad iibikesed `väĺlä Juu; Kingast tuli kua tellida, kas teri rohkem vai vähem `siĺma laske Trm; Kingä likats kingä all Kod
5. adratald – VNg IisR `atra `kenga on `miska [adraga] ühest kohast toi (teise) `menna VNg
6. ankruküüne puust kaitse keng `pantaks `ankru küine `alle, et küin laeva `küĺgi ära ei kriibusta; keng on rasvaga kokku `tehtud, siis tuleb `kergesti üles; puulaevadel on kõigel kengad Hää
Vrd käng
1. a. jalats (mis ei ulatu pahkluust kõrgemale) nää minu `kiŋŋad sii tie pial ies Jõe; mis sa neist `kiŋŋist `etsid Kuu; panen `paljad `keŋŋäd `jalga Lüg; `Tõistel `säärikud jalas - - tämä `palja `kingidega nagu ilparakas Jõh; miä punon `keŋŋä `nüöri Vai; mu taet `itles, ta olnd sia`nahksete `kingadega `leeris Jäm; nee on kövad kiŋŋad, nee `seisvad midu `aastad Khk; sul kabilas kiŋŋad `jalgas Mus; läkusi `kingi äs lubate tuba `tuua Krj; ae kead `jälga; kead, soad säi all; Poisid vurtsudast kingis-sukkis pau oukus Emm; mol sügavad kingad `jalgas, roe ei tule üle ääre mette Mar; ära pane `kingasid ilma `määrimata `seisma Mär; aga `kengu ikka siidist ei saa, need `peavad ikka nahast olema Mih; paŕknahast teeb lastele `saapu ja `kengu Tõs; `kengega ei saa `köidud, lossid on ka `rasked Aud; kes `kinga ot́sib, see talluka leiab (liiga nõudlikust inimesest) HMd; põle ma `ammugi `kingega käind Juu; jalad on nii `aiged, `kingi ei saa `ültse `otsa `panna Tür; nüüd `kantasse `kingi, ennemast õlid ikke `saapad Iis; parandan kingäd ärä, ike on minul jalavari Kod; proua `saatis kingissepa `juure `kingu `viia SJn; neli `neitsit kuseva üte keńgä kontsa `sissi = lehmalüpsmine Trv; mea taass `kengi `osta Krk; kinga ajama pruutpaarile pulmas raha korjama ruudi kiŋŋa ajamine Mus; kui ruudil tanu piha `pandi, siis `aeti ruudi `kinga ka Kär; kinga viskama vana-aastaõhtul ennustama `kinga `viskan üle õla, kus `puole keŋŋä nenä lähäb, säält kõsilane Lüg; sai `kingi visetud - - üle vassaku abu, kes sureb, selle kiŋŋa nina ukse poole Jäm; Kus uie `oasta `ööse vissati `kinga, et aru `soaja, kes `oasta sihes majast `välja lihab Pöi; king pigistab midagi on viga Ega `tõine tia, kust `tõisel king pigistab Lüg; Ise tiab kust king `piigistab IisR b. (eri liiki jalatseid) `saare `keŋŋäd `lesti pääl `õmmeldud Lüg; Viru Nigulas `piavad `rahvass kõik `suome `kingi Jõh; `uuletime `keŋŋäd (meresaapad) Vai; nipp`korkes king; pitkad mustad sukad jalas ning `uurdega kiŋŋad; vanast olid keik iiu`ranti kiŋŋad Jäm; vanast olid täsa Mustjalgas raadiga kiŋŋad, üitti vaad tuleluki kiŋŋad, nüid tehasse nakkidega Mus; `jalgas olid lühikese `pεεltsetega suured `pustel kiŋŋad Kaa; kutsuti lakaga kiŋŋad ja lappidega kiŋŋad; lappidega kiŋŋad `ollid ennemini `kõrge kut madala korgiga Muh; `körge king poolsaabas – Rei; ma ei või kummi `kingasi `kanda, keib `jalge `peale Vig; Nied nakitõt `taldõga `suapa kengäd Khn; ja tossu king oli väga ia põllu tüö king, sellepärast et tema oli `kerge KuuK; vartega kingad saapad – Amb Kad ni̬i̬d pualed `suapad on kua kingäd Kod; `räätsege keńgäl om räätsä `kańme küĺlen Krk; ĺouldavaʔ ḱengäʔ (uisud) Lei || fig `leeris keind, lapseking jalast, poisi king ~ tüdrugu king `jalga Jäm; Sa kisud ema kiŋŋad nii vara ää (noorena emaks saamisest) Rei; Ema nahka kingad (paljad jalad); Kingad kriiksuvad võlgu Amb; sel joba külmä kenga jalan (surnud) Trv Vrd kingas1
2. pastel `keŋŋa `ormad ja `kõrvissed Jõh; kingad ää kuind, aea kinga nina ülesse Mar; `kingi `tärkmä Vig; `Vaśsika nahast kengäd pidavad vähä; Kui `lautõs käüd, siis kengäd tärgeteni pasatsõd Khn; vanaste `ööldi ikka kingad, nüid `ütleb mõni `paslad koa Kei; mõnikord `aetakse `kingelle nahk paelad taha; meestel `enne muud põld kui kingad ja searega `soapad, nüid on maśsid ja tinkad Juu; pargit`nahka kingad Tür; paalaga kingä kanna sidess `ańti kanale teri süädä Kod
3. hobuseraud Obusel pole kingi all Jäm; piab määrale `laskma uued kiŋŋad ala `lüia Khk; kuus `naela oo `kingas Käi; paneme obusele kiŋŋad `jalga Rei; obosel `peavad koa kingad `jalges olema, kuda tema siis `paĺla jalu teenib Juu
4. (veskis) renn, mida mööda vili jookseb kolust kivide vahele `keŋŋäst `lassa kive `pääle `vilja Vai; vili `kaltaste kerstu `sisse, säält läheb `kinga ning siis kivide vahele Ans; Kiŋŋast pudises vili kivide vahele Kaa; Aŕkpill raputab `kinga, siis vili jooseb paramine kulise. Kiŋŋa änd on aŕkpilli `vastus Pöi; kengast jooseb vili kivi `alla Var; keńgäst lähväd teräd kivi `siĺmä Saa; king on allpidi kolu Ris; `veśki kinga kand on `niuke toru, sialt joosevad iibikesed `väĺlä Juu; Kingast tuli kua tellida, kas teri rohkem vai vähem `siĺma laske Trm; Kingä likats kingä all Kod
5. adratald – VNg IisR `atra `kenga on `miska [adraga] ühest kohast toi (teise) `menna VNg
6. ankruküüne puust kaitse keng `pantaks `ankru küine `alle, et küin laeva `küĺgi ära ei kriibusta; keng on rasvaga kokku `tehtud, siis tuleb `kergesti üles; puulaevadel on kõigel kengad Hää
Vrd käng
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|