[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kabi kabi g kabja p `kapja SaId Rei Phl L Ha(n kabja HJn) TaPõ VlPõ eL(n kaṕpi Lut; g kab́da Lei), g, p kabja SaLä(p `kapja Khk) Krj Pöi Hi Mär Rak VJg Iis, g, p `kapja R(n `kapja Lüg Vai); n, g, p kabja VMr Kad Sim Pal Ksi Lai(n kabi) Plt
1. hobuse kabi seppa `värki obuse `kapja VNg; `tõisel on ump`kapjad, `tõisel ilusad `kapjad, ei olõ plattis; `kapja `varba `naulad; `kapja `kanna `naulad Lüg; `kapjo `külge `panna `ravvad `nauloga `kinni; `kapja `piiri Vai; Öks pidas jala ölal ja teine ooletas kabja ja löi raava ala Kaa; obu lööb tagant üles, annab tagumiste `kapjadega; kabja kida o kabja sehes Jaa; esimesed kabjad‿o `aiged Muh; kabjadel on rouad all; kabja äärd leigada ära Rei; `kapje all oo rauad Mar; tulid naa mis kabjad `pauksid Vig; kabja tut́t Tõs; `paĺla kabjaga käib obune talbe paramine veel kui nüri `raudega; Kabjad lõid tuld Vän; kabja saŕv Kei; surnd kabi mis seestpoolt kaabitakse Hag; arakaliha lõegatakse kess`paika `kapja ää Juu; labakabi on klat́tkabi; püstkabjadega obused Kos; `tengel värgitakse `väĺla kabja siest Jür; obusel on kabjad, eks tal ole neli `jalga ja neli kabja kah Amb; kabjade kabin JMd; lõi naela sügavalle `kapja, nüid [hobune] `luukab teist `jalga Trm; ädä tuli kabja `piirmeni `väĺjä; kabja põlendik one siden, kabja serväd lükänud maha, ae kabjad õtsass maha. siis akavad kabjad `kasma nagu kuu serv Kod; apuleva `tainaga määriti `kapju Äks; kabja piirte man sääl om rei sehen Hls; näe, kus mul sõĺg ku obese kabi; kabja veere pääl om piire; obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; obesel `raudu all ei ole, egass ta `kapjuge jää pääl `kõńdi ei saa Hel; `lasti obesel lennätä nii et kabja `välkusiva Nõo; `tengel om `sisse löönu kabjal, kabja om lahenu Ote; kabja peniliha, õrgats Kan; vanal märäl omma lausigu kab́jaʔ, varsal omma˽süvä˽kabjaʔ Har; olõsi‿s `kapjo, saasi is `rauda pannaʔ; olõ õi `perrä kaenu kab́jolõ Se || inimese jalg kül siul on üväd `kapjad Vai; ega karjalapsel pold `miskit kabja `otsa `panna Mus || kalossLüg || fig panõ kabjaʔ kot́ti (hakka astuma) Plv Vrd kapjas
2. mitmesuguste esemete osa täävi kabjad Jäm; Looga arude alumisi otsi öödaks looga kapjadeks. Kapjade välimisel äärel on kabjaküüs sisse leigetud Kaa; Posti `kopstik ehk kabi Pöi; pulluga `löödi vee `sisse, siis kalad läksid `noota. Pullul `olli kabi `otsas Muh; ku ta sedäsi laiass tapet ots om, kabi otsan Krk a. voki südaKuu spor eP(excl Sa) vogi `kapjanupp Kuu; voki kabi on see, kus kruu käib. kabi on nagu mo rusikas sedäsi `püśti Juu; kui tahetakse - - `laumad `lõnga, siis lased siit vähe järele nõks - - kabjast, kabja kruuvist sialt KuuK; [kui kruvi] Ettepoole `keerad, siis kabi toob pialmise värgi `kaugemale ja nöerid läävad pingumale Amb; kabi on pingi pial, `kapja võib ülesse poole keerata ja `alla, kõvemast ja lõdvemast Trm b. oherdi kaba oherdi kabi oli mehel rinna all Khk; kabja on puust. kabja pannasse `rinde alla kui `auka lastasse Ksi c. murispuust üle ulatuv katusesarika alumine ots;ka sarikasse raiutud sälk `päästlased teind kabja `otsa pesa; oli sirbi `noumbu kabja vahele `pistand Khk; kabja asemed oo aluspuu sihes; unga kabi Muh; saarika kabjad köevad rańtspaĺgi sisse Kir; saarika kabjad pannasse uulu puu `peale PJg; sarika kabi jääb moorispuu `piale `kanma, sarika ots tuleb seenast väĺlap̀oòle Nis d. viinaklaasi, karika, küünla, uhmri, lambi jne jalg se‿o väga kena kivi, tal‿o kabi all Jaa; Pisike kabjaga laes oli, selle täis `viina `anti Pöi; `enni olid kabjaga klaasid, pitsklaasid Mar; klaaślamp, sur kabi oli all Kul; kabjaga `sukrutuos nagu viinaklaas, jalg all JJn; teised [kupu] sarved on pit́sklaasid, nied kabjad lüiakse ää Kad; Neil kõrgematel [küünlajalgadel] õli kabjajagu kumer. Rasv - - jooksis üle kabja laua piale Trm e. löe alumine ots, kuhu vikat kinnitatakse [vikati] kanna näsa keib kabja `auku Khk; kabja sihes on auk, `sönna `sisse pannasse kanna nipp Kär; Vikati otsapanemiseks pannakse lüsi oma käte vahel püsti, kabi ülespoole Kaa; löö kabi oo `sirge; vikati kabja raud o `katki Muh f. püssipära vantsrui - - ojab püssi raava kabja küljes `kinni Khk; Puust oli kabi taga naagu püssil ikka on Krj; Kabi on püssil ikka puust Pöi g. lusika-, kulbi-, piibukaha piḱk piip lai kabi otsan; `luśku kabi olli ümärik või pikelik Hls h. sugutilukk `munnikabi; `kapjast vanad inimesed `üöldi Lüg
3. kabimüts perenaene ise panni sehukse tanu pähe nagu obuse kabi `olli Muh; noorikutel `panti kabjad pähe, ku laulatselt kodu `tuĺti ja ära `sü̬ü̬di Hää
4. puu langetamisel kännu külge jäänud läbisaagimata osa kabi `kannu `külles Lüg Vrd kaba3

mõõk mõõk g mõõga Pöi LäLõ Kod Lai KJn M Puh Nõo(mõ̭õ̭k) Võn San V(mõ̭õ̭k), `mõõga Lüg; mõek g mõega Pöi Muh HMd Kei Juu JõeK KuuK hajusalt , ViK IPõ Pal Plt Pil SJn, `mõega Jõe Hlj Jõh; möök g mööga Jäm Khk(-öe-) Krj Vll Hi Noa; miek Kuu VNg, `mieka VNg Vai, g `miega; moek Jõe, g moega Ris; p `moeka VNg; muek Jõe Vai, g `muega VNg

1. külmrelv raiumiseks või torkamiseks `soldatil oli muek `noia kääs, sai `selle `noia kääst kätte - - löi `muegaga `noia maha Jõe; soja mies `vehkleb `moeka VNg; sõaväes `ohvitseridel `kõikidel õli mõõk Lüg; `soldat tuli `miegaga ja `uotas kuninga `käskü Vai; mööga ots on vahe, siis lεheb `εεsti `sisse Khk; mõegad olid `kaelas pruudi vennal ning peiu poisil, need käisid ikka `mõekadega; `Ratsaniku mõõk oli nii pitk, et ots ulatas maani, vöölt maani; Nuga naagu noor mõõk (suur) Pöi; pista mõek tuppe Muh; `rüütlil oli möök Rei; püssid ja padronid ja mõegad, need oo sõja riistad Mar; Kassakatel olid mõegad ja piigad Han; teritab `mõõka Tõs; mõõgad oli `peigel käe, nüüd põlõ‿mtõ enäm neid `mõõku Khn; miu vennal oĺli kah mõõk küĺle pääl, venna mõõgal oĺli õbe pää Saa; siis olid moegad kääs nendel ja pruut́ nene kahe vahel siis, ja siis `löödi moegadega `risti ukse peal (teat pulmakombest) Ris; peiupoisil oli suur mõek külles JõeK; tema mõega `vasta põle ükski `vaendlane saand Rak; vaat juba - - mõek mõega `vasta eliseb VJg; ma olen näind sabaga `tähte, suur saba taga, kui mõek `seisis kohe Sim; `tõmbas mõega tupest Trm; Kaĺevipoja mõõk õlema `Kiäpä jõen Kod; väits ku mõõk `püsti kähen Trv; olli püssi ja mõõga seĺlän puha Hls; ma näi, et soldatil olli mõõk Puh; sõa `aigu piat mõ̭õ̭k terräv olõma, muud́u saa `vainlanõ võidu Har; tiä sai mõõga läbi `surma Plv; `keiśri jal˽`peĺgäss umma ello, tu̬u̬l om kõ̭kõ mõ̭õ̭k jõhvegaʔ asõmõ kottal, koh maka Vas; ma sullõ rao mõõgaga Lei || möega kala on rasvane - - ülemise moka `otsas suur möek Khk
2. mõõgakujuline tööriist a. ropsimõõk `muekadega käsitsi sai `ropsi; kel oli ikke ia muek, oli ia ka `ropsi VNg; Mõõgaga pekseti lina kiu sihest `välja Pöi; mõegaga ropsitse ja arjaga `soetse Muh; Ropsijal on vasakus käes linapeo ja paremas möök Rei; siis roogi nönna pärast et, möögad kääs ja pane aga peal `pihta Noa; kimbust läks lina sis `rookmese alla, akati `mõõka `anma Vig; niukst mõõgad, puu mõõgad olid, kellega saab [linad] `pehmes `tehtud; roogetakud tulid siis, kui sa `rookisid mõegaga Lih; suure mõegaga tuleb ju `rookida näid (linu) ja siis arja pial sugeda Tõs; lina `rookimese mõõgad olid, naestel olid ikke isi`moodi mõõgad, `kergemad, meestel olid `raskemad Aud; puust `tehtud mõõk, vaŕs taga - - sellega `tehti lina `puhtasse, et tä `kõlbas müigile `menna PJg; kui linad lõugutud olid, tarvitadi `mõeka HMd; Ropsimine käis mõegaga, neid oli igate seltsi, kudas kiski oskas teha Kei; mõek, sellega - - `tautakse linaluu puruks JJn; mõõgaga ropsid, ropsimõõgaga, mõni mõõk oo ühe pualega ja mõni kahega Kod; linad - - ropsiti mõegaga `puhtaks Plt b. kudumisvahend (hrl vöömõõk) vüö kudumise mõek on sie, `miska `lüiasse `niidid `kinni Jõh; möögaga kujuti ühekorra kuue `raksisid Khk; vanast kojuti kõik mõegaga, ohjad ja paelad Pöi; kudumise mõek‿o ammastega, sellega sai särgi `pooke ja `paelu kojotud Muh; mõõgaga sai `vöösi kududa Aud; moek on vüö kudumise nöel, `moegaga tehakse kirjad `sisse Ris; kudumese mõek Tür; ilusad vüed olid, niisukesed mõegad, kellega `kueti VMr; mõõga õtsaga nopid kirjad `vü̬ü̬le, siäl on kiri üheksä lõnga piält Kod; vata põlnd `aega emal õpetada - - seda vöö kudumest, mõegaga kujuti neid Pil
3. a. soalaad `pääliste `mõegad `oiavad `päälised ehk `kamblad kuos Jõh; `kanga `mõ̭õ̭kõ om no `kerge tetäʔ, rassõmb mitu `kõrda om joba soa tegemine Kan b. (vankri osa) vanast `pańdi õtsa pialt üks mõek läbi puust - - seda kutsutasse mõek, neid `pańdi kaks tükki vai kolm, ned oisid kuos Trm; ratta`päälseil om kat́s lat́ti, edelat́t om ja˽tagalat́t, kummagi latil om kat́s `mõ̭õ̭ka; mõõgaʔ, nu̬u̬ʔ ommaʔ `vankri lat́i sisen Har c. katusesarika tugipuu koogu mõõgaʔ pandas tu̬u̬ jaost, õt inne `ru̬u̬dmit `maaha satasi‿i·ʔ Se
4. kuke sabasulg kukk akkab `mõeku kasvatama Rid; kukel om pikä mõõga Krk; vahi, mes tore kikass, kaits pikkä `mõ̭õ̭ka taka; latsile üteldi, et kikass lääp sõtta, om mõõga säĺlän Nõo; kikass om kah uma mõõga maha ajanuʔ Har; kikass om ar `kaotanuʔ üte mõõga Se
5. (taim) mõegad kasvavad jõe ääres KuuK

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur