[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

mõõk mõõk g mõõga Pöi LäLõ Kod Lai KJn M Puh Nõo(mõ̭õ̭k) Võn San V(mõ̭õ̭k), `mõõga Lüg; mõek g mõega Pöi Muh HMd Kei Juu JõeK KuuK hajusalt , ViK IPõ Pal Plt Pil SJn, `mõega Jõe Hlj Jõh; möök g mööga Jäm Khk(-öe-) Krj Vll Hi Noa; miek Kuu VNg, `mieka VNg Vai, g `miega; moek Jõe, g moega Ris; p `moeka VNg; muek Jõe Vai, g `muega VNg

1. külmrelv raiumiseks või torkamiseks `soldatil oli muek `noia kääs, sai `selle `noia kääst kätte - - löi `muegaga `noia maha Jõe; soja mies `vehkleb `moeka VNg; sõaväes `ohvitseridel `kõikidel õli mõõk Lüg; `soldat tuli `miegaga ja `uotas kuninga `käskü Vai; mööga ots on vahe, siis lεheb `εεsti `sisse Khk; mõegad olid `kaelas pruudi vennal ning peiu poisil, need käisid ikka `mõekadega; `Ratsaniku mõõk oli nii pitk, et ots ulatas maani, vöölt maani; Nuga naagu noor mõõk (suur) Pöi; pista mõek tuppe Muh; `rüütlil oli möök Rei; püssid ja padronid ja mõegad, need oo sõja riistad Mar; Kassakatel olid mõegad ja piigad Han; teritab `mõõka Tõs; mõõgad oli `peigel käe, nüüd põlõ‿mtõ enäm neid `mõõku Khn; miu vennal oĺli kah mõõk küĺle pääl, venna mõõgal oĺli õbe pää Saa; siis olid moegad kääs nendel ja pruut́ nene kahe vahel siis, ja siis `löödi moegadega `risti ukse peal (teat pulmakombest) Ris; peiupoisil oli suur mõek külles JõeK; tema mõega `vasta põle ükski `vaendlane saand Rak; vaat juba - - mõek mõega `vasta eliseb VJg; ma olen näind sabaga `tähte, suur saba taga, kui mõek `seisis kohe Sim; `tõmbas mõega tupest Trm; Kaĺevipoja mõõk õlema `Kiäpä jõen Kod; väits ku mõõk `püsti kähen Trv; olli püssi ja mõõga seĺlän puha Hls; ma näi, et soldatil olli mõõk Puh; sõa `aigu piat mõ̭õ̭k terräv olõma, muud́u saa `vainlanõ võidu Har; tiä sai mõõga läbi `surma Plv; `keiśri jal˽`peĺgäss umma ello, tu̬u̬l om kõ̭kõ mõ̭õ̭k jõhvegaʔ asõmõ kottal, koh maka Vas; ma sullõ rao mõõgaga Lei || möega kala on rasvane - - ülemise moka `otsas suur möek Khk
2. mõõgakujuline tööriist a. ropsimõõk `muekadega käsitsi sai `ropsi; kel oli ikke ia muek, oli ia ka `ropsi VNg; Mõõgaga pekseti lina kiu sihest `välja Pöi; mõegaga ropsitse ja arjaga `soetse Muh; Ropsijal on vasakus käes linapeo ja paremas möök Rei; siis roogi nönna pärast et, möögad kääs ja pane aga peal `pihta Noa; kimbust läks lina sis `rookmese alla, akati `mõõka `anma Vig; niukst mõõgad, puu mõõgad olid, kellega saab [linad] `pehmes `tehtud; roogetakud tulid siis, kui sa `rookisid mõegaga Lih; suure mõegaga tuleb ju `rookida näid (linu) ja siis arja pial sugeda Tõs; lina `rookimese mõõgad olid, naestel olid ikke isi`moodi mõõgad, `kergemad, meestel olid `raskemad Aud; puust `tehtud mõõk, vaŕs taga - - sellega `tehti lina `puhtasse, et tä `kõlbas müigile `menna PJg; kui linad lõugutud olid, tarvitadi `mõeka HMd; Ropsimine käis mõegaga, neid oli igate seltsi, kudas kiski oskas teha Kei; mõek, sellega - - `tautakse linaluu puruks JJn; mõõgaga ropsid, ropsimõõgaga, mõni mõõk oo ühe pualega ja mõni kahega Kod; linad - - ropsiti mõegaga `puhtaks Plt b. kudumisvahend (hrl vöömõõk) vüö kudumise mõek on sie, `miska `lüiasse `niidid `kinni Jõh; möögaga kujuti ühekorra kuue `raksisid Khk; vanast kojuti kõik mõegaga, ohjad ja paelad Pöi; kudumise mõek‿o ammastega, sellega sai särgi `pooke ja `paelu kojotud Muh; mõõgaga sai `vöösi kududa Aud; moek on vüö kudumise nöel, `moegaga tehakse kirjad `sisse Ris; kudumese mõek Tür; ilusad vüed olid, niisukesed mõegad, kellega `kueti VMr; mõõga õtsaga nopid kirjad `vü̬ü̬le, siäl on kiri üheksä lõnga piält Kod; vata põlnd `aega emal õpetada - - seda vöö kudumest, mõegaga kujuti neid Pil
3. a. soalaad `pääliste `mõegad `oiavad `päälised ehk `kamblad kuos Jõh; `kanga `mõ̭õ̭kõ om no `kerge tetäʔ, rassõmb mitu `kõrda om joba soa tegemine Kan b. (vankri osa) vanast `pańdi õtsa pialt üks mõek läbi puust - - seda kutsutasse mõek, neid `pańdi kaks tükki vai kolm, ned oisid kuos Trm; ratta`päälseil om kat́s lat́ti, edelat́t om ja˽tagalat́t, kummagi latil om kat́s `mõ̭õ̭ka; mõõgaʔ, nu̬u̬ʔ ommaʔ `vankri lat́i sisen Har c. katusesarika tugipuu koogu mõõgaʔ pandas tu̬u̬ jaost, õt inne `ru̬u̬dmit `maaha satasi‿i·ʔ Se
4. kuke sabasulg kukk akkab `mõeku kasvatama Rid; kukel om pikä mõõga Krk; vahi, mes tore kikass, kaits pikkä `mõ̭õ̭ka taka; latsile üteldi, et kikass lääp sõtta, om mõõga säĺlän Nõo; kikass om kah uma mõõga maha ajanuʔ Har; kikass om ar `kaotanuʔ üte mõõga Se
5. (taim) mõegad kasvavad jõe ääres KuuK

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur