kastkaśtSaLKIeL(kaš́t ~ š́kaš́tLei), kastRMuhHiRis; g kaśtiLKIVõnRõnV, g kastiSLRisMTUrvKrl, g `kastiR 1.nelja küljega säilitamis- või transportimisvahend (millel hrl põhi ja sag kaas); laegas, karp kalusi `panna `vergo `argi `kastiVNg; vili `panna `kastideVai; sia kastid ning `pörsa kastid. kui siad `linna viiasse, siis pannasse `kasti. pörsastele tehasse tihed kastidKhk; tiŋŋi kaśt, ting keib tiŋŋi `kastist läbiMus; Pereajamese kast (mesilaspere puu otsast mahatoomiseks) Käi; Mesipuud olid ööned puud või kastidPhl; kaśti põhi; kaśti keha o kaśti seente (seinte) vahelVig; ruusivädamese kastis mõni võtab sia `karva kuaMih; saalinga kaśt (tugev laudkast saalingu kohal mastipitsi otsas) Khn; pane `erned `kaśti iirte eest ääAnn; `kaśtidega mat́ima `kruami mua `sisse, kui sõdaaeg õliKod; mul on vi̬i̬l üks vana`aegne tubaku kaśt, kus põletud kirjäd on päälVil; tu̬u̬ arjukese kaśt `olli ütest lõhmusse kosest `väĺlä `murtuNõo; lubi pandass `kasti; suidsu kastil pabõrossiʔ siselKrl; haŕameheʔ, näil oĺ lõhmusõ koorist kaśti tettüʔSe; ðkaš́tiga ž́idiʔLei || figteokarp, koda kate sarvega tigu lähäp, kaśt om säĺlän, ädäkõrral `tõmbab `endä `kasti `sisseNõoa.käärkarp, kast lõngakerade ja poolide jaoks `kanga looma kaśtKhk; `keärbu ~ `keärimesekaśtJuu ~ `käärimise kaśtAmbKoe ~ käärpuu kaśtNõoVrdkäärkastb.(veskis) see oo sur `veske kaśt, kus jahod `sesse `joosvad. see on suur pikergone kaśt, aga ise neĺlanurgelene koaMar; sõela jahu kaśt; püili niistutamese kaśt, lai, madal, vihaga visati vett `piale, segati ära (et tera kest lahti tuleks) Var; kede kaśt, `sinna lähväd sõõla jahu keded `sisseKod; kruvvimisõ kaśt, nelä jalagaʔSec.istmealune saanis või vankris saanil oo kaśt koa, mis oo seal taga, kus estotasse. seal oo kaen peal ja seest oo tühi. `sõnna pane siis ükskõik mis `asja `sesseMar; `vankrikaśt (vedruvankril) Kod; saani kaśt - - kos paki `sissi pannassKrk; saani `persealudsõ kaśtHarVrdkapp, sahteld.sahtel tu̬u̬ lavva kastist leistik äräKrk; kolmõ kast́iga kummot́See.(veime)kirst, hoiukast; viljasalv kirst om kumere kaasege, `rõ̭õ̭va kaśt om `õige kaasegeKrk; miu `rõiva kõik kastin, vai siss miul kappi omPuh; esä laśk mullõ kasti tetäʔ, kraami kasti, pruuni värviga oĺl värvitü ja rohilise˽tsakitu ravva˽päälOte; mul om suuŕ kaśt [aidas], neli jakku, ikkä lätt neli vakka [jahu, tangu, vilja] `sisse; no˽`saie peigmihe kodu kaśtiga. peigmiis pedi `vasta `võtma, `kińni `masma kaśtHar; noorikõl om kaśt; `mõrśakastiʔ, kaśt om tsõõrigu kaasõga ja kummidu kaasõgaʔSeg.(vankril, kärul) ühe rattaga käru, sellel kasti all ees`otsas üks ratasKhk; kui `sildu keiväd tegemas ja vidäväd kardulisi, sii oo `vankril kaśt peal. muidu keivad kartsad pealMar; raud`aśsidega `vankrel ika on kaśt pialHag; kahe rattaga kärrul olid raud rattad - - `piäle `tehti kaśtLaih.aknalengid `akna raamid `ollid `kastide sihesMuh; `vahvärgige maeal pannass kastige `akna. `lautel om `pośtege `akna, maeadel iki lengi kastigeKrki.kakuami osa; kakuam – JõeKuuVaiPha`Kasti nime sai sen `puolest, et `muidu oli küll enämbjagu rüsä `plaani, aga perä asemel oli suur lai kast, `miŋŋel oli linast `tehtud pohi all; `Kastid `püüsid `palju paremine kui `endised `räimi rüsädKuu; kakkuamil - - perä asemel on kast. `kasti `pohjas on lina. kala saab `kasti, `lähto `pohja, `ongi `kastis `kinniVai; ehitavad kaśt`mörda - - kaśt on kahesugusest vörgust - - kala läheb sest kailast, mis enne `kasti onPhaVrdkastmõrdj.mesitaru vanast üteĺdi et, mehidse kaśt vai mehidse taroVask.linnu pesakast oli suur kast, tuli külm, [lind] nogaga `luopis `väljä `jäised munadKuu 2.ruum rehealuse otsas või kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist rehe kaśt [rehe otsas], kohe vili vedeti vihma edess `varju. siält siis `aeti `reste üles. tälle õli erälde `veike uks kua `testud, et `õtse sae siält `viljä rehe`tarre ajadaKod; ku vana tare olli, siss `kasti es ole. rehe om `kespagan, tõisen otsan kaśt, tõisen otsan rihaaluneHls; Egaüit́s vedäs `aiga`mü̬ü̬dä oma rüä `kaśti. kaśtist `aeti `rihte, ja ateti parsileRõn 3.sillaalune palkidest tugiehitis seda `pulvärki oli üheksa `kastiVNg; jõgidelle `tehti `kastid, `palkidest `kastide `õrred, `õrside `pääle `laidapuud. kus lai jõgi, on viel `keskel üks vai kaks `kastiLüg; silla kaśtid, suure raudkibidega täedetud. eest terab kaśt. `paĺkidest `tehtud kohe. ees raud lat́id, et jää ei sua `kaśti ära `lõhkuda. kaśt on silla `samma kohal `vastu`voolu, et jää `silda ei lõhuNis; kolme kastige sildKrk 4.harkadra kast, (raud- või vits)pidemed ümber adrahargi ehk künnipuu keskosa, mille abil harki aisade suhtes paraja nurga all hoitakse – Emannkurg`atral on kast kus pääl käis lippitiLüg; Adra `piälmine kaśt (põikpuu, millega vannas toetub vastu varsi); Adra alumine kaśt pannassõ `vatna argi vahõlõKhn; adra kaśtiga köüdetse adra puu aśte `küĺgi. nüüd on adra kaśt rauast, vanast oĺli toomikse `vitstestSaa; kaśti kõrvadSim; rauad mis `ümber kahel pool rauapuu pial, kos viadid küĺjes, see õli kaśt. pulk käib kaśti `raudade `sisse. need rauad õlid ühest tükist `tehtudTrm; kaśtid on vitsad, nabapulga `külge kääväd `kińniKod; kaśt om raudpu all, tõmmatass kure `külgi `kapluga `kinniTrv; vana`aigne ader `oĺli aŕk adrakõne, ja sääl `oĺli paeo vitsust tettü kaśt, kellega ader köedetü `oĺli - - kasti pääl om luitsOte; kaśti omma vallalõ `tulnuʔ. kinnidä `kastõ kõvõbaheSe