[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
katkema `katke|ma R S L/`katkõ- Khn/ K(`kat́ke- Kod), kakke|ma Hää Saa MMg Äks KJn Kõp T, -me Hls, kakkõ|ma Nõo San/-me/ V(-mõ Krl, -mma Har); da-inf `katke|da Kuu S L K Trm, kakke|da Hää KJn Puh, -de Hls San, kakkõ|daʔ Har Rõu Se, -de San, kakeda T, kakõdaʔ Rõu Vas; (ta) `katkeb Kuu S L K Trm, kakkeb Hää KJn Hls, -p Puh Nõo, kakkõss San V, ipf (ta) kakõśs V
1. katki või puruks minema, rebenema; lagunema `juukse `karvgi ei õle `katkend, tämä ei õle midägisugust `kahju saand Lüg; s‿`saagid `koorma `kinni, köis `katkes ee Khk; pea veresoon `katkes ää Vll; obuste kabjad `katkesid ää Muh; see käib nagu va `katkend küla jüri, räbalas `riides Juu; sääl on ka õle katuss aedal, on ära kakenu Äks; lõngad kakkevad `kangas KJn; kakenu `rõ̭õ̭vakse seĺlän; tuima sirbige saa kakanu kõŕs, üits om pikep, tõine lühep Krk; kakenu nigu vana kakeraats Ran; vanast ku ammass ärä kakenu, siss visatu ahju pääle ja üteldu: ritsik anna mulle raudammass, ma anna sulle luu`amba Nõo; `amba omma valugõ är kakõnu Krl; `uńdrek um alt ärʔ kakõnuʔ, narmõndas joba Plv; `hiusõ ladõ̭v lätt `lahki, nakass hiuss kakkõma otsast; Rõiva säläh kuʔ kakenul kanal Se; perra kakkema painduma, järele andma või tulema ei saa kusta kükikile, ei saa üless enämb, ei kakke takast `perrä Rõn; ta näppäss egalt `kotsalt sääräst `tühjä-`tähjä, medä kätte saa, mia kätte kakkõss; mitte ei kakkõ rüüss `perrä Har; tä‿ks tallõ `perrä kakõśs kui magase (naine andus kosilasele) Se || pooleli jääma, lõppema jutt `katkeb ää Tõs, töö `katkes, tuli vaheaeg Kos; ots kakõśs `sisse (jutt lõppes) Plv
2. a. (hrl nud-part) end ära vaevama, üle pingutama, väsima ma ole nõnda väsinu ja kakenu, et ma änäp midägi ei jõvva tetä; kakket ärä selle suure tü̬ü̬ manu; ka sa nõnda nüid olet ärä kakenu, et sa mitte änäp ei lää Krk b. (pej hobusest) just kui vana `katkend hobune, `perse ei pia `kinni Kuu; suur `raske künd, obune üsna katken eess Muh; katkend obune oo seest venind Tor; kakõnuʔ hopõń Vas; hopõń om ar kaksanu `hindä, om kubõhhist kakõnu, näläne, võta ai täüś `sü̬ü̬ki Se
Vrd katknema, katkuma2
1. katki või puruks minema, rebenema; lagunema `juukse `karvgi ei õle `katkend, tämä ei õle midägisugust `kahju saand Lüg; s‿`saagid `koorma `kinni, köis `katkes ee Khk; pea veresoon `katkes ää Vll; obuste kabjad `katkesid ää Muh; see käib nagu va `katkend küla jüri, räbalas `riides Juu; sääl on ka õle katuss aedal, on ära kakenu Äks; lõngad kakkevad `kangas KJn; kakenu `rõ̭õ̭vakse seĺlän; tuima sirbige saa kakanu kõŕs, üits om pikep, tõine lühep Krk; kakenu nigu vana kakeraats Ran; vanast ku ammass ärä kakenu, siss visatu ahju pääle ja üteldu: ritsik anna mulle raudammass, ma anna sulle luu`amba Nõo; `amba omma valugõ är kakõnu Krl; `uńdrek um alt ärʔ kakõnuʔ, narmõndas joba Plv; `hiusõ ladõ̭v lätt `lahki, nakass hiuss kakkõma otsast; Rõiva säläh kuʔ kakenul kanal Se; perra kakkema painduma, järele andma või tulema ei saa kusta kükikile, ei saa üless enämb, ei kakke takast `perrä Rõn; ta näppäss egalt `kotsalt sääräst `tühjä-`tähjä, medä kätte saa, mia kätte kakkõss; mitte ei kakkõ rüüss `perrä Har; tä‿ks tallõ `perrä kakõśs kui magase (naine andus kosilasele) Se || pooleli jääma, lõppema jutt `katkeb ää Tõs, töö `katkes, tuli vaheaeg Kos; ots kakõśs `sisse (jutt lõppes) Plv
2. a. (hrl nud-part) end ära vaevama, üle pingutama, väsima ma ole nõnda väsinu ja kakenu, et ma änäp midägi ei jõvva tetä; kakket ärä selle suure tü̬ü̬ manu; ka sa nõnda nüid olet ärä kakenu, et sa mitte änäp ei lää Krk b. (pej hobusest) just kui vana `katkend hobune, `perse ei pia `kinni Kuu; suur `raske künd, obune üsna katken eess Muh; katkend obune oo seest venind Tor; kakõnuʔ hopõń Vas; hopõń om ar kaksanu `hindä, om kubõhhist kakõnu, näläne, võta ai täüś `sü̬ü̬ki Se
Vrd katknema, katkuma2
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|