[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 5 artiklit

kasu1 n, g kasu – üld(-o Vai spor L Ris Võn Räp) a. tulu midä sest `suurest tüöst kasu on Lüg; sest `suilisest äs ole si‿asta kasu midagid Khk; Kiś kahu kardab, see kasu ei saa Han; õssad kõhna obese, süädäd rammuje, müid ärä, suad kasu Kod; noorel kuul ei `lastud kuppu, noore kuu kupp ei olnd kasu Plt; siust eluinimest änäp ei saa, kasu sa kellekil ei tu̬u̬; mea es saa selle õppusest kedägi kasu Krk; mes tost kanapedämisest kasu om, ku sa üttegi muna ei saa Nõo; üits ilma kasuta maa, kellest midägi ääd ei ole Ote; mis sa asätä täniität, ega tost midägi kasso ei olõʔ Räp; ta saa paĺlo kassu `kauplusõst, `voito Se || [oksad] mis nihuke kõõm ja peenike oli, need said mua kasuks ää põletud Pai || fig kah́o om pajä pääl, a kasu‿m pajä all (kaihh tulõ inne ku kasu) Se || Sie laõ võtab igänes kasu (purjetab hästi ka vastutuules) Khn b. vaheltkasu; laenuprotsent, pangaintress Savalas õli magasi ait - - keväde `anneti sügise `pääle `võlga, sügise veid siis kätte, kuli rukkide päält õli neli `karnitsa õli kasusi; müüb `riide`raasukese, eks tämä säält võttab ka oma kasud ja `sintsid Lüg; keväde odeti magassist `velga ja `süksül `makseti `vällä kasudega Vai; Vanal oli raha `linnas kasude peal (pangas) Pöi; kis müib muidu teisele, tä võtab kaso selle pealt Mar; Kasu lõigatse ikke teiste kulul Han; kui sa sedäsi ostad obose ja müid kohe ää, võtad kasu – siis sedäsi, paristad Juu; Mäo mõisa `juures oli magaski ait, sialt sai ädaga `toodud, sügise vii kasudega tagasi Pai; vakaga mõõdeti [magasiaidast] inimesele `viĺja, kaŕnitsaga `võeti kasu, kaks kaŕnitsat kot́i `piäle Kod; pu̬u̬ĺ sai kasu. ta sai jo poole manu; kasu`viĺlä `võeti magatsiss `sisse `setveriku `pääle kuvventiku või neĺlantiku Krk c. juurdekasv tänabu oli ea viĺla soak, sain kaheksa seemet kasuks Juu; seost viĺäst saa küll katõsa kassu Rõu; katõsa kassu `siimnest Vas Vrd kasv

kasu2 → kasv

kasu3 kasu Mus Emm lstk kasukas mardid tulid `sisse, karused kasud `selgas, `masked ees, vitsad käes Mus; Kasu soe Emm

kasu-1 liigne, lisa-, normiväline – SaLä Muh Hi spor L, Ris HMd Nis kasu `kündi `küntesse eina `aega, mened `enne `eina. mened `jätvad kasu künni tükkis `kündmata Khk; mõnel oo kaks noorikud, üks oma noorik, teine kasu noorik Muh; pruutrend oli `pulmas kasurend (lisalaud) Rei; `enne `ante ikka kasunimed (hüüdnimed); kasu (jõude seisev) lamp; Pulmas tegid kasupruute (valepruute); kasuvaderid [lisaks ettenähtud kolmele]; kasu`lauped on nädala `keskel (kui pühade-eelne päev langeb tööpäevale) Phl; üks kasuvõrk `pandi, mis see võrk `püidis, `anti sellele inimesele, kelle `peale see `pandi. kui ma ise laps olin, saime nõnna raamaturaha ja kooli raha. kasuvõrgule `pandi üks tut́t märgiks Rid; egä need lüpsä sis, nee väiksed kasunisäd. mõnel [lehmal] oo koa seäl viiendä sees. mõnel oo kuus nisä Vig; see vanamees oli tääl kasusõpr; kasu sild oo Kasari jõel [silla remondi ajal] Kir; kes ooletumast teeb, see teeb kasu `küńdi, kasu kord `küńdi Lih; va `eńdist kasu sõnad. kasu sõnad mis `nüütsel aeal ei `tunta Var; känutu - - naa jõuetumas juba jäen. nisuke kasu sõna Tõs; Mio isä pidäs kasu `kõrtsi (salakõrtsi); Kasu õonad (teenija palgalisaks kasvatatud kartulid) - - ma käösi oma kasu`õuni `müümes Khn; juba kasuraha `pankas Hää; kasovili, kui kaso `rahval tehaks, poistel ja tüdrokudel; sai `metsas marjul `käidud, omal kasuraha teenitud Ris; see oli keik nagu kasu aeg ja kasu töö (kanapidamine). noh eks mune sai `müidud HMd

kasu-2 kasu- üld kasvu-, kasvamise `enne `kolme `aastad ei `panna ovost `tüöle. sie siis on kasu obone. seda obost `tarvis viel `kasvatatta Lüg; Tuhli kasuaeg akkab ümber saama Kaa; mis noored loomad on, ea kasujöud on, pole veel täis kasund, nee on kasuloomad Krj; Kurgid olid `kallid sügise, tä olass ulga raha saan, oli ia kasu`aasta Han; pisike sakergune (kidur taim) aeab kasu`lehti, pisiksed nagu pisike sakerdis Var; kasu`võimu tääl (kuivanud puul) enäm ei ole Tõs; minu kasu kodu (lapsepõlvekodus) küll `ropsisid ema ja õde; minu `sündimese paik on all `suures külas, kasupaik sii Ädemestel Hää; kasuobune `pańdi `kündma Kos; kasu`jõuline puu oo kasupuu, kasvab Kod; no minu kasuaeg olid ka tuule`veśkid Pil; kasuvõemulesed kaerad; Kasuvasikas pidi iḱi noore kuu vasikas olema KJn; si̬i̬ om tapa lu̬u̬m, ega sedä kasuloomass ei `jäete Krk; küll om ilus suur vaśk, selle jätäme küll omale kasulehmässe Hel; kasu kõjo (kasvama jäetud kask); si̬i̬ om meil kasu vars, sellest saab sõedu obene Nõo; kasuelläi, kasuma jätet Se