kaueltkaueltSJnKõpVil, kaveltKrk, kavv|eltSanKrl(-õlt) 1. kaugelt, eemalt kauelt aru ei saa, mis ta räägibVil; maea ut́t paśtap säält kaveltKrk; obuse lähünese kavveltSan; `vankre lokin oĺl kavvõlt kuuldaʔ; umadsõʔ tulluʔ kavvõltKrlVrdkavvetalt 2.palju, tükk maad (pikkusmõõdust) Ahi `oĺli suur, kauvelt üle süllä piḱk ja vähemält süld lai VilVrdkauede