[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kavaler kava|le(e)r (-lier) Kuu RId spor S, Var/kaba-/ Tõs Tor Juu Kos KuuK JMd Pee Koe VJg Trm Ksi San/-ŕ/ Lut, -ĺee·ŕ Se, -liiŕ Hää, g -i /-`lie·ri R/; kava|li̬i̬ŕ (-liiŕ) KJn Hls Krk(kama-) Nõo/-r/ Krl, g -leeri
1. peigmees, austaja rikka `kavalie·ri saad Kuu; tagapuol olivad `kaasigod omi kavaleriga Vai; tal ju ka juba oma kavaler Khk; Tüdruk tee midagi, liperdab poistega, ega õhta uus kavaler Pöi; `löidis uie kavaleeri, nutab taga `endist `kavalee·ri Tõs; nüüd o kavaliirid petised, täna laalatadass, oome lahutadass Hää; tüdruk ootab oma `kavalee·ri tulevad Juu; tal tore kavaler küll Trm; naisterahvast kutsutasse armukene, meesterahvast kavaler Ksi; tal mitu kavaleri, tea‿ńd misuke se `õige on Plt; ennempist ütelti nu̬u̬ŕmi̬i̬s, `pirle ütelts kavali̬i̬ŕ Hls; no kos sinu kavali̬i̬r om? Nõo; su kavaĺee·ŕ sai `pessäʔ Se
2. sõjaväelase aunimetus enneste `ollid kavalerid `mõisniku au sees Tor; ma ole Märt `Kangur, kavali̬i̬ŕ ja undervitsi ohvitsi̬i̬ŕ, suur auväärt kavaliiŕ Krk; ma oli kavaleeri teenistusen San
1. peigmees, austaja rikka `kavalie·ri saad Kuu; tagapuol olivad `kaasigod omi kavaleriga Vai; tal ju ka juba oma kavaler Khk; Tüdruk tee midagi, liperdab poistega, ega õhta uus kavaler Pöi; `löidis uie kavaleeri, nutab taga `endist `kavalee·ri Tõs; nüüd o kavaliirid petised, täna laalatadass, oome lahutadass Hää; tüdruk ootab oma `kavalee·ri tulevad Juu; tal tore kavaler küll Trm; naisterahvast kutsutasse armukene, meesterahvast kavaler Ksi; tal mitu kavaleri, tea‿ńd misuke se `õige on Plt; ennempist ütelti nu̬u̬ŕmi̬i̬s, `pirle ütelts kavali̬i̬ŕ Hls; no kos sinu kavali̬i̬r om? Nõo; su kavaĺee·ŕ sai `pessäʔ Se
2. sõjaväelase aunimetus enneste `ollid kavalerid `mõisniku au sees Tor; ma ole Märt `Kangur, kavali̬i̬ŕ ja undervitsi ohvitsi̬i̬ŕ, suur auväärt kavaliiŕ Krk; ma oli kavaleeri teenistusen San
liputama liput|ama spor Sa, Muh Rei/-dama/ Mar/lipo-/ Mär Kse Pä Ris HMd JMd Koe VJg I(lipo- Kod) Plt KJn Trv TLä Kam, -amma Har Räp, -eme M San, -õmõ San Krl, -õmmõ Har; libutama Kuu VNg, -amma Lüg(lippu-) Vai; pr (ta) liputass Se
1. lehvitama; edasi-tagasi liigutama, siputama `koera libuti savaga VNg; mida `asja sie laps lipputab `ukse pääl, kas paberi tükk on kääs; kala lipputab `poisi näppu vahel Lüg; tuul lipudab `purju Khk; koer tuleb `vastu ja liputab `ända Vll; `rehvige purjud ää, tuul liputab Muh; lapsed liputavad orgi `otsas rätikud Kse; `lamba tall liputab koa saba, kui soab imemä Tõs; kui kana `ända liputab, siss tuleb naiste külaline (naiskülaline) Saa; tore, kui kalad tulevad paadi `parda, liputavad HMd; ta liputab oma uut `kinki käes Koe; liputas kääs seni kuni kautas ära Iis; tuul lipotab `riidid, ku one `riided väĺjän Kod; tänä tuleb küläline, kana liputab saba KJn; mis sa lipudet neist rät́test säl tuule kähen; kala liputep - - ännage lü̬ü̬p `laksu Krk; `panti vat́t toki `otsa, `risti toḱk käis `käissist läbi, küpär pähä, viht `otsa, siss toda tuul liput (hernehirmutisest) Kam; liputõss iks `siibugõ katsipäide, siss lask `õkva `säĺgä; peni liputess ki̬i̬lt San; är minejä liputõss nõnarät́ti Krl; [koer] tuĺl mul manuʔ, oĺl ni˽hää meeleline, liput́ `handa ennedä Har || lehvima `seili libuta; lippu libuta `tuule kääs Vai
2. edvistama, väljakutsuvalt näitama [tüdruk] Liputab `peale juba poiste ees Pöi; tüdrukud liputavad möda küla Ris; edev inime liputab ennäst teiste ees KJn; vaade, kudass ta kavaleeri ehen liptep ja keksitep Krk; nooren `olli jaanipäiv suur lustipäiv, lätsit kabelide `kõnsit, liputit `endä ja `vahtsit muid Nõo
Vrd lipsutama
1. lehvitama; edasi-tagasi liigutama, siputama `koera libuti savaga VNg; mida `asja sie laps lipputab `ukse pääl, kas paberi tükk on kääs; kala lipputab `poisi näppu vahel Lüg; tuul lipudab `purju Khk; koer tuleb `vastu ja liputab `ända Vll; `rehvige purjud ää, tuul liputab Muh; lapsed liputavad orgi `otsas rätikud Kse; `lamba tall liputab koa saba, kui soab imemä Tõs; kui kana `ända liputab, siss tuleb naiste külaline (naiskülaline) Saa; tore, kui kalad tulevad paadi `parda, liputavad HMd; ta liputab oma uut `kinki käes Koe; liputas kääs seni kuni kautas ära Iis; tuul lipotab `riidid, ku one `riided väĺjän Kod; tänä tuleb küläline, kana liputab saba KJn; mis sa lipudet neist rät́test säl tuule kähen; kala liputep - - ännage lü̬ü̬p `laksu Krk; `panti vat́t toki `otsa, `risti toḱk käis `käissist läbi, küpär pähä, viht `otsa, siss toda tuul liput (hernehirmutisest) Kam; liputõss iks `siibugõ katsipäide, siss lask `õkva `säĺgä; peni liputess ki̬i̬lt San; är minejä liputõss nõnarät́ti Krl; [koer] tuĺl mul manuʔ, oĺl ni˽hää meeleline, liput́ `handa ennedä Har || lehvima `seili libuta; lippu libuta `tuule kääs Vai
2. edvistama, väljakutsuvalt näitama [tüdruk] Liputab `peale juba poiste ees Pöi; tüdrukud liputavad möda küla Ris; edev inime liputab ennäst teiste ees KJn; vaade, kudass ta kavaleeri ehen liptep ja keksitep Krk; nooren `olli jaanipäiv suur lustipäiv, lätsit kabelide `kõnsit, liputit `endä ja `vahtsit muid Nõo
Vrd lipsutama
*manifest mani|vest Pöi Khn, g -vesti Rei Tõs Tor Koe Kod Har, -ves̀ti VNg Lüg; mani|veśt Pöi, g -veśti Tor Hää Trm Plt KJn Krl Har Plv, -vesti Trv Hls Krk; maanivest Kuu/`m-/, g -i Mar Mär/-ś-/; manisveśk Vas; manereśt g -i VJg
1. manifest `priiust `kuulutetti manives̀tiga Lüg; Siis kui `kõisri manivest oli tulnd, et päris `orjus ää kaub, siis `mõisnikud olnd ikka sii omaga segamine küll Pöi; keisri manivest loeda maha Rei; keiser annab manivesti Koe; `keiser ańdis manereśti VJg; valla käskjalg tuli `vasta ja `ütles `meile, et `omme kuulutasse lośsi pial maniveś̀ti Plt; manivest, tu̬u̬ om vana tsaari `aunõ sõna Har; `keisri um kuulutanuʔ maniveśti Plv
2. amnestia `vangidele `anneti - - ka manivest Lüg; üks pidi kauem `vangis olema, aga sai maanives̀ti Mar; vangid said sõja `aegas manives̀ti, vähendi nende `päivi Tor; ku `keisril poeg `sündis, `ańti manivest vangidele Kod; temä saab manivesti kah, si̬i̬ om nagu roonu kingitus Hls
3. peks, keretäis sai mo käest iä manivesti Tõs; ma lää `väĺla ja ma ta kuradil anna ühe maniveśti Hää; si̬i̬ olli manivesti `anden, et tõise kavaleeri poole vi̬i̬l läät Krk; mi˽karjapoiśs oĺl saanuʔ perremihe käest hää maniveśti tu̬u̬ iist, et olli viĺlä vällä söödedüʔ Har
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|