[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaua kaua S(koua Jäm Ans Emm Rei) L(koua Var) K Iis Trm Har Rõu, `kaua Jõe Kuu Hlj Lüg(`kauva) Vai, kauva Pöi Hää Pal Lai Äks KJn Vil TMr, kava Pöi Muh Kse Saa Kod Hls Krk, kavva Hää TaPõ Trv Hel T V, `kavva VNg Jõh Vai (liitsõnades lühenenult) ajaliselt palju, pikka aega ei saand `kauva sedä üvä `põlve elädä Lüg; sääl `viedetli `ninda `kavva `aiga kui jo `ehta `pimme akkas tulema Vai; kaua nee lehed puust εε tulnd on kui korra külm on Khk; üks kolm neli `aastad, taa pole kaua `aega olnd Pha; Koua oodad, kouni saad Emm; kui lehmad `poegivad siis kaua `aega seda toorest `piima ei `sööda, keedetakse ikke ää ja pannakse supi `peale Mär; tikkuvad kõik asjad ää unuma juba, need oo kõik juba naapaelu vanal aeal ja kaua aea pärast oln ja Tõs; kui kavva sa `mõtled sedaviisi maas olevad; Kaśs sü̬ü̬b kaua `peetu Hää; laenuleib ja laastu tuli, need ei kesta kuigi kava Saa; ei se kaua `piisa küll Ris; kel last ei ole, see on noorik ei tea kui kaua Juu; kaua `aastaid käis vana inime, vana naśterahvas [külakarjas] Amb; ei tia, kui kaua sie viel `aega võtab VMr; tema ammugi oli, kavva `aega tagasi [Palamusel] Pal; Ku `veske ärä lõhuti `käiti üle jõe kauad aad parvega sõnigu sild `jõele pääle `tehti; mõni `oĺli mitu nädalt `aige, õege kauva Vil; kannatlik kavva eläs ja viletsil visa eńg Trv; mis pia tetäss, saa pilla palla, mis kava tetäss, kaunikene Krk; mõnel `oĺli rõevass kavva säĺlän, läits pid́ämisega näd́sele Ran; kui kavva ta ikki sääl pimmen om, küll ta esi lasep tule palama Puh; peni sü̬ü̬p pikkä `peetu, kaśs kavva oietu Nõo; suidsutedu rasu saesap kui kavva, panet kao·sikei·si, ega alvass ei lähä Rõn; ma˽kae, kavva sa siin peremi̬i̬st mäńgit Vas; tä iks om sõ̭ss kavva `ki̬i̬mise viga Räp; śjo kest vil kavvagi `aigu Se Vrd kaual1, kauat, kauga, kauge2, kaugu