[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
abar1 abar g -a IisR Vai(n abara) Trm Kod Ksi Trv Ran Puh(-u) TMr Ote San; apaŕ (-r) g abara Võn V(g -u Se, -õ Har) kolmekordne kalavõrk abar on `kolme `kerdane. kahel puol on `arvad `silmäd, `keskel tihid `silmäd Vai; liig`silmadega `võrku kutsutasse meie puol abar; abaral on ka kivid all ja pullud pääl Trm; abar `panti looga `mu̬u̬du vette, siss aena sehest tõogass loodsikut ja müt́t; lääme abarale (abaraga püüdma) Ran; abarude olli purik lännu Puh; apaŕ om kümme `süldä piḱk ja kat́stõist `süldä laǵa Võn; apar - - tõmmatass i̬i̬ kääru‿päle ette `sisse, siss pestäss tsääśtiga vette - - hirmutedass kalaʔ abarõdõ `sisse minemä Har; lat́ika apaŕ Räp; abaride man, sääl omaʔ tohoʔ sälüse kablast läbi Se || võrgunöör teen võrgu abarat Ksi
hiilima `iilima spor R(h- Kuu) eP, -ä Kuu, `iilma Kod, -ä spor T(-e San), `iiĺmä Trv Hls/-e/ V(h-), (ma) iili(n) (h- V), (ma) `iili(n) R Emm (1. ja 2. tähenduse piir pole alati selge)
1. varitsedes või ettevaatlikult liikuma Jahimies `iilis `tetrele lähemalle Kuu; `Poisid jua `iilisivad üäd läbi, ärä sa `üäsäst `miski `vällä [õue] unesta Jõh; Rebane tuli nii lidus maad kauda `iilides Pöi; Ta iilis siit ühekorra minema, äi mina tεε millas ta siit εε kadus Käi; obusevaras iilib metsäs ei `julge `väĺlä `tulla Saa; `iilimise `kaudu käis `toitu toomas Jür; iilib kikivarvul, et `kiegi ei nääks JMd; `iilisime vähe aaval lähemale Iis; `iilis ikke ligemale `tulla Lai; ta tahab teiste juttu kuulata, nagu niilus iilib igal pool järel Plt; [kass] iilib salaja tuppa, ei `julge `tulla Vil; [kadakapõõsast] es `julgu `mü̬ü̬dä `mińnä, kost me siss iks `iilseme säält läbi Kam; nemä torutava küll sedä su̬u̬d, aga pori iilib iks `aigapiti manu ja litsup `umbede Rõn; Kell kat́stõist oĺl üt́s kogu `hiiĺnü˽`Piitrele sälätakka Rõu; ma `hiilse mano Vas
2. varitsema; salamisi piiluma või kuulama mida `asja sina `iilid siin `ommetegi VNg; Körvatagused alles märjad juba iilib tüdrukuid Pha; nõnna iilitse poiste kohe et (noor tüdruk vahib poisse) Muh; mes `asja sa iilid et sa saa siit menema mette Mar; iilib nagu va ilves KuuK; iili `järgi, siis kuuled kus `poole ta (kana) kõhinal lähäb JJn; mes täl viga siäl `iili ~ `iiĺdi võsun Kod; kes säält si̬i̬st iilib (uurib) ja vahip `pańgi; ta pidi keĺm oleme, ku `tohtre nii `järgi `ii’ĺdsive Hls; temä lännu üte silla `alla `iilmä, mes‿tu võõrass vägi ti̬i̬b; olluva tüki `aiga ülepää `rõiva all, `iilsivä sääld `rõiva alt Ran; kaśs iilib rotti sääl saena veeren Nõo; susi tuĺli `põrsiid `hiiĺmadõ Har; oĺl `hiiĺnü toidutsika susi Rõu
Vrd hiilama2, iilduma2, iilistama, iiluma
3. (salaja) soovima või püüdma, himustama `seoke suur asi, mis ta taab omal `iilida Hää; si̬i̬ om `ihne, ken iilip kokku panna `raami Hls; tä hiil mu Hildat `hindäle; kül˽timä mu sõ̭sard vi̬i̬l `hiile Vas; timä `väega `hiiĺe lüvväʔ; sa hiilide hiilide nik̀ava kooń ar `lü̬ü̬deʔ Se
4. mõegad `iilisid `peale teineteese `vastu (pulmas hõõruti mõõku vastamisi mõõgalaulu ajal) Muh
1. varitsedes või ettevaatlikult liikuma Jahimies `iilis `tetrele lähemalle Kuu; `Poisid jua `iilisivad üäd läbi, ärä sa `üäsäst `miski `vällä [õue] unesta Jõh; Rebane tuli nii lidus maad kauda `iilides Pöi; Ta iilis siit ühekorra minema, äi mina tεε millas ta siit εε kadus Käi; obusevaras iilib metsäs ei `julge `väĺlä `tulla Saa; `iilimise `kaudu käis `toitu toomas Jür; iilib kikivarvul, et `kiegi ei nääks JMd; `iilisime vähe aaval lähemale Iis; `iilis ikke ligemale `tulla Lai; ta tahab teiste juttu kuulata, nagu niilus iilib igal pool järel Plt; [kass] iilib salaja tuppa, ei `julge `tulla Vil; [kadakapõõsast] es `julgu `mü̬ü̬dä `mińnä, kost me siss iks `iilseme säält läbi Kam; nemä torutava küll sedä su̬u̬d, aga pori iilib iks `aigapiti manu ja litsup `umbede Rõn; Kell kat́stõist oĺl üt́s kogu `hiiĺnü˽`Piitrele sälätakka Rõu; ma `hiilse mano Vas
2. varitsema; salamisi piiluma või kuulama mida `asja sina `iilid siin `ommetegi VNg; Körvatagused alles märjad juba iilib tüdrukuid Pha; nõnna iilitse poiste kohe et (noor tüdruk vahib poisse) Muh; mes `asja sa iilid et sa saa siit menema mette Mar; iilib nagu va ilves KuuK; iili `järgi, siis kuuled kus `poole ta (kana) kõhinal lähäb JJn; mes täl viga siäl `iili ~ `iiĺdi võsun Kod; kes säält si̬i̬st iilib (uurib) ja vahip `pańgi; ta pidi keĺm oleme, ku `tohtre nii `järgi `ii’ĺdsive Hls; temä lännu üte silla `alla `iilmä, mes‿tu võõrass vägi ti̬i̬b; olluva tüki `aiga ülepää `rõiva all, `iilsivä sääld `rõiva alt Ran; kaśs iilib rotti sääl saena veeren Nõo; susi tuĺli `põrsiid `hiiĺmadõ Har; oĺl `hiiĺnü toidutsika susi Rõu
Vrd hiilama2, iilduma2, iilistama, iiluma
3. (salaja) soovima või püüdma, himustama `seoke suur asi, mis ta taab omal `iilida Hää; si̬i̬ om `ihne, ken iilip kokku panna `raami Hls; tä hiil mu Hildat `hindäle; kül˽timä mu sõ̭sard vi̬i̬l `hiile Vas; timä `väega `hiiĺe lüvväʔ; sa hiilide hiilide nik̀ava kooń ar `lü̬ü̬deʔ Se
4. mõegad `iilisid `peale teineteese `vastu (pulmas hõõruti mõõku vastamisi mõõgalaulu ajal) Muh
kaks|teist(kümmend) kaksteist `neie peret oli siis kakstoist last oli Kuu; `kehvas elus olen kaksteist`kümme last üless `kasvatand, `kuolitand ja `lieritand Hlj; minu emal õli kakstõist`kümme õdeda Lüg; no siis õlin juo `aastat kakstõist vai nii Jõh; iga mees töi kaksteisend vakka `soola Jäm; kaksteisend tükki on üks tosin Kär; sii `linnas `peetakse ega `aasta kahe`teisme pääva `pitkust riiete `laata Vll; kaksteisend suid köis kodus Muh; `aasta on kaksteissend kuud Käi; kaheteistküme vea pärast vesati `vällä Rid; ma‿li kaheteiss`kümne `aastane Kir; ma oli vel alles noh kaheteist `aastane Lih; kaksteist on üks tosin; kaheteist`kümne pulgaga reha Kos; sie juut́ `rääkis kaksteistkümmend kielt Amb; ta on jo kahtteistkümmet `aastad kuoli`tienija VMr; kahe`tõisku mehega maganud rehe all Kod; isa `rääkis, et kaksteisskümme `uńti tulnud taĺvti̬i̬ pääl `vasta Äks; minu mees oli minust kakste·istkümme `aastad vanem; poeg oli meil juba `siuke kaheteist ~ kaheteist`kümne `aastane Pil || kellaaeg `üöse `kella `puole kahetoist`kümme aeal Kuu; kellu oo kahe`teisme pεεl (üksteist läbi) Khk; Kell kaksteissend ma pεε sεεl olema Käi; kui laps sünnib maa `peale kella kahe`teistme `aegas, siis `öötasse, et see pidäde üks suur varas tulema; kirikärrä ei kirjota kaksteist, et see pidäde `vaendlase tund olema Mar; omigune öö oo peale kella kahe`teistme Mih; Lõuna akkas kaeteistkümmest Amb; kella kahetõiss`kümne aal KodT Vrd kaksteisku, kats|tõisku, kats|tõist(kümmend)
pauk pauk MMg Rõn, paugu Khk Mus Kaa Vll Pöi Muh Phl hajusalt L(paugo Mar) K, IPõ M Puh San V, paagu Trm Kod Võn, paogu KJn Ran Nõo TMr Võn, pauga Khk Jaa; pauk Kuu Lüg(g `paugi), `pauku VNg Vai, g `paugu; pouk g pougu Jäm Ans Emm Rei
1. lühike vali müra a. kõmakas, kärgatus, mürtsatus, paugatus puid `raiuda, `paugud `kuuluvata VNg; äkkisti üks kõva pauk käis, ma pelosin kõhe Lüg; `Lõhkuvad kivisi, kivi paugud; Kui ta pauguga `vihma toob, siis on, muud äi tule `paergus (äikesevihmast) Pöi; Jo sa `kuultsid ka seda suurd `pouku - - laskemoona ladu - - `lastud `öhku Rei; võta kalapõis - - ja löö siiss jala kannaga `otsa, teeb paugo Mar; mõned usuvad - - [et] kui niisukene äkiline pauk käib, `näituseks üks [uus] kapi - - `paisub ehk lähäb kokku, et nüid tuleb vist surm KuuK; niiśkese paagu ańd, [rasv] lei pańni piält `vassa nägu Kod; kivi läks `lõhki, `oĺli suur pauk KJn; paristass pauk paugu takan (peeretamisest) Krl; varsakõnõ mõiśt ka˽`pauka pelädäʔ, saiś õ̭nnõ nulgah ja värisi Vas; pauk ja rõuk üteldäs, ku midägi äkitset om, et nigu pauk kääse, nii om rõuk maah Räp b. lask, laeng `paukusi `lasti [pulmas] üles siis kohe `palju Kuu; lasin kaks `pauku `ühte `aigu, aga siis kukkus [teder] ka maha Lüg; üks pouk ning siitilmast ära Jäm; pauk keis paugu `sisse, nenda pailu `lasti Vll; Paugu `andis, oli jänes käe Pöi; mette `ühte `pauku es tule inimeste `pihta Muh; sai metu `pauku, enne kui maha jäi Mär; paugud köevad, sõda tuleb Tõs; püssist `laśti kolm `pauku JMd; `sihtisin küll, aga pauk läks ikke kõrvale VJg; `laskis kuĺli maha ühe pauguga Iis; `pauke aal olim paon Hls; pauk olli `valla lännu, sedä es ole arvategi, et tal [püssis] pauk sehen olli Krk; nuŕmkana olliva üten mütsäkun, siss ku poig sinna üte paogu pańd, siss `oĺli mitu tüḱki käen Nõo; mõtsavaht `lasknu tolle uśsile kolm `pauku, egä paagu `aigu lännü poolõst, nu̬u̬ tüḱi kah Võn; püssä paugu˽lät́si˽`küĺge ja poiśs nakaśs `oigamma Rõu; timä oĺl sõ̭ss nu̬u̬ŕ poiśs, ku pauk täl silmä näǵemise riḱk Vas; taal no mõni kõrd `tühjä `pauka lask `vällä (valetamisest) nalj Se c. kellalöök edemõni kell om üt́s pauk, tõni kell om kat́s `pauku Krl || (käo kukkumisest) ühe `paugi `laulas ja `rohkemb ei Lüg
2. a. hoop, löök, mats sain nüüd `tõise käest ia `paugi, nii et käevars `aige kõhe Lüg; ei tia, mittu `pauku tämäle ka `anneti Vai; `Ämmel oli `mölkis, oli `vastu kivi paugu `pihta saand Kaa; kui ise kukud, koa soad pauga Jaa; annin ühe paugu põse `pihta Saa; lapsed joossevad, teine annab teisele paugu `piale - - teine akkab taga `aama Nis; küll tä ańd tälle põhjatuse `irmsa paagu Kod; ma pani talle üte paugu Trv; kit́s kurivaim om kuri, aab kate jala pääle üless, siss tuleb annab sulle paogu Ran; tiä ańd mulle viis `pauku `vastu pääd Krl; Rabati ni˽kavva, ku˽terä˽kõ̭iḱ `vällä joosiʔ, ladvalõ `lü̬ü̬di kat́stõist `pauku ja˽tüvele `lü̬ü̬di kolm-neĺli `pauku Rõu; naid `pauka jovva aiʔ inäp lukõʔ, mis ma sadamisega olõ saanuʔ Vas b. piltl prohmakas, põnts Lehma surm oli nendel igavene pauk, lehmad on `paergus `kallid Pöi; see `raske pauk on `möödas Hää; seo oĺl üt́s suur pauk kehväl aol Krl; min˽tiiäʔ, mitu `pauku vi̬i̬l saat, innegu ar˽koolõt Vas
3. (palast, tükist, palukesest) `meitel äi ole leva `paukugid majas; mool äi ole `paukugid `amba ala `panna Khk; mette üks pauk pole `soola olnd `poodis Phl; pole leeva `paukugi majas Mar; `meitel põle `pauku egä palukest `leibä mineväst `miklibäst soadik Tõs; ei mol ole `paukugi `amma `alla `panna Juu; miul ei ole pala ega `pauku võtta `kustigilt Krk; [Rasva] lõegati jälle `talve suure väedsega ja `tu̬u̬di oma pauk patta Rõn
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|